Pankrotiõigus

2-26-9557

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest.

määruse

I Asjaolud ja menetluse käik

2-26-9557 tegevuse lõppemine ei olnud planeeritud, vaid kujunes välja majanduslike raskuste kuhjumise tagajärjel. Juhatuse hinnangul sai kriitiline murdepunkt alguse 2026. aasta alguses, kui rendileandja nõudis kohest tasumist ähvardusega peatada võlgniku ligipääs rendipindadele. Võlgnik oli sunnitud suunama olemasolevad vahendid rendileandja nõuete täitmiseks, et pooleliolevad tööd üldse lõpetada. Selle tulemusena jäi katmata muu jooksev kohustuste maht, sealhulgas tarnijate, töötajate ja riigi ees. Olukord eskaleerus kiiresti. Maksu- ja Tolliamet lõpetas maksuvõla ajatamise ning arestis võlgniku pangakonto, mille tulemuses peetakse kõik kontole laekuvad vahendid Maksuameti poolt kinni. Seetõttu puudub võlgnikul sisuliselt ligipääs rahavoole. 23.04.2026 seisuga oli maksunõuete saldo kokku 124 358.94 eurot, tähtaegselt tasumata maksusummadelt oli arvestuslik intress 6 737.24 eurot, kohtutäituri oli vara arestinud, mis tegi ettevõtte tegevuse jätkamise võimatuks. Samaaegselt vähenes järsult tellimuste maht. Info probleemide kohta levis kiiresti, uusi töid ei lisandunud piisavalt, osa tellijaid viis tööd mujale ning ära langes ka Soome partner, kelle kaudu laekus ettevõttele oluline töömaht. Üldine majanduslik madalseis ja tööstussektori jahtumine süvendasid olukorda veelgi. Lootus, et olukord paraneb suuremate uute projektide abil, ei realiseerunud. Tänaseks on ka töötajad töötasu maksmata jätmise tõttu lahkunud ning ettevõttel puudub võimekus tegevust jätkata. Juhatus on hinnanud, et maksejõuetus ei ole ajutine. Ettevõte ei tegutse enam, töötajaid sisuliselt enam tööl ei ole, ruumid on ära antud, uusi lepinguid peale ei tule, investoreid ega refinantseerimist ei ole ning puudub realistlik väljavaade majandustegevuse taastamiseks. Võlgniku finantsseisund kinnitab püsivat maksejõuetust. Bilansi järgi oli Narva Metall OÜ-l seisuga 27.04.2026 raha 0.00 eurot, varasid kokku 99 832.32 eurot ja kohustusi kokku 779 065.33 eurot. Omakapital oli negatiivne summas 679 233.01 eurot. Seega ületavad kohustised vara 679 233.01 euro võrra. Tegemist on selge maksejõuetusega PankrS § 1 lg 3 tähenduses. Kasumiaruandest nähtuvalt oli Narva Metall OÜ müügitulu ajavahemikul 01.01.2026 27.04.2026 üksnes 21 431.02 eurot, samal ajal kui aruandeaasta kahjum oli juba -284 705.60 eurot. Tööjõukulud moodustasid samal perioodil 145 733.88 eurot ning kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulu 67 004.03 eurot. Sellest nähtub, et ettevõtte tavapärane majandustegevus ei toonud piisavat tulu sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks. Vastupidi, iga mööduv kuu on maksejõuetust süvendanud. Võlgnikul esinevad samaaegselt nii likviidsusmaksejõuetus (PankrS § 1 lg 2) kui ka bilansiline maksejõuetus (PankrS § 1 lg 3), kusjuures mõlemad on püsivad, mistõttu tuleb nimetada ettevõttele ajutine haldur ning kuulutada välja pankrot. Võlgnik ei suuda rahuldada oma võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid. Seda kinnitavad pikaajalised tarnijavõlad, maksuvõlad, töötajate saamata töötasud, konto arest ning rahaliste vahendite puudumine. Selline suutmatus ei ole ajutine. Ettevõte on tegevuse lõpetanud, rendileping lõppenud, töötajad lahkunud, uusi tellimusi ei ole, investorit ega refinantseerimist ei ole ning juhatus on hinnanud, et majandustegevuse taastumine ei ole realistlik. Raha puudub täielikult. Müügitulu on minimaalne ning ettevõte teenib kahjumit. Võlgniku vara ei kata kohustusi PankrS § 1 lg 3 mõttes. Varad kokku on 99 832.32 eurot, kohustused 779 065.33 eurot. Negatiivne omakapital on 679 233.01 eurot.

2-26-9557

2-26-9557 pankrotiavaldusega esitatud ostu- ja maksuvõlgnevuse aruande järgi on seisuga 23.04.2026 tarnijatele tasumata kohustusi kogusummas 734 189.65 eurot. Võlgnik on välja toonud seoses kohustustega, et töötajatele jäid töötasud välja maksmata arvates jaanuarist 2026.a. Pankrotiavalduse lõpus (p 8) on võlgnik välja toonud, et võlgnikul on kohustusi kokku 779 065.33 eurot. Seega pankrotiavalduse järgi tunnistab võlgnik kohustusi võlausaldajate ees 23.04.2026 seisuga kogusummas 982 576.91 eurot. Vastusest ajutise halduri teabenõudele ja selle lisatud raamatupidamise dokumentidest ja võlgniku raamatupidamisega tutvumisel selgus, et võlgniku raamatupidamise andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi võlausaldajate ees seisuga 25.05.2026 kokku siiski kogusummas 800 363.24 eurot. Võttes arvesse, et puudub vaidlus, et võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara väärtust, siis ajutine haldur ei pidanud menetlusökonoomilistel kaalutlustel mõistlikuks ajutise halduri tööperioodil täpsete kohustuste suuruste välja selgitamiseks iga konkreetse võlausaldaja ees, kuna käesoleval juhul ei mõjuta täpsed andmed iga võlausaldaja kohustuse suuruse kohta ajutise halduri arvamust võlgniku maksevõime kohta. Seevastu on võimalik kokku hoida ajutise halduri tööaega ca 3,5 tunni võrra. Ajutise halduri tööperioodil leidis kinnitust, et võlgnikul on täitmata töölepingust tulenevad kohustused töötajate ees, kelledest mitmed esitasid avaldus töövaidluskomisjonile ja taotlesid töölepingust tulenevate kohustuste täitmist ja võlgnevuse välja mõistmist võlgnikult. Ajutise halduri aruande koostamise aja seisuga on töövaidluskomisjon jõudnud teha otsused kokku 3 töötaja avalduste osas. Ajutise haldurina ei taotlenud menetluse peatamist töövaidluskomisjonis menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuna töövaidluskomisjon oli juba alustanud menetlusega ajutise halduri nimetamise ajaks. Seetõttu oli mõistlik, et töövaidluskomisjon menetleb töötajate avaldused lõpuni, mh võlgnik saab esitada kõik omapoolsed seisukohad ja/või vastuväited otse töövaidluskomisjonile. Töötajatest võlausaldajate nõudeid on võimalik rahuldada Eesti Töötukassast taotletava pankrotihüvitise arvelt. Võlgniku suhtes oli kokku täitemenetluse registri andmetel käimasolevaid täitemenetlusi ajutise halduri nimetamise aja seisuga 2: täiteasi nr 072/2026/99, algatatud 22.01.2026 – Politsei-ja Piirivalveameti kirjalik hoiatustrahv, nõue võlgniku vastu kokku koos täitekuludega 70.60 eurot (sh sissenõudja nõue, trahv 21 eurot); täiteasi nr 197/2026/696 - Elke Narva OÜ (14052741) võlanõue tsiviilasjas nr 2-26-105415 (Pärnu Maakohtu 13.04.2026 määrus), nõude jääk kokku koos täitekuludega 198.60 eurot (sh sissenõudja nõue 180 eurot). Kohustuste koosseisus on ka maksuvõlg, 05.06.26 seisuga on maksuvõla suuruseks 121 992.23 eurot (vt lisa 1 maksuvõla info), seisuga 13.05.2026.a oli maksuvõla suurus 124 288.34 eurot. Peamise osa maksuvõlast moodustuvad tööjõumaksud. Kokku tuvastas ajutine pankrotihaldur võlgnikul kohustuste olemasolu vähemalt kogusummas 800 363.24 eurot (halduri poolt võlgniku raamatupidamisega tutvumisel tuvastatud kohustuste summa). Suurim täitmata kohustus (maksuvõlg) on võlgnikul Maksu- ja Tolliameti ees kogusummas 121 992.23 eurot. Hinnang võlgniku maksevõimele, makseraskustusse sattumise põhjuste ja nende ületamise võimaluste kohta

2-26-9557 Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga ning selle üle ei ole vaidlust. Võlgniku kohustused ületavad oluliselt vara väärtust. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Pankrotiavalduses on võlgnik välja toonud makseraskustesse sattumise põhjustena järgmise. Narva Metall OÜ lõpetas oma tegevuse 2026.a märtsis, kui tema peamine koostööpartner Soomest teatas lepingu lõpetamisest. Ettevõtte tegevuse lõppemine ei olnud planeeritud, vaid kujunes välja majanduslike raskuste kuhjumise tagajärjel. Juhatuse hinnangul sai kriitiline murdepunkt alguse 2026. aasta alguses, kui rendileandja nõudis kohest tasumist ähvardusega peatada võlgniku ligipääs rendipindadele. Võlgnik oli sunnitud suunama olemasolevad vahendid rendileandja nõuete täitmiseks, et pooleliolevad tööd üldse lõpetada. Selle tulemusena jäi katmata muu jooksev kohustuste maht, sealhulgas tarnijate, töötajate ja riigi ees. Olukord eskaleerus kiiresti. Maksu- ja Tolliamet lõpetas maksuvõla ajatamise ning arestis võlgniku pangakonto, mille tulemuses peetakse kõik kontole laekuvad vahendid Maksuameti poolt kinni. Seetõttu puudub võlgnikul sisuliselt ligipääs rahavoole. Ajutise halduri tööperioodil leidis kinnitust, et võlgniku makseraskuste tekkimine ja majandustegevuse lõppemise vahel oli seos võlgniku peamise tellija (Soome koostööpartneri angaaride tootja Trutec OY) poolt tellimuste äraütlemisest, täpsemalt lükkusid tellijast tingitud põhjustel edasi suuremahulised tööd detsembris 2026.a, millega võlgnik ei olnud arvestanud ning tekkis käibekapitali puudujääk. Õige on ka see, et üürileandja ei olnud nõus üürivõla ajatamisega ning nõudis üürivõla tasumist, mis omakorda ei võimaldanud täita lepingujärgseid kohustusi teiste võlausaldajate ees ning kokkuvõttes viis eeltoodu selleni, et Maksu- ja Tolliamet asus maksuvõlga sisse nõudma. Võlgniku pangakontolt on tuvastatav, et Maksu- ja Tolliamet arestis võlgniku pangakonto ja asus maksuvõlga sisse nõudma 05.02.2026. Võlgnikul ei õnnestunud leida 2025.a detsembrist arvates nn asendustööd edasi lükkunud ja ka teiste tellijate poolt ära öeldud varasematele tellimustele, mis viiski kokkuvõttes alaliste makseraskuste tekkimiseni. Ajutise halduri esialgse hinnangu kohaselt muutusid makseraskused alalisteks hiljemalt 2026.a märtsiks, sest selleks ajaks oli Maksu- ja Tolliamet asunud maksuvõlga sisse nõudma ning võlgnik ei olnud leidnud ärajäänud tellimuste asemel uusi tellimusi, polnud töötajatele tööd anda. See, et võlgnik kohe ei lõpetanud töötajatega töölepinguid, oli mõistlik, sest tegemist oli eri väljaõppega töötajatega. Tööde jätkumisel oleks olnud äärmisel keeruline leida uut personali. Lisaks kaasneb ettevõttele töölepingute lõpetamisega märkimisväärne kulu seoses lõpparvete tasumisega. Tuginedes võlgniku poolt esitatud majandusaasta aruannetele ja finantsaruannetele, siis saab välja tuua järgmise. 2023.a kulges võlgniku jaoks positiivselt, kuna kahjumi suuruseks aasta lõpus jäi -79 eurot. Majandusaastal teeniti 5,3 miljonit eurot müügitulu. Omakapital oli 6764 eurot, vastas nõuetele. Eelnev 2022.a majandusaasta lõpetati kasumiga summas 34 309 eurot. Aastal 2022.a oli müügitulu suuruseks 4,5 miljonit. Omakapital oli 6844 eurot. Võttes aluseks ajutisele haldurile kättesaadavaks tehtud võlgniku raamatupidamise andmed, siis arvates 2025.a on omakapital olnud negatiivne. Teisalt kuude kaupa majandustulemuste analüüsimisel ei lõppenud kõik kuud negatiivse tulemiga. Eeltoodust järeldub, et makseraskused, mida võlgnik lõppkokkuvõttes ületada ei suutnud, said alguse 2025.a vältel ja 2026.a alguses majandustulemused ei paranenud, makseraskused muutusid alalisteks hiljemalt märtsiks 2026.a. Töötajatele tasus võlgnik palka viimati jaanuaris 2026.a. Võlgnik lõpetas majandustegevuse märtsis 2026.a ja selleks ajaks hakkasid töötajad esitama töövaidluskomisjonile ka avaldusi saamata jäänud tasude nõudes. Võlgnik püüdis korduvalt toime tulla maksuvõla tasumisega läbi maksuvõla ajatamise. Maksu- ja Tolliameti 13.05.2026

2-26-9557 vastusest ajutisele haldurile selgub, et võlgnik taotles korduvalt maksuvõla ajatamist: ajatamistaotlused on tehtud 13.03.2023, 17.11.2023, 20.09.2024, 26.08.2025, 11.11.2025. 26.08.2025 ja 11.11.2025 tehtud taotlused on hiljem kehtetuks tunnistatud, kuna maksegraafikuid ei täidetud. Võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks on olemasoleva teabe kohaselt äriplaani ebaõnnestumine (muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes). Kas äriplaani ebaõnnestumine on seotud juhtimisvigade tegemisega vajab täpsemat selgitamist edaspidise pankrotimenetluse käigus. Esialgse hinnangu kohaselt, mis põhineb võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud selgitustele, siis võlgniku juhatuse liige ei ole teinud raskeid juhtimisvigu. Ajutise halduri tööperioodil ei õnnestunud ajaliselt kontrollida ammendavalt võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud selgituste paikapidavust makseraskuste tekkimise põhjuste kohta. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutise halduri tööperioodil ei olnud võimalik ammendavalt kontrollida kõiki tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, kuid olemasoleva teabe kohaselt ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, va on küsitav 20.03.2026 sõlmitud tasaarvelduskokkuleppe vastavus võlausaldajate huvidele. Nimelt 20.03.2026 sõlmisid võlgnik ja võlgniku üürileandjaga Narva-Bark AS (10186098) tasaarvelduskokkulepe. Tasaarveldus toimus üürileandja Narva-Bark AS nõudel, mille tulemusena teostati tasaarvestus võlgniku vara ja üürileandja nõudega võlgniku vastu kogusummas 64 170.85 eurot. Võlgnik võõrandas üüritud ruumides paiknenud vara üürivõla katteks, mille osas oli üürileandjal seadusest tulenev üürileandja pandiõigus. Vahetult enne pankrotiavalduse esitamist tagastas võlgnik sõiduki VOLVO FH-420, reg.märk 394MJT võlausaldajale Saxamer OÜ. Sõiduki tagastamine toimus Saxamer OÜ poolt lepingu taganemise tulemusel. Võlausaldajale tagastatud sõiduki VOLVO FH-420, reg.märk 394MJT turuväärtus oli võlausaldajale tagastamise hetkel ekspertarvamuse kohaselt 10 000 eurot. Võlgniku poolt nimetatud sõiduki eest lepingujärgne tasumata summa oli 14 400 eurot (lepingust taganemise avaldus esitatud kohtule koos pankrotiavaldusega). Kuna sõiduki VOLVO FH-420 turuväärtus ei ületanud lepingujärgset tasumata kohustuse suurust, siis kokkuvõttes puudub alus vaidlustamaks pankrotimenetluses sõiduki VOLVO FH-420 tagastamist võlausaldajale. Sõiduki omandiõigus on käesoleva ajutise halduri aruande koostamise aja seisuga ümber vormistamata võlgniku nimelt võlausaldaja nimele. Andmed pankrotikuritegude, juhtimisvigade kohta Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et oleks toime pandud kuriteo tunnustega tegusid. Äriplaani ebaõnnestumise seos võimalike juhtimisvigade tegemisega vajab täiendavat selgitamist edaspidise pankrotimenetluse käigus. Samuti küsimus sellest, kas pankrotiavalduse oleks pidanud esitama varem. Andmed pankrotimenetluse kulude olemasolu kohta Vahendid pankrotimenetluse kulude katteks on olemas.

2-26-9557 Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgnikul on vara väärtuses 38 605.24 eurot. Kohustusi on kogusummas vähemalt 800 363.24 eurot. Kohustused ületavad vara väärtust. Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur on valmis jätkama pankrotihaldurina

II Kohtu põhjendused

Võlgniku maksevõime hindamine

maksejõuetu.

Ajutise

2-26-9557 täitekuludega 198.60 eurot (sh sissenõudja nõue 180 eurot). Kohustuste koosseisus on ka maksuvõlg, 05.06.26 seisuga on maksuvõla suuruseks 121 992.23 eurot, seisuga 13.05.2026 oli maksuvõla suurus 124 288.34 eurot. Peamise osa maksuvõlast moodustuvad tööjõumaksud.

Võlgniku maksejõuetuse väljakujunemise aeg ja maksejõuetuse põhjused

2-26-9557 vahendid maksuameti poolt kinni. Seetõttu puudub võlgnikul sisuliselt ligipääs rahavoole. 23.04.2026 seisuga oli maksunõuete saldo kokku 124 358.94 eurot ning tähtaegselt tasumata maksusummadelt oli arvestuslik intress 6 737.24 eurot; samast tõendist nähtub ka kohtutäituri arest, mis tegi ettevõtte tegevuse jätkamise võimatuks. Samaaegselt vähenes tellimuste maht järsult, uusi töid ei lisandunud piisavalt, osa tellijaid viis tööd mujale ning ära langes ka Soome partner, kelle kaudu laekus ettevõttele oluline töömaht. Üldine majanduslik madalseis ja tööstussektori jahtumine süvendasid olukorda veelgi. Lootus, et olukord paraneb suuremate uute projektide abil, ei realiseerunud. Tänaseks on ka töötajad töötasu maksmata jätmise tõttu lahkunud ning ettevõttel puudub võimekus tegevust jätkata. Juhatus on hinnanud, et maksejõuetus ei ole ajutine. Ettevõte ei tegutse enam, töötajaid sisuliselt enam tööl ei ole, ruumid on ära antud, uusi lepinguid peale ei tule, investoreid ega refinantseerimist ei ole ning puudub realistlik väljavaade majandustegevuse taastamiseks.

2-26-9557 Vara tagasivõitmise võimalused

Pankroti väljakuulutamise alused

2-26-9557

Ene Ahas on andnud pankrotihalduriks.

nõusoleku

enda

nimetamiseks

Narva

Metall

osaühingu

Ajutise pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Narva metall OÜ ajutine pankrotihaldur on palunud määrata tasuks 15 töötunni eest 2250 eurot, millele lisandub käibemaks 24% 540 eurot, kokku 2790 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus ajutise pankrotihalduril ülesannete täitmiseks 15 tundi, millest teabenõuete esitamine asjaomastele isikutele vara koosseisu ja tagasivõitmise/tagasinõudmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste selgitamine ja vastuste analüüs – 2 tundi; võlgniku raamatupidamise andmete ja dokumentidega tutvumine ja kontroll, täiendavad teabenõuded võlgnikule, vastuste analüüs, suhtlus võlgniku lepingulise ja seadusliku esindaja juhatuse liikmega täpsustamaks võlgniku vara ja kohustuste koosseisu – 3,75 tundi; suhtlus võlausaldajatega (vastused võlausaldajatele, suhtlus võlgniku töötajatest võlausaldajatega (töötajate nõuete rahuldamine pankrotihüvitise arvelt), endine üürileandja (tasaarvestatud vara asjaolude, koosseisu ja väärtuse täpsustamine) – kokku 2 tundi; suhtlus töövaidluskomisjoniga, seisukoht menetluse peatamise osas ja töövaidluskomisjoni otsustega tutvumine – 0,75 tundi; võlgniku vara säilimise tagamine, sh võlgniku vara faktilise asukoha selgitamine – kokku 0,75 tundi; ajutise halduri aruande koostamine ja lisadega komplekteerimine, kohtule esitamine – 5,75 tundi.

2-26-9557

Ajutine pankrotihaldur on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 150 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2026. a on töötasu alammääraks 946 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrusele nr 36. Seega on PankrS § 23 lg 3 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 189.20 eurot. Ajutine pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Advokaadibüroo Tetris OÜ (registrikood 16236688) arvele. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Advokaadibüroo Tetris OÜ käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Advokaadibüroo Tetris OÜ, mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 1 1 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Arvestades asjaolu, et ajutise pankrotihalduri ülesanded on täidetud ja tasunõue esitatud 2026. aastal, kohaldub kohtu hinnangul ajutise pankrotihalduri tasule 2026. a käibemaksu määr 24%. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab ajutise pankrotihalduri töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 15 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ene Ahase ajutise pankrotihalduri tasu summas 2250 eurot, millele lisandub käibemaks 540 eurot, kokku 2790 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Advokaadibüroo Tetris OÜ (registrikood 16236688) kontole EE837700771006273212 LHV Pank AS-is. Eeltoodud tasu kuulub PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasumisele pankrotivara arvelt.

(allkirjastatud digitaalselt) Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.