lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-10856/45

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 03.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-10856/45
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3730
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Rio Marine Osaühing10460853(Hageja)Ukumööbel OÜ11514995(Kostja)Shatambona Kanzonabo OÜ17040788(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Hagihind Menetlusosalised esindajad

ja

Menetluse liik

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 03. juuli 2026, Tallinn

2-25-10856 Rio Marine OÜ hagi Ukumööbel OÜ (likvideerimisel) ja Shatambona Kanzonabo OÜ (end. RAM WERKSTATT OÜ) vastu solidaarselt võlgnevuse 15 000 euro, viivise 5806,98 euro ja täiendava viivise saamiseks 22 329,48 eurot nende Hageja: Rio Marine OÜ (registrikood 10460853) Hageja lepinguline esindaja E C (e-post: xxx) Kostjad: Ukumööbel OÜ (likvideerimisel, registrikood 11514995) Shatambona Kanzonabo OÜ (registrikood 17040788) Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Rahuldada Rio Marine OÜ hagi Ukumööbel OÜ (likvideerimisel) vastu.

Välja mõista Ukumööbel OÜ-lt (likvideerimisel) Rio Marine OÜ kasuks võlgnevus 15 000 eurot ja viivis 7313,11 eurot seisuga 03.07.2026.

Välja mõista Ukumööbel OÜ-lt (likvideerimisel) Rio Marine OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 15 000 eurolt alates 04.07.2026 kuni põhinõude täitmiseni.

Jätta Rio Marine OÜ menetluskulud Ukumööbel OÜ (likvideerimisel) kanda.

Välja mõista Ukumööbel OÜ-lt (likvideerimisel) Rio Marine OÜ kasuks menetluskulu summas 3710 eurot.

Jätta Rio Marine OÜ hagi Shatambona Kanzonabo OÜ vastu rahuldamata.

Jätta Shatambona Kanzonabo OÜ menetluskulud Rio Marine OÜ kanda.

Määrata, et Shatambona Kanzonabo OÜ-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10
1.Rio Marine OÜ esitas Harju Maakohtule hagi Ukumööbel OÜ (likvideerimisel) ja Shatambona Kanzonabo OÜ (end. RAM WERKSTATT OÜ) vastu solidaarselt võlgnevuse 15 000 euro, viivise 5806,98 euro ja täiendava viivise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja Ukumööbel OÜ (likvideerimisel) (kostja I) vahel 2021. a juunis sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt teostas hageja siseremonditöid, mööbli viimistlust ja paigaldust perioodil 23.08.2021-26.09.2021 kruiisilaeval xxx, xxx. Töid teostati tunnihinna alusel, hinnaga 30 eurot tund. Teostatud tööde kohta vormistati tunnilehed, mis kinnitati kostja I poolt. Teostatud tööde eest koostas ja esitas hageja 30.09.2021 arve nr 300921-1 summas 22 740 eurot. Arve maksetähtajaks oli 30 päeva. Kostja I tasus 23.11.2021 arvest nr 300921-1 üksnes 2740 eurot. Kostja I tegi viimase ülekande 06.07.2022 summas 5000 eurot. Hageja on seisukohal, et arve nr 300921-1 osalise tasumisega ja kostja I poolt antud kinnitustega on kostja I tunnistanud rahalist kohustust hageja ees. Kostja I poolt antud kinnitused on kui võlatunnistus. Kostja I kohustusteks on põhinõue 15 000 eurot, viivis 07.07.2025 seisuga summas 5806,98 eurot. Hageja arvestab viivist alates 31.10.2021, st päevast mis järgnes maksetähtajale, st 30 päeva, mille hageja andis 30.09.2021 kuni 07.07.2025. Kostja I on viinud oma majandustegevuse üle uude äriühingusse, milleks on Shatambona Kanzonabo OÜ (end. RAM WERKSTATT OÜ) (kostja II). Kostja II on asutatud 01.08.2024 ja tegutseb samal tegevusalal ning tegevuskohas, kus kostja I. Põhitegevusalaks on mööbli tootmine. Kostja II tegevuskohaks on xxx. Samas tegevuskohas tegutses ka kostja I. Kostja II töötajateks on samad isikud, kes kostjas I. Kostja II kasutab kohustuste täitmiseks kostja I vara (seadmed, tööriistad). Kostja II on ka asunud täitma kostja I kohustusi kolmanda isiku ees, st AS xxx ees. Lisaks kasutab kostja II kostja I e-maili aadressi sealtek.com. Kostja II tegevus algas ajal, kui kostja I tegevus lõppes. Tulenevalt eeltoodust vastutavad kostja I ja kostja II kooskõlas VÕS § 183 lg 1 solidaarselt hageja ees hagiavalduses nimetatud nõude eest. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kostja I, Ukumööbel OÜ (likvideerimisel), vastuväited ja põhjendused

2.Kostja I kirjutab, et kostja I andis kostjale II üle pooleliolevad mööblivalmistamise projektid ning kostja II võttis üle ka kostja I töötajad. Viimastele maksti teadaolevalt töötasu sularahas. Kostja Shatambona Kanzonabo OÜ vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.

Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi konkretiseeritud väidet, rääkimata tõendit, selle kohta, kas ja millise vara olevat kostja I väidetavalt kostjale II üle andnud. Hageja küll

väidab (paljasõnaliselt), et kostja I olevat kostjale II üle andnud mingid tootmisseadmed, kuid see väide on konkretiseerimata ja ka paljasõnaline. Järelikult, kuna tõendamata on juba mistahes varaeseme üleandmine kostjale II, s.o tõendamata on mistahes vara üleandmine/üleminek kostjalt I kostjale II, siis on juba ainuüksi seetõttu välistatud VÕS § 180 jj toodud ettevõtte ülemineku sätete kohaldamine. Kostjatel kattuvad omavahel tegevusala (muu mööbli tootmine) ja tegevuskoht (Kadaka tee 46). Mistahes muid seoseid/kattuvusi kostjatel omavahel ei ole. Kostja II ei tea, kas ja millised lepingulised suhted hagejal ja kostjal I omavahel olid, mistõttu ei oska kostja II ka sisuliselt kommenteerida/ümber lükata hageja väiteid, kas ja millal väidetav leping hageja ja kostja I vahel sõlmiti; milles omavahel kokku lepiti; kas hageja teostas või ei teostanud tema väidetud tööd ja tema väidetud mahus; kas kostja I jäi nende eest hagejale võlgu ja kui, siis mis summas jms. Kostja II on arvamusel, et kuna kostja I on likvideerimisel äriühing, siis ei pea hageja tõenäoliseks kostjalt I oma väidetavat võlga kätte saada, mistõttu on ta üritanud fabritseerida seoseid kostja I ja kostja II vahel eesmärgiga saada nö kostja II panna vastutama kostja I väidetavate võlgnevuste eest.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kostja I suhtes ning tuleb rahuldamata jätta kostja II suhtes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kohus käsitleb esmalt hageja nõuet kostja I vastu. Kohus kostja I poolt vaidlustamata asjaoludena tuvastab järgmise:

Hageja ja kostja I, Ukumööbel OÜ (likvideerimisel), vahel on 2021.a juunis sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt teostas hageja siseremonditöid, mööbli viimistlust ja paigaldust perioodil 23.08.2021-26.09.2021 kruiisilaeval xxx, xxx, tunnihinnaga 30 eurot.

Tehtud tööde kohta vormistati tunnilehed, mis kinnitati kostja I poolt. Hageja esitas 30.09.2021 arve nr 300921-1 summas 22 740 eurot. Arve maksetähtajaks oli 30 päeva.

Kostja I tasus 23.11.2021 arvest nr 300921-1 2740 eurot ning 06.07.2022 5000 eurot.

VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Hageja on esitanud kostjale I 30.09.2021 arve nr 300921-1 summas 22 740 eurot (dtl 12).

OÜ xxx on tasunud hagejale 06.07.2022 5000 eurot, märkides maksekorralduse selgitusse „Arve nr 300921-1“ (dtl 14).

Kostja I ei ole esitanud vastuväidet sellele, et hageja tasunõue ei oleks sissenõutavaks muutunud. Kostja I osalised maksed talle hageja poolt esitatud arve tasumiseks kujutavad endast kohtu hinnangul tehtud tööde aktsepteerimist ning tööde eest tasumise kohustuse tunnistamist. Kostja I ei ole esitanud pretensioone töö kvaliteedi, mahu, tasaarvestuse, tasumise ega muude lõpetamisaluste kohta ega vaielnud viivise arvestusele.

Kohtu hinnangul on hageja tõendanud töövõtulepingu olemasolu kostjaga I, tööde tegemise ja kostja I poolt nende vastuvõtmise, arve esitamise ja sissenõutavaks muutumise, tasumata jäägi 15 000 euro ulatuses. Kostja I ei ole hageja faktilisi väiteid ega esitatud tõendeid vaidlustanud. Samuti ei ole kohtule esitatud väiteid ega tõendeid, et esineks muid aluseid hagejale tasu mittemaksmiseks kostja I poolt. Seetõttu tuleb hagi kostja I suhtes rahuldada, mõistes kostjalt I hageja kasuks välja põhivõla 15 000 eurot.

Hageja palub kostjalt I välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses toodud määras ja hagi esitamise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud viivise .

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja on arvestanud viivist perioodi 31.10.2021 kuni 07.07.2025 summas 5806,98 eurot. Kostja ei ole hageja viivisenõudele ning selle kujunemisele sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega asub kohus seisukohale, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus arvestab ja mõistab välja viivise kohtuotsuse tegemise seisuga. Vastavalt viivisekalkulaator.ee arvestusele on viivis põhivõlalt 15 000 eurot VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras seisuga 03.07.2026 7313,11 eurot.

Samuti kuulub rahuldamisele hageja edasiulatuv viivisenõue alates kohtuotsuse tegemisest kooskõlas TsMS § 367.

10.Järgnevalt käsitleb hageja nõuet kostja II vastu. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja I on viinud oma tegevuse üle kostjasse II ehk Shatambona Kanzonabo OÜ-sse ning kas kostja II sellest tulenevalt vastutab ettevõtte omandajana kostja I võla eest. Kostja II vaidleb sellele vastu. Kostja I on avaldanud, et kostja I andis kostja II-le üle pooleliolevad mööblivalmistamise projektid ning kostja II võttis üle ka kostja I töötajad (dtl 146).
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 180 lg 1 kohaselt ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 183 lg 1 kohaselt enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 182 lg 2 järgi lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte üleandmisel kehtib üldiselt spetsiaalsuspõhimõte, st VÕS § 182 lg 1 esimese lause järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi (vt nt RKTKo 22.11.2011, nr 3-2-1-113-11, p 47).

12.Ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel on Riigikohus tuginenud mh Euroopa Kohtu praktikale, mis rõhutab ettevõtte ülemineku kontekstis stabiilse majandusüksuse identiteedi säilitamist, ning andnud juhise hinnata kogumis faktilisi asjaolusid, sh ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud tegevuse sarnasust, ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Need tingimused on vaid kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa neid hinnata eraldi. Riigikohus rõhutas, et nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal ja ettevõtte ülemineku jaatamiseks ei pea korraga olemas olema kõik eespool väljatoodud elemendid (vt RKTKo 12.06.2019, 2-18-2908, p 12–13; RKHKo 01.06.2011, 3-3-1-20-11, p 11; RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-131-11, p 10). Samuti tuleb arvestada, et ettevõtte üleandmise tehing võib olla sõlmitud ka varjatult, kuna pooled võivad tahta vältida ettevõtte üleminekut reguleerivate seadusesätete kohaldumist. Seejuures võib ettevõtte varjatud üleminek toimuda ka kolmandate isikute vahendusel tehtud tehingute kaudu (vt RKHKo 03.10.2017, nr 3-15-1022, p 12). Ettevõtte ülemineku hindamiseks tuleb hinnata, kas asjade ja õiguste kogumiga on üle antud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara (n-ö ettevõtte tuum) (vt RKTKo 22.11.2011, nr 3-2- 1-113-11, p 47). Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt RKTKo 20.10.2010, nr 3-2-1-82-10, p-d 12 ja 13). Siiski ei piisa ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja VÕS § 182 kohaldamiseks üksnes sellest, et üks isik on hakanud osutama teenust, mida varem osutas teine isik (väidetav ettevõtte üleandja) ning kasutab selleks osaliselt sama vara ja samu töötajaid, mida/keda varem kasutas see teine isik (vt ka RKTKo 04.01.2012, nr 3-2-1-129-11, p 11). Ettevõtte tehingulise ülemineku jaatamiseks on vaja tuvastada ka see, et ettevõtte tuuma moodustav vara oleks läinud ettevõtte väidetavalt üleandjalt selle omandajale üle mingi omavahelise tehingu või tehingute kogumi alusel, isegi kui need on sõlmitud vaikimisi ja täidetud varjatult, sh vahendlikult kolmandaid isikuid kasutades. Seda kinnitab mh Riigikohtu praktika, mille kohaselt ettevõtte üleminek toimub käsutustehinguga ja selleks tuleb tõendada ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste käsutamist. Selleks on hagejal võimalik tõendada käsutustehinguid, poolte kokkuleppeid, lepingute üleandmist jms (RKTKo 04.01.2012, nr 3- 2-1-129-11, p 11; RKHKo 03.10.2017, nr ka 3-15-1022, p 15; vt ka RKTKo 22.11.2011, nr 3- 2-1-113-11, p 47).
13.Hageja on tuginenud ettevõtte ülemineku tuvastamisel asjaoludele, et kostjalt I läks üle kostjale II identiteedi säilitanud majandusüksus; ettevõtte tegevusala on sama, kattuvad

töötajad, tegevuskoht, vahendid, lepingupartnerid, kostja II on ise oma tegevusega kinnitanud oma kohustusi kostja I ees. Kostja I väitel andis ta kostjale II üle pooleliolevad mööblivalmistamise projektid ning kostja II võttis üle ka kostja I töötajad (dtl 146). Kostja II eitab ettevõtte üleminekut ja omandamist (dtl 81, p 6).

14.Kostja I on asutatud 04.07.2008, tema juhatuse liikmeks oli vaidlusalusel perioodil (kuni 17.08.2024) xxx, kes oli ka kostja I ainuosanik (dtl 40-41). Kostja I likvideerimismenetluse kohta on avaldatud teade 03.12.2024 (dtl 22). Kostja II on asutatud 01.08.2024 (dtl 24-29) ja tema juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks oli perioodil 01.08.2024-05.02.2026 xxx. Seega kattub kostjate puhul küll osaühingu vorm (OÜ), aga erinevad selle osanikud ja juhatuse liikmed.
15.Sama tegevusala ja sama tegevuskoht. Kostja II on omaks võtnud, et kostjad tegutsevad samal tegevusalal ja tegevuskohas (dtl 81, p 6).
16.Hageja väitel olid kostja II töötajateks samad isikud, kes olid kostja I-s (dtl 4, p 16), sest kostja II viiest töötajast kolm tulid kostjast I: xxx, xxx ja xxx (dtl 167).
16.1.Kohus tuvastab, et Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on perioodil 01.09.202401.03.2025 töötanud kostja II juures järgmised isikud: 1) xxx 2) xxx 3) xxx 4) xxx 5) xxx (dtl 163). Nimetatud isikutest on perioodil 01.07.2024-01.11.2024 töötanud kostja I juures: 1) xxx 2) xxx 3) xxx (dtl 162). Seejuures töötas kostja I juures juuli-september 2024 kokku 21 inimest. Seega nähtub eelnevast, et kostja I juures töötanud 21 isikust on hiljem kostja II juures töötanud 3 isikut.
17.Hageja väitel kasutab kostja II kohustuste täitmiseks kostja I vara (seadmed, tööriistad) (dtl 4, p 17). Seega väidab hageja sisuliselt, et kostja I vara on üle läinud kostjale II. Hageja tugineb selle väite tõendamisel eelkõige kostja I avaldatud seisukohale (dtl 146).
17.1.Kohus leiab, et see hageja väide on konkretiseerimata ja tõendamata. Hageja ei ole välja toonud, mis kostja I vara, kuidas ja millal kostjale II üle läks. Selle kohta ei ole esitatud ka mingeid tõendeid. Poole menetlusdokumendis esitatud seisukoht või väide ei ole tõend (vt TsMS § 229 lg 2 1. ls). Seega ei ole asjas tõendatud, et kostja II on kostjalt I omandanud mingit vara.
18.Hageja väitel asus kostja II täitma kostja I kohustusi kolmanda isiku, AS-i xxx ees (dtl 4, p 18, viitega tõendile dtl 19-21).
18.1.Dtl 19 asub xxx (xxx) 28.08.2024 e-kiri aadressile xxx, millega esimene tellib 2 ämbrit PVA-d. Dtl 20 asub xxx (xxx) 15.10.2024 e-kiri aadressile xxx, milles esimene kirjutab, et „Peaks nüüd vanad asjad ka liikuma saama. Sain sellise signaali“ ja palub tammespooni hinda. Dtl 21 asub aadressilt xxx hageja lepingulisele esindajale 10.01.2025 saadetud kostja I võlgnevuste saldo ja arvete nimekiri.
18.2.Kohus ei saa nende tõendite alusel tuvastada, et kostja II oleks tunnustanud või tasunud kostja II võlgu. Dtl 20 asuvast lausest „vanade asjade liikumahakkamise“ võimaluse kohta ei ole võimalik järeldada, et jutt oli kostja I võlgade omaksvõtmisest või tasumisest kostja II poolt. See on niivõrd üldsõnaline väljend, et ilma lisainfo või tõenditeta ei saa ainult selle põhjal midagi tuvastada.
18.3.Hageja väitel nähtub samast tõendist (s.o. dtl 19-21) veel, et kostja II kasutab kostja I e-posti aadressi domeeni sealtek.com (dtl 4, p 19).
18.3.1.Kohtu hinnangul see väide tõendatud ei ole. Dtl 19 asuvast e-kirjast ei ole võimalik järeldada, et see on saadetud kostja II nimel kostja I e-posti aadressi kasutades.
18.4.Hageja väitel nähtub ka dtl 126-127 asuvast tõendist, et kostja II tellib kaupa suheldes kostja I e-maili alt.
18.4.1.Kohtu hinnangul see väide tõendatud ei ole. Dtl 126-127 on xx (xxx) 28.08.2024 ekiri aadressile xxx, millega esimene tellib 2 ämbrit PVA-d (sama e-kiri on ka eelnevalt käsitletud dtl 19). Kohus jõuab tõendit hinnates endiselt järeldusele, et sellest e-kirjavahetusest ei ole võimalik järeldada, et see on saadetud kostja II nimel kostja I e-posti aadressi kasutades. Pigem nähtub, et tegemist oli kostja I nimel kauba tellimisega, sest AS-i xxx esindaja 28.08.2024 e-kirja kohaselt on „Sealteckile hetkel müük keelatud“, nii et tellimus tehti kostja I nimel.
19.Kohus asub eelneva põhjal kokkuvõtvalt järeldusele, et hageja ei ole tõendanud kostja I ettevõtte üleminekut kostjale II. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit (nt ostumüügilepingud, rendilepingud, üleandmise-vastuvõtmise aktid, panga väljavõtted maksete kohta), mis kinnitaks, et kostja II oleks omandanud või võtnud enda kasutusse kostja I tootmisseadmed, masinapargi või laovarud. Ainuüksi tegevuskoha aadressi kattuvus ei tõenda vara või seadmete üleminekut. Pealegi ei ole hageja esitanud tõendeid, et kostja II tegutseks täpselt samades ruumides, mis kostja I, kuna hageja esitatud tõendist (dtl 139) nähtuvalt on tegutseb xxx aadressil mitmeid äriühinguid, nii et ilmselt on seal võimalik kasutada erinevaid ruume ja pindu. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri väljavõtetest selgub, et kostja II juurde asus tööle kolm endist kostja I töötajat (xxx, xxx, xxx). Kostjal I oli 2024. aasta suve seisuga arvel üle 20 töötaja. Osa töötajate (isegi kui tegemist on juhtivtöötajatega) siirdumine uue tööandja juurde pärast eelmise tööandja tegevuse hääbumist ei võrdu ettevõtte kui terviku ja selle struktuuri ülevõtmisega. Äriühingute omanikud ega juhtorganite liikmed ei kattu. Hageja esitatud e-kirjadest nähtub, et xxx ja xxx on tellinud materjale AS-ilt xxx ja xxx OÜ-lt nii kostja I kui ka kostja II nimel, kuid tõenditest ei nähtu, et kaupa tellides oleks

nad tegutsenud kostja I ja II nimel samaaegselt või oleks kostja I ja II tellimuste vahel järjepidevus. Hageja esitatud tõendist (dtl 134-135) nähtub, et AS xxx on suurimaid puitmaterjalide edasimüüjaid Balti regioonis, mistõttu ilmselt tellivad paljud mööblitootjad temalt kaupa ning kliendisuhe AS-ga xxx ei tõenda ettevõtte üleminekut. xxx OÜ kinnitab e-kirjas (dtl 140-143), et kostja I ostis neilt materjale aastatel 2017– 2023, kuid kostja II on neilt materjale ostnud vaid ühe korra (16.01.2025). Üksikost ei kinnita püsivate ja organiseeritud tarneahelate ülevõtmist ning kostja II on ostu teinud üle aasta pärast kostja I viimast ostu – nii pikk ostude vahe ei kinnita ettevõtte üleminekut. Ühtlasi ka ei kinnita xxx OÜ e-kiri, et kostjat I ja kostja II oleks esindanud sama inimene. Kohus leiab, et hageja esitatud e-kirjavahetused tõendavad üksnes fakti, et teatud isikud töötasid esmalt kostja I ja seejärel kostja II heaks ning tellisid oma tööülesannete täitmisel mõlema ettevõtte nimel toormaterjali turul üldtuntud tarnijatelt. Sama tegevuskoha aadress ja tegevusala, väheste töötajate kattumine – need asjaolud kogumina ei moodusta VÕS § 180 lõike 2 ja Riigikohtu praktika mõttes majandusüksuse identiteedi säilimist. Seetõttu puudub alus kostja II solidaarvastutuse kohaldamiseks VÕS § 182 ja § 183 lõike 1 alusel ning hagi kostja II suhtes jäetakse rahuldamata.

20.Eelnevast asub kohus seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et neli kuud pärast kostja I likvideerimisteate avaldamist on asutatud teine osaühing ning selles on asunud tööle 3 kostja I töötajat, ei tähenda seda, et kostja I tegevus on läinud üle kostjasse II. Hageja ei ole esitanud kohtule veenvaid tõendeid selle kohta, et kostja I vahendid ja lepingupartnerid on läinud üle kostjale II. Kostja I käibe vähenemine ja samal ajal kostja II käibe tekkimine saaks olla kaudseks tõendiks ettevõtte ülemineku kohta, kuid käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud mingi vara või ettevõtte tuumiku üleminekut kostjalt I kostjale II. Tootmisettevõtte identiteet seisneb peamiselt tema tootmisbaasis, selle ülemineku kohta tõendeid pole.
21.Seega hageja nõue kostja II vastu põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
22.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hind 22 329,48 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
23.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
23.1.Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude kostja I vastu, tuleb menetluskulud jätta kostja I kanda.
23.2.Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja II vastu, tuleb kostja II menetluskulud jätta hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
25.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1260 eurot ja esindajakulu summas 2450 eurot (dtl 173).
25.1.Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu 1260 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv kostja I poolt hagejale hüvitamisele
25.2.Hageja palub välja mõista esindajakulu summas 2450 eurot.
25.3.Hageja esindaja tunnitasu määr on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja I vastavale tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et hageja poolt märgitud tunnitasumäär 140 eurot, millele lisandub käibemaks, on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning tegemist ei ole ebamõistlikult suure tasumääraga lepingulise esindaja puhul.
25.4.Hageja esindaja ajakulu on antud tsiviilasjas 17,5 tundi. Kostja I nimetatud ajakulule vastuväiteid esitanud ei ole.
25.5.Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud ja vastab antud tsiviilasja materjalidele. Hageja esindajal on olnud vaja suhelda kliendiga hagiavalduse koostamiseks, koguda tõendeid ja koostada hagiavaldus. Lisaks arvestab kohus sellega, et antud vaidluses on peetud kohtuistung.
25.6.Seega leiab kohus, et põhjendatud on hageja esindaja ajakulu summas 2450 eurot ja see kuulub kostja I poolt hüvitamisele.
25.7.Seega kuulub kostja I poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu summas 3710 eurot, s.o riigilõiv summas 1260 eurot ja esindajakulu summas 2450 eurot.
26.Kostja II ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu määrab kohus, et kostjal II kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja