Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. (3) Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, kohtu selgitused ning menetluskulude põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Pooled käesolevas tsiviilasjas kompromissi ei sõlminud. TsMS § 440 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata, märgib lühidalt vaid nõude asjaolud, nõude ning teeb menetluskulude osas põhjendava osas. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 20.12.2021 laenulepingu nr xxx (dtl 10), mille alusel andis hageja kostjale laenu kokku 66 000 eurot. Pooled allkirjastasid laenulepingu digitaalselt ning laenulepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et on hagejalt vastu võtnud laenusumma 66000 eurot sularahas. Laenusumma koosneb: 1) ulatuses 5366,24 eurot, millele lisandus viivis 133,76 eurot, võlgnes vastavalt kokkuleppele kostja hagejale 05.07.2021 sõlmitud osapoolte vahelisest kostja omandisse kuulunud Xxx OÜ osade võõrandamise tehingust (lisa 2), mille hageja nimele väärtpaberite keskregistris vormistamine ebaõnnestus kostjast tingitud põhjustel; 2) perioodil september kuni november 2021 kolmel korral hageja poolt kostjale 2500 euro suuruse laenu sularahas väljamaksmises kokku summas 3x2500=7500 eurot; ning 3) 20.12.2021 hageja poolt kostjale sularahas välja makstud laenusummast 53 000 eurot. Laenulepingust tuleneva võlgnevuse olemasolu kinnitavad ka 26.10.2022 võlateatis (lisa 3) ning 15.11.2022 kostja digitaalselt allkirjastatud kinnitus (lisa 4), milles kostja tunnistas 66000 euro suuruse laenusumma vastuvõtmist ja selle tagastamata jätmist. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja hagejale laenusummat 66000 eurot tagastanud. 21.12.2021 sõlmiti Tallinna notar Priidu Pärna juures hüpoteegi seadmise leping nr 5295 (lisa 5 ja lisa 5.1 kinnistusraamatu väljavõte), millega seati Saiakang 4-1 korteriomandile esimesele vabale järjekohale 70000 euro suurune hüpoteek igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Hüpoteegi seadmise lepingu p 2.2 kohaselt tagab see hüpoteek kõik hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad 20.12.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxx ning selle võimalikest lisadest ja muudatustest. 08.04.2022 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxx lisa 1 (lisa 6), mis allkirjastati digitaalselt 11.04.2022. Laenulepingu lisa preambulis on sõnaselgelt märgitud, et 20.12.2021 allkirjastatud laenuleping nr xxx on jätkuvalt jõus täies mahus ning kostja ei ole laenusummat hagejale tagastanud. Seega kinnitasid pooled ka 2022. aasta aprillis ühemõtteliselt, et 66000 euro suurune põhilaen kehtib ja on tagastamata. Kuna 66000 euro suurune laenusumma oli jäänud tagastamata ka pärast 31.03.2022 saabunud maksetähtaega ning pooled kinnitasid 11.04.2022 sõlmitud lisa 1 preambulis, et laenuleping nr xxx on jätkuvalt jõus ja laenusummat ei ole tagastatud, saatis

hageja 26.10.2022 kostjale võlateatise, milles nõudis tasumata põhisumma ja kõrvalnõuete tasumist ning andis selleks täiendava tähtaja kuni 07.11.2022. 15.11.2022 kinnitusega kinnitas kostja toonane juhatuse liige M S kostja nimel hagejale digitaalselt, et: a) laenuleping nr xxx allkirjastati digitaalselt 20.12.2021; b) kostja on võtnud hagejalt vastu sularahas laenu summas 66000 eurot; c) kostja ei olnud seda summat seisuga 10.11.2022 tagastanud; d) kostja ei kavatse laenulepingut nr xxx vaidlustada; e) kostja soovib nimetatud laenusumma tagastada hiljemalt 08.12.2022. Tegemist on selge ja ühemõttelise kinnitusega 66000 (3)

euro suuruse põhivõla olemasolu ja tasumata jätmise kohta. Võlgnevus jäi tasumata ka pärast 15.11.2022 kinnituses märgitud täiendava tähtaja, s.o 08.12.2022, möödumist. Hageja ja kostja vahelises tsiviilasjas nr 2-23-379 oli esemeks laenulepingu nr xxx lisa 1 alusel 16000 euro suuruse põhivõlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmine. Harju Maakohus tegi 19.10.2023 kohtuotsuse, mis jõustus 21.11.2023. Nimetatud kohtuotsusega rahuldas kohus hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 16000 euro suuruse põhivõlgnevuse koos intressi ja viivisega. Eeltoodust nähtub, et kostja on hagejaga sõlminud laenulepingu nr xxx, saanud hagejalt 6 000 euro suuruse laenusumma, kinnitanud selle kättesaamist nii laenulepingus kui ka 15.11.2022 digitaalses kinnituses, kuid jätnud põhivõla kokkulepitud tähtajaks ning ka hiljem tasumata. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 66 000 euro väljamõistmist. Hageja palub tuvastada 20.12.2021 sõlmitud laenulepingu nr xxx kehtivus, mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 66000 eurot. Menetluskulud ja sellelt nõutava viivise palub jätta kostja kanda. Kostja esitas 22.06.2026 kohtule hagi õigeksvõtmise avalduse (allkirjastatud 22.06.2026, esitatud 26.06.2026). Kohus kontrollis, et asjas nr 2-23-379 nõudis hageja laenulepingust nr xxx lisa 1 tulenevat põhivõlga 16000 eurot ja muid kõrvalnõudeid ning too leping oli sõlmitud 07.04.2022. Käesolevas asjas on nõue esitatud lepingu nr xxx alusel, mis on dateeritud 17.12.2021 ja mis on allkirjastatud 20.12.2021. Seega pole käesolevad asjas poolte vahel samadel asjaoludel sama nõuet, mis oli asjas nr 2-23-379, milles tehtud otsus on jõustunud. Hagi tuleb rahuldada ja tuvastada poolte vahel 20.12.2021 sõlmitud laenulepingu nr xxx kehtivus; mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 66000 eurot. Õigeksvõtul põhinev otsus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuigi kostja võttis koheselt hagi õigeks, ei nähtu, et enne ega peale hagi esitamist oleks ta oma kohustust täitnud, siis tuleb TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jätta poolte menetluskulud

kostja kanda. Kohus kostjas kulude suurust kindlaks ei määra. Kohus kohustas hagi menetlusse võtmises määruses (19.05.2026, dtl 39), esitama hagejat menetluskulude nimekirja ja määrus on kätte toimetatud hagejale 19.05.2026 e-toimiku kaudu. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Asja materjalidest nähtub tasutud lõiv 1540 eurot (dtl 34) ning kohus mõistab kostjalt märgitud kulud hageja kasuks välja. Vastavalt hageja taotlusele (TsMS § 177 lg 4) tuleb kostjal tasuda hagejale alates menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrava kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse §-i 113 lg-s 1 2. lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.