F.X-i (F.X) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vastata tema 4. juuli 2025 vaietele nr 2-25/2-2/8350 ja nr 2-25/2-2/8351, 22. juuli 2025. a vaietele nr 2-25/2-2/9228 ja nr 2-25/2-2/9235, 3. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/9794, 5. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/22/9896, 6. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/9983, 10. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/10219, 25. augusti 2025. a vaidele nr 225/2-2/10858 ja 27. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/10968 ning järgida edaspidi tema vaietele vastates seaduses sätestatud tähtaega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-25-3178.
2.Jätta kaebaja taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
1.F.X esitas 27. septembril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja märgib, et vangla on jätnud vastamata tema järgmistele vaietele: - 4. juuli 2025. a vaie nr 2-25/2-2/8350; - 4. juuli 2025. a vaie nr 2-25/2-2/8351; - 22. juuli 2025. a vaie nr 2-25/2-2/9228; - 22. juuli 2025. a vaie nr 2-25/2-2/9235; - 3. augusti 2025. a vaie nr 2-25/2-2/9794; - 5. augusti 2025. a vaie nr 2-25/2-2/9896; - 6. augusti 2025. a vaie nr 2-25/2-2/9983; - 10. augusti 2025. a vaie nr 2-25/2-2/10219; - 25. augusti 2025. a vaie nr 2-25/2-2/10858; - 27. augusti 2025. a vaie nr 2-25/2-2/10968.
Kaebaja taotleb kohustada Tartu Vanglat läbi vaatama tema vaideid ning vastama neile, tuvastada vaietele vastamata jätmise õigusvastasus ning teha Tartu Vanglale ettekirjutus edaspidi vastata vaietele õigeaegselt, nagu seaduses on ette nähtud. Kaebuses sisaldub taotlus kaebetähtaja ennistamiseks osas, mis puudutab 4. juuli 2025. a kuni 3. augusti 2025. a vaideid.
Kaebaja esitas 29. septembril 2025 menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks.
3.Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 20. mail 2026 kaebuses viidatud kaebaja vaided ja nendele koostatud vastused. Tartu Vangla edastatud vastusest nähtub kokkuvõtvalt järgnev. Kaebaja esitas 4. juulil 2025 Tartu Vanglale vaide nr 2-25/2-2/8350. Kaebaja vaidlustas vaidega Tartu Vangla 2. juuli 2025. a vastust kaebaja 12. juuni 2025. a pöördumisele, milles kaebaja soovis valvur R. Lille suhtes järelevalvemenetluse algatamist. Tartu Vangla tagastas 24. juuli 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/160-2 kaebaja vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lõike 1 punkti 1 alusel vaide esitamise õiguse puudumise tõttu (dtl 7). Vangla selgitas, et kaebajale 2. juulil 2025 vastuse andmisel lähtuti märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) sätetest. Vangla mõistis kaebaja 12. juuni 2025. a pöördumist selgitustaotlusena. Selgitustaotlusele vastamisega ei tekitata isikule õigusi ega kohustusi, samuti ei ole see õigusi ja kohustusi lõpetav korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri ega muu õigusakt. Vastus selgitustaotlusele ei ole iseseisvalt vaidemenetluses vaidlustatav ning selgitustega mittenõustumine ei ole aluseks vaide esitamisele. Lisaks esitas kaebaja 4. juulil 2025 Tartu Vanglale vaide nr 2-25/2-2/8351. Kaebaja vaidlustas enda 24. juuni 2025. a teabenõude vastust nr 2-2/2-25/3696-2, taotledes väljastada küsitud teave. Tartu Vangla tagastas 18. juuli 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/161-2 kaebaja vaide HMS § 79 lõike 2 alusel pädevuse puudumise tõttu (dtl 9-10). Vangla märkis otsuses, et teabenõuete täitmist puudutavate vaidluste osas näeb seadus ette erandliku vaidealluvuse. Selliste vaiete lahendamine on Andmekaitse Inspektsiooni pädevuses (avaliku teabe seaduse § 46 lõige 1 koosmõjus sama seaduse § 44 punktiga 1 ja § 45 lõike 1 punktiga 1). Kaebaja esitas 22. juulil 2025 Tartu Vangale vaide nr 2-25/2-2/9228. Kaebaja vaidlustas Tartu Vangla käskkirja nr 2-25/1-2/139. Tartu Vangla tagastas vaide 24. juuli 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/169-2 HMS § 79 lõike 1 punkti 3 alusel (dtl 18‒19). Vangla asus seisukohale, et vaie Tartu Vangla 6. juuni 2025. a käskkirja nr 1-8/2-25/169-1 peale esitati mittetähtaegselt ning ei ole teada ühtegi põhjust, mis võiks tingida vaide esitamise tähtaja ennistamise. Lisaks esitas kaebaja 22. juulil 2025 Tartu Vanglale vaide nr 2-25/2-2/9235. Kaebaja vaidlustas Tartu Vangla käskkirja nr 2-25/1-2/121. Vaidel on käsikirjaliselt märgitud järgnev: „Selgitatud, et vaide on juba teinud ja ei ole vaja uuesti vaidlust, saab minna kohtusse. Tagastatud kinnipeetavale. Võttis tagasi. 23.07.2025“. Lisaks on kaebaja ise vaidele kirjutanud, et sai vaideotsuse nr 1-8/2-25/98-2 (kohtu märkus: kohtute infosüsteemist nähtub, et vaideotsuse nr 1-8/2-25/98-2 aluseks on kaebaja 11. mai 2025 vaie nr 2-25/2-2/5926-1, milles ta vaidlustas 9. mai 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/121 ning kaebus 9. mai 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/121 tühistamiseks on kohtu menetluses (haldusasi nr 3-25-2076)). Kaebaja esitas 3. augustil 2025 Tartu Vanglale vaide nr 2-25/2-2/9794. Kaebaja vaidlustas Tartu Vangla käskkirja nr 2-25/1-2/179 ja eraldatud lukustatud kambri tingimusi ning taotles,
et talle tagataks kamber, mille tingimused ei alandaks. Kaebaja täiendas vaiet 5. ja 10. augustil 2025 (vaided nr 2-25/2-2/9896 ja 2-25/2-2/10219). Tartu Vangla tegi 8. septembril 2025 otsuse 1-8/2-25/176-3, millega tagastas vaide HMS § 79 lõike 1 punkti 5 alusel, kuna samas asjas toimub kohtumenetlus (dtl 13‒14). Kaebaja esitas 6. augustil 2025 Tartu Vangale vaide nr 2-25/2-2/9983 Tartu Vangla 6. augusti 2025. a teavituse peale. Teavitusega anti kaebajale teada, et kuna ta lõhub pidevalt vangla vara, hindab vangla edaspidi, kas jätta lõhutud vara asendamata või asendada see viivitusega. Tartu Vangla tagastas 29. augusti 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/179-2 kaebaja vaide HMS § 79 lõike 1 punkti 1 alusel vaide esitamise õiguse puudumise tõttu (dtl 16‒17). Vangla selgitas, et teatis/märgukiri ei ole haldusakt HMS § 51 lõike 1 mõttes. Sellega ei tekitata isikule õigusi ega kohustusi, samuti ei ole see õigusi ja kohustusi lõpetav korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri ega muu õigusakt. Teavituse andmisel lähtuti MSVS sätetest. Märgukiri või vastus märgukirjale (vastusena antud selgitused) ei ole iseseisvalt vaidemenetluses vaidlustatav ning sellega mittenõustumine ei ole aluseks vaide esitamisele. Kaebaja esitas 25. augustil 2025 Tartu Vanglale vaide nr 2-25/2-2/10858. Kaebaja taotles vaidega tagada talle võimalus alustada keskhariduse omandamist Viru Vanglas 2025/2026. õppeaastal. Kaebaja esitas 27. augustil 2025 Tartu Vanglale vaide nr 2-25/2-2/10968. Kaebaja vaidlustas enda 26. augusti 2025. a pöördumise vastust nr 2-2/2-25/4869-2, taotledes teavet selle kohta, kes viibis 1. ja 2. üksuse kinnipeetavatest arvutiruumis 26. augustil 2025 kell 10.30‒17.30. Tartu Vangla tagastas 2. oktoobri 2025. a otsusega nr 1-8/2-25/188-2 kaebaja vaide HMS § 79 lõike 1 punkti 1 alusel vaide esitamise õiguse puudumise tõttu (dtl 20‒21). Vangla selgitas, et vastus kinnipeetava selgitustaotlusele ei ole haldusakt HMS § 51 lõike 1 mõttes. Selgitustaotlusele vastamisega ja selgituste andmisega ei tekitata isikule õigusi ega kohustusi, samuti ei ole see õigusi ja kohustusi lõpetav korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri ega muu õigusakt. Vastuse andmisel lähtuti MSVS sätetest. Vastusena antud selgitused ei ole iseseisvalt vaidemenetluses vaidlustatavad ning nendega mittenõustumine ei ole aluseks vaide esitamisele.
KOHTU SEISUKOHT
I
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lõikest 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest lähtudes. Kaebuse kohaselt ei ole Tartu Vangla läbi vaadanud ega vastanud kaebaja 4. juuli 2025 vaietele nr 2-25/2-2/8350 ja nr 2-25/2-2/8351, 22. juuli 2025. a vaietele nr 2-25/2-2/9228 ja nr 2-25/2-2/9235, 3. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/9794, 5. augusti 2025. a vaidele nr 225/2-2/9896, 6. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/9983, 10. augusti 2025. a vaidele nr 225/2-2/10219, 25. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/10858 ja 27. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/10968. Kaebaja taotleb Tartu Vangla kohustamist vastata nimetatud vaietele. Tegemist on kohustamisnõudega HKMS § 37 lõike 2 punkti 2 mõttes. Kuivõrd kaebaja on seisukohal, et Tartu Vangla ei ole vastanud kaebaja vaietele, siis tuleb kaebetähtaja
arvestamisel lähtuda HKMS § 46 lõike 2 teisest lausest. Nimetatud sätte kohaselt võib haldusorgani tegevusetuse või viivituse korral kohustamiskaebuse esitada ühe aasta jooksul haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Arvestades, et kaebaja esitas kaebuse 27. septembril 2025, on kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vastata kaebaja 4. juuli 2025 vaietele nr 2-25/2-2/8350 ja nr 2-25/2-2/8351, 22. juuli 2025. a vaietele nr 2-25/2-2/9228 ja nr 2-25/2-2/9235, 3. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/9794, 5. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/9896, 6. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/9983, 10. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/10219, 25. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/10858 ja 27. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/10968 esitatud tähtaegselt ning vajadust kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ei olnud. Kaebaja on küll palunud ka tunnistada vangla vaidlusalune tegevus, s.o vaietele vastamata jätmine õigusvastaseks, kuid kohus ei käsita seda tuvastamisnõuet iseseisva nõudena. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine ning tuvastamisnõue on seega hõlmatud kohustamisnõudega. Seega mõistab kohus praegust kaebust selliselt, et kaebaja on esitanud Tartu Vangla vastu üksnes kohustamiskaebuse. Samuti taotleb kaebaja Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist, et edaspidi vastataks vaietele õigeaegselt. Kohus märgib, et tulenevalt HKMS § 2 lõike 4 teisest lausest ning HKMS § 44 lõikest 1 tõlgendab kohus nõuet selliselt, et see on suunatud üksnes kaebaja, mitte abstraktselt kõigi isikute õiguste kaitseks.
5.Kohus võtab esmalt seisukoha kohustamisnõude osas, milles kaebaja taotleb Tartu Vangla kohustamist vastata 4. ja 22. juuli 2025. a ning 3., 5., 6., 10., 25. ja 27. augusti 2026. a vaietele.
5.1.Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 22 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohtu hinnangul on kaebaja tegevuses kaebeõiguse kuritarvitamisele omased jooned ning kuna vaidlustatud tegevust ei ole antud juhul põhjust käsitleda intensiivselt kaebaja õigusi riivavana, siis esineb alus kaebuse tagastamiseks.
5.2.Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebajale on vahetult enne 27. septembri 2025. a kaebuse esitamist selgitatud, et olukorras, kus vangla ei ole kaebaja vaiet lahendanud, puudub kaebajal kaebeõigus esitada nõue Tartu Vangla kohustamiseks vastata vaidele. Kohus märkis seejuures, et kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat õigust vaidemenetlusele. Kui kaebaja ei ole rahul vaidemenetluse tulemusega, saab ta esitada kohtule vaide esemeks oleva põhinõude (vt Tartu Halduskohtu 26. septembri 2025. a määrus asjas 3-25-2076, p 4). Kaebaja sai asjas nr 3-25-2076 tehtud 26. septembri 2025. a määruse kätte 27. septembril 2025 kell 11.44, kaebus asjas 3-25-3178 esitati samal päeval kell 13.00. Seega oli kaebaja antud asjas kaebuse esitamise hetkel teadlik 26. septembri 2025. a määruses toodust.
5.3.Kohtu arvates kuritarvitab kaebaja selgelt oma kaebeõigust, esitades kohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks vastata tema vaietele olukorras, kus talle on just kohtu poolt selgitatud, et tal puudub sellise kohustamisnõude esitamiseks kaebeõigus ning vaidemenetluse tulemusega mittenõustumisel tuleb kohtule esitada vaide esemeks olev põhinõue. Ühtlasi nähtub asja materjalidest, et Tartu Vangla on kaebaja 4. juuli 2025 vaietele nr 2-25/2-2/8350 ja
nr 2-25/2-2/8351 vastanud vastavalt 24. juuli 2025. a vastuskirjaga nr 1-8/2-25/160-2 ning 18. juuli 2025. a vastuskirjaga nr 1-8/2-25/161-2; 22. juuli 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/9228 vastas Tartu Vangla 24. juuli 2025. a vastuskirjaga nr 1-8/2-25/169-2; 3. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/9794, selle 5. augusti 2025. a täiendusele nr 2-25/2-2/9896 ja 10. augusti 2025. a täiendusele nr 2-25/2-2/10219 vastas Tartu Vangla 8. septembri 2025. a vastuskirjaga nr 1-8/2-25/176-3; 6. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/9983 vastas Tartu Vangla 29. augusti 2025. a vastuskirjaga nr 1-8/2-25/179-2. Seega on kaebaja praegusel juhul esitanud kohtule ilmselgelt valeväiteid, kui väitis kaebuses, et nimetatud vaietele ei ole vastatud. 22. juulil 2025. a esitatud vaide nr 2-25/2-2/9235 võttis kaebaja aga ise enne kohtule kaebuse esitamist tagasi. Seejuures on kohtule eluliselt usutav, et kaebaja võttis vaide nr 2-25/2-2/9235 tagasi, kuivõrd kaebaja vaidlustas sellega Tartu Vangla 9. mai 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/121, mille osas ta oli juba 24. juunil 2025 kohtusse pöördunud (haldusasi 3-25-2076). Kohus leiab, et sellises olukorras halduskohtule kaebust esitades on tegemist kaebeõiguse olulisel määral kuritarvitamisega.
5.4.Kohtuasja materjalidest nähtub, et praeguseks on vastatud ka kaebaja 27. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/10968 Tartu Vangla 2. oktoobri 2025. a vastuskirjaga nr 1-8/2-25/188-2.
5.5.Kuivõrd määruse punktis 5.3 nimetatud vaietele on Tartu Vangla poolt vastatud ning
22.juulil 2025 esitatud vaide nr 2-25/2-2/9235 võttis kaebaja ise tagasi, siis ei saanud kaebaja õigused olla intensiivselt riivatud. Kaebaja õigusi ei saanud intensiivselt riivata ka tema 25. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/10858 vastamata jätmine ning 27. augusti 2025. a vaidele nr 2-25/2-2/10968 hilinenult vastamine. Kaebaja pidi kaebuse esitamise hetkel olema teadlik, et tal on võimalik pöörduda kohtusse 25. ja 27. augusti 2025. a vaietes esitatud põhinõuetega pärast vangistusseaduse § 11 lõikes 7 sätestatud tähtaja möödumist ehk 25. augusti 2025. a vaide puhul alates 25. septembrist 2025 ning 27. augusti 2025. a vaide puhul alates 27. septembrist 2025.
5.6.Ühtlasi on kohus seisukohal, et sellise kaebuse esitamine, millega kaebaja soovib panna maksma oma õigust vaidemenetlusele (s.o kohustada Tartu Vanglat vastama tema kaebuses välja toodud vaietele) olukorras, kus ta on ilmselgelt teadlik, et sellise nõude esitamiseks tal õigust ei ole, näitab, et kaebaja jaoks ei ole oma õiguste tegelik kaitsmine kohtus eriti oluline. Sellisel juhul ei saa kaebaja õiguste riive olla intensiivne. Kaebajal oli võimalik kohtusse pöörduda kaebuses välja toodud vaietes esitatud põhinõuetega ja seeläbi oma õigusi tõhusalt kaitsta, kuid ta jättis selle võimaluse teadlikult kasutamata.
6.Seoses teise kaebuses esitatud kohustamisnõudega märgib kohus, et kaebajal ei ole võimalik esitada kohtule abstraktset nõuet vangla kohustamiseks vastata kaebaja vaietele edaspidi seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebajal puudub sellise sisuga kohustamisnõude esitamiseks kaebeõigus. Riigivastutuse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kaebajal on võimalik kohtus vaidlustada konkreetseid haldusakte või toiminguid, millega tema õigusi riivatakse (HKMS § 44 lõige 1), ning vanglal on kohustus oma tegevuses järgida õigusaktides sätestatut. Tartu Vangla peab oma tegevuses lähtuma Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest. Sellise kohustuse eraldi kohtuotsusega kinnitamine ei ole vajalik. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebuse Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemise nõudes, et edaspidi vastataks kaebaja vaietele õigeaegselt. II
7.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
III
8.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.