avaldaja/võlgnik S.N (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX, e-post XXX) Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes W.K (isikukood XXX, OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S.N maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja S.N-i (isikukood XXX) pankrot 7. september 2026, kell 17.00 ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada S.N-i pankrotihalduriks W.K (isikukood XXX, OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post XXX pankrotihalduritunnistus nr 36, välja antud 22.06.2004).
4.Määrata võlausaldajate esimeseks üldkoosoleku toimumise ajaks 30.09.2026 kell 12.35 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas, saal nr 1, asukohaga Sadama 21, Haapsalu ja eelneval kokkuleppel halduriga paralleelselt videokonverentsina virtuaalruumis. Virtuaalruumi liitumise kutse saamiseks tuleb pöörduda halduri poole.
5.Kohustada S.N-i ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja (Sadama 21, Haapsalu, saal nr 1) 30.09.2026 kell 12.30.
6.Kohus hoiatab S.N-i , et määratud tähtpäeval vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise korral on kohtul õigus võlgnikku trahvida või kohaldada võlgniku suhtes sundtoomist ja vajaduse korral aresti kuni kolmeks kuuks.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt 2 kuu jooksul pankrotiteate väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene aruanne võlgniku kohustusest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada hiljemalt 15. septembril 2027.
10.Jätta menetluskulud võlgniku S.N-i kanda.
11.Määrata usaldusisiku W.K tasu suuruseks 1246,00 eurot, millele lisandub käibemaks 299,04 eurot.
12.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu 946,00 euro ja lisanduva käibemaksu 227,04 euro maksmiseks, kokku 1173,04 eurot, ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr EE311010902001686003).
13.Mõista võlgnikult S.N välja usaldusisiku tasu summas 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 eurot, kokku 372,00 eurot. Usaldusisiku tasu tuleb maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr EE311010902001686003).
14.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib määruskaebuse esitada usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada.
Asjaolud ja menetluse käik
1.S.N (avaldaja või võlgnik) esitas 26.06.2026 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse ja 29.06.2026 nõuetekohaselt allkirjastatud maksejõuetusavalduse, milles taotleb enda pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Avalduse kohaselt algasid võlgniku makseraskused 2024 aastal, kui ta läks lahku endisest elukaaslasest. Laene võttis 2023. aastal kui elas koos endise elukaaslasega igapäevaeluga toimetulekuks ja auto remondiks. Endisel elukaaslasel olid võlad ja temale laene ei antud, siis oli avaldaja nõus võtma laene nende ühise kooselu nimel. Võlausaldajatega on tehtud maksekokkuleppeid, kuid ei suutnud neid maksta. Ka kohtutäituritega püüdis kokkuleppeid saada,
kuid nad ei olnud nõus. Tänaseks on võlad kasvanud nii suureks, et nendega enam toime ei tule. Võlgnik saab aru, et on maksejõuetu ja ei suuda võlgnevusi tasuda. Võlgnikule on X elatisraha nõue täitemenetluses nr. 133/2015/731, kuid laekumisi ei ole. Võlgnik on lapsehoolduspuhkusel, laps on 11-kuune.
3.Kohus võttis 02.07.2026 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur W.K ja tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.
4.Usaldusisik W.K esitas 29.07.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning tasutaotluse.
4.1.Võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vara, nõuded ja sissetulekud. Võlgnikule registervara ei kuulu. On liitunud I samba pensionifondiga, osakute koguväärtus 2568 eurot. Võlgnikul on nõue X vastu, kuid arvestades asjaoluga, et 11 aasta jooksul on täitemenetluses tasutud nõuet ca 3 700€ ulatuses, siis ei ole nõude sissenõudmine perspektiivne. Lisaks on X teisele isikule tasumata elatis juba 27.06.2003 ( st 23 aastat tagasi) avatud täitetoimiku alusel, seega on nõude tegelik väärtus 0,00 eurot. Muu väärtuslik vara puudub. Sissetulek koosneb vanemahüvitisest ja peretoetusest, kokku 950,00 eurot.
4.2.Viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandatud vara või kolmandale isikutele antud laen suurusega enam kui 3000 eurot. 2024 aastal võõrandas võlgnik sõiduauto Audi A6 oma emale. Transpordiameti andmetel on sõidukit seejärel veel kolm korda edasi võõrandatud.
4.3.Võlgnikul on kontod Swedbank AS-is ja SEB Pank AS-is, aruande esitamise seisuga oli kontode jääk kokku 2,50 eurot, võlgnikul ei ole varade käsutamine piiratud. Igapäevasteks arveldusteks kasutab võlgnik kolmanda isiku arvelduskontot kuhu laekub ka tema sissetulek.
4.4.Võlgniku rahalised kohustused (võlanimekiri). Usaldusisiku poolt tuvastatud võlgniku kohustuste kogusumma on 18650,08 eurot. Nõuete loovutamise tulemusena on võlgniku kohustused suures osas koondunud kahe võlausaldaja kätte: B2 Impact OÜ-l on võlgniku vastu nõuded kogusummas 7080,23 eurot ja Aktiva Finance Group OÜ-l kogusummas 6905,75 eurot. Võlausaldajaks on veel kohtutäitur Rannar Liitmaa 857,47 euro suuruse nõudega, kohtutäitur Rocki Albert 1706,63 eurot suuruse nõudega ja Eve S.N, kelle nõue on 2100,00 eurot. Avalduses on võlgniok näidatud võlausaldajana ka Holm Bank AS, kes on teatanud, et on nõude loovutanud Aktiva Finance Group OÜ-le. Võlad on näidatud ca 3 400€ võrra väiksemana, kui usaldusisiku poolt tuvastatud, näidatud ei ole kohtutäitureid ja ema Eve S.N-i. Algsed võlausaldajad Holm Bank AS, Placet Group OÜ, Inbank Finance AS, Elisa Eesti AS on nõuded loovutanud Aktiva Finance Group OÜ-le. Algsed võlausaldajad IPF Digital AS, LHV Finance AS, Multitude Bank p.l.c. on nõuded loovutanud B2 Impact OÜ-le (varasema ärinimega OK Incure OÜ). Kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku suhtes on avatud 7 täitetoimikut. Täitemenetluse registris ei ole viidud sisse muudatusi sissenõudja nime osas (Holm Bank AS asemel Aktiva Finance Group OÜ ja OK Incure OÜ asemel B2 Impact OÜ). Täitemenetluse registrist ei nähtu võlausaldajate poolt juurdearvestatud viivised. Täitemenetluse registri kohaselt on kohtutäitur Rocki Alberti nõude jääk 1825,85€, kuid tegelikkuses teatas täitur nõudest 1706,63€. Võlgnik on usaldusisikule teatanud: - Talle kuulus ca 2,5 aastat tagasi auto, mille müüs 2024-l aastal emale. Põhjuseks oli see, Xis töösuhte lõppemise tõttu ei suutnud ta enam tasuda ema poolt talle auto ostmiseks võetud laenu. Ema vormistas auto oma nimele ja müüs auto maha, et laen ära tasuda. - Kui ta X tagasi kolis, siis oli tal autot vaja tööl käimiseks. Ema võttis TF Bank AB-st uue laenu auto ostmiseks. Auto läks katki ja see müüdi 2025 jaanuaris odavalt maha. Saadud raha eest maksis ema osa laenu tagasi, aga praegu on veel maksta laenu ca 2100€. Ta maksab emale igakuiselt laenu tasumiseks 160€. - Talle kuulub vaid mobiiltelefon, mille mees talle ostis. - Tema nimel ei ole jooksvaid kohustusi tekitavaid lepinguid.
- Tal ei ole järelmaksuga soetatud vara. - Ta on vahel laenanud sugulastele 10-50 eurot, mille on praeguseks kõik tagasi saanud. - Tal on nõudeõigus elatise võla osas oma isa vastu, kuid ei oska täpselt nõude suurust öelda. Isa ei ole talle midagi maksnud. Temale teadaolevalt töötab isa mustalt ehitustel ja kogu vara on isa elukaaslase nimel. - Ta elab praegu koos lapse ja mehega X. Korter kuulub mehele, kes kannab ka korteriga seotud kulud. - Mees kannab talle igakuiselt ca 270€, et saaks osta lapsele vajalikke asju ja perele toitu. - Tal on II pensionisamba osakud. - Kunagi oli tal Revolut panga konto, aga see suleti panga poolt 2024-l aastal. - Praegu on ta lapsehoolduspuhkusel, laps on 1-aastane. - Tahaks tööle asuda üsna varsti, aga ei ole sobivat töökohta leidnud. Praegu on tal töökoht X, aga sealne graafik ei sobi lapse kõrvalt tööl käimiseks. Emapalk lõppeb 2026 novembris, aga laps saab lasteaiakoha alles 2027 märtsis. - Usaldusisikule on täiendavalt selgitanud, et laenude taotlemisel küsiti temalt ka pangaväljavõtet. Maksejõuetuks jäi pärast lapse sündi. Ta on teadlik pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse olemusest. Maksejõuetusavalduse esitamisel nõustas teda võlanõustaja XX firmast Sotsiaalne Kaasatus. Usaldusisiku poolt täiendavalt kontrollitud / tuvastatud asjaolud: - Rahvastikuregistri andmetel on S.N-i kehtiva elukohana on alates 11.09.2013 registreeritud XXX ( mis on tema ema elukoht).Tema tegelikuks elukohaks on XXX, , mis kuulub tema elukaaslasele/lapse isale. - Perekonnaseisult on ta vallaline. - Võlgnikul on üks ülalpeetav – 1 aastane tütar XX. - Kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ja äriühingute osalusi käesoleval ajal ei kuulu, ega ole ka varem kuulunud. - Võlgniku nimele on varasemalt olnud registreeritud sõiduauto Audi A6, registrimärk X, 2006vl. Ta võõrandas sõiduki 12.02.2024 oma emale, et see saaks sõiduki ära müüa ja saadud rahast sõiduki ostuks võetud laenu tasuda. Praeguseks on sõiduk veel kolm korda edasi võõrandatud. - Võlgnikul on kontod SEB Pank AS-is ja Swedbank AS-is. Lisaks on tema käsutuses tütre nimele avatud konto Swedbank AS-is, kuhu laekuvad ka võlgniku sissetulekud. - Usaldusisik on analüüsinud võlgniku viimase 3-5 aasta kontode väljavõtteid. Võlgnikul on väga palju kandeid erinevate eraisikutega, sh nii makseid, kui laekumisi. Samuti on arvukalt kandeid võlgniku enda kontode vahel. Kontode väljavõtetest ei ole tuvastatav, mis põhjusel on nii arvukalt kandeid vaja. 4.5 Usaldusisiku arvamus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku maksustatav tulu alates 2023-st aastast olnud järgmine: 2023.a. Bruto 6 999€, sh neto 6 656€ keskmine kuus 555€, 2024.a. Bruto 7 888€, sh neto 6 847€ keskmine kuus 571€, 2025.a. Bruto 9 201€, sh neto 8 045€ keskmine kuus 670€, 2026 5 k. bruto 4 519€, sh neto 4 403€ keskmiselt kuus 881€. Viimasel viiel aastal on ta töötanud X, X AS-.is, X OÜ-s, X OÜ-s. Töötamiste kestus on olnud 1 päev kuni aasta ja 2 kuud. Alates 22.07.2024 on kehtiv tööleping X AS-is. Kuni novembrini 2026 saab ta vanemahüvitist kuni 870€ ja peretoetust 80€. Võlgniku vara ja sissetulekud: Võlgnikul teadaolevalt igasugune vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võlgniku peretoetusest on lubatud arestida kuni ca 30 €/kuus. Võlgniku kohustused: S.N-i teadaolevate kohustuste suuruseks viie võlausaldaja ees on kokku ca 18 650€. Kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku majanduslikust olukorrast lähtuvalt ei ole võlgade tasumise suutmatus ajutine. Kuna ca 75% teadaolevate kohustuste aluseks on jõustunud kohtulahendid (maksekäsud), siis nõuete summa nõuete kaitsmise käigus märkimisväärselt ei vähene. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lähtuvalt eeltoodust on usaldusisiku hinnangul käesoleval juhul võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja sissetulek, mille arvelt sissenõutavaks muutunud kohustusi täita. Usaldusisiku hinnangul on S.N-i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks maksevõimet ületavate laenukohustuste võtmine igapäevaste
kulutuste katmiseks. Pankrotiseaduse mõistes on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. Laenud on võetud peamiselt augustist 2023 - jaanuarini 2024. Võlausaldajad esitasid maksekäsu kiirmenetluse avaldused juulis-augustis 2024. Seega saab järeldada, et võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2024 aasta alguses, kui ei suutnud enam laene tasuda. Usaldusisiku hinnangul tuleb võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna võlgnik soovib ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis tuleb võtta võlgnikult võlgniku vanne. 4.6 Tasutaotluse kohaselt on usaldusisik FiMS § 53 lg 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks kulutanud 14,5 tundi, teostades järgmised toimingud: maksejõuetusavalduse ja lisadega tutvumine 30 minutit, võlgnikule päringu koostamine, vara- ja võlanimekirja edastamine, menetlusega seonduva selgitamine 1,5 tundi; registritele jm asutustele päringute koostamine ja edastamine 30 minutit; päringute vastuste töötlemine 1,5 tundi; otse registrites võlgniku andmetega tutvumine 0,5 tundi; võlgniku varade võõrandamise ja nõudeõiguse sisu ja perspektiivsuse tuvastamisega – 1 tund; võlgniku pangakonto väljavõtte ja maksuandmetega tutvumine ja analüüs 1,5 tundi; andmete analüüs kogumis ning võla- ja varanimekirja koostamine 7,5 tundi. Kokku kulutas usaldusisik oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi, arvestusega 140 eurot/tunnis (lubatud kuni 189,20 eurot), millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 2030,00 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna käesoleval hetkel puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgnikul mitteolulise arestitava sissetuleku ja olulise müüdava vara puudumist taotleb usaldusisik tasu väiksemas osas ja selle osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summa 1246,00 eurot, millele lisandub käibemaks 299,04 eurot (kokku 1545,04 eurot) millest 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 € (kokku 1173,04€ ) hüvitada riigi vahenditest ja 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 € (kokku 372,00 €) mõista välja võlgnikult. Tasu palub usaldusisik välja mõista OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks, mille konto SEB Pank AS-is on EE311010902001686003. Kohtu seisukoht
5.Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada ja kuulutab välja võlgniku pankroti. Kohus määrab ametisse pankrotihalduri. Koos pankroti väljakuulutamisega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 punktile 2.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud ja 29.07.2026 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirjast ning usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Esitatu kohaselt koosneb võlgniku sissetulek vanemahüvitisest ja peretoetusest, kogusummas 950,00 eurot, vanemahüvitis lõpeb novembris 2026, laps saab aga lasteaiakoha alles 2027.a. märtsist. Varasemale töökohale naasmist võlgnik perspektiivikaks ei pea, kuivõrd sealne graafik ei sobi lapse kõrvalt tööl käimiseks. Kõik võlgnevused on muutunud sissenõutavaks, tema suhtes on algatatud seitse täitemenetlust. Tal on elatise nõue oma isa vastu (täiteasi algatatud 2015. aastal, nõude suurus kuni 15 918,99 eurot), kuid 11 aasta jooksul on täitemenetluse käigus nõuet tasutud ca 3700 euro ulatuses, võlgnikule teadaolevalt töötab isa mustalt ning vara on elukaaslase nimel ehk sisuliselt on tegemist väärtusetu nõudega. Muu realiseeritav vara võlgnikul puudub.
7.Eeltoodud andmete põhjal leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõetus on püsiva iseloomuga ja kuulutab PankrS § 31 lõike 1 alusel välja võlgniku pankroti.
8.Kooskõlas PankrS § 31 lõikega 6 nimetab kohus pankrotihalduriks W.K ja määrab, arvestades PankrS § 78 lõiget 1, võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. W.K on andnud nõusoleku enda
nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate üldkoosolek viiakse läbi kohtumääruse resolutsioonis toodud ajal ja kohas.
9.PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. PankrS § 86 ja FiMS § 18 lg 8 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.
10.PankrS § 31 lõike 6 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Usaldusisiku nimetamisel täitemenetluste registri kohaselt võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud ei olnud. Pankroti väljakuulutamisel täitemenetlused TMS § 51 lõike 1 kohaselt lõpevad.
11.Vastavalt FiMS § 45 lõigetele 1 ja 2 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud ühtegi FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alust. Seega algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lõike 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
12.Kohus selgitab võlgnikule, et ta on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast pankrotimenetluse lõppu jätkuvas kohustustest vabastamise menetluses loetakse võlgniku tulu loovutatuks usaldusisikule vastavalt FiMS § 47 lõigetes 3–5 sätestatule ja võlgnik on kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
13.FiMS § 46 lõike 3 kohaselt tuleb usaldusisikul esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruanne. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada määruse resolutsioonis märgitud tähtajaks.
14.Võlgniku vabastamine tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel (FiMS § 49 lg 1). Eelviidatud paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lõige 9 näeb ette, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.
15.FiMS § 8 lõige 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lõige 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõigete 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
16.FiMS § 54 lõige 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lõikele 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.PankrS § 23 lõike 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Alates 01.04.2026 on tunnitasu alammäär 189,20 eurot.
18.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks kinnitada 1545,04 eurot (käibemaksuga).
19.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
20.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas tasu summas 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1173,04 eurot menetlusabi korras
riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu summas 300,00 eurot, millele lisandub käibemaks 72,00 eurot, kokku 1290,22 eurot mõistab kohus välja võlgnikult. Vastavalt usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole.