21.08.2026, Narva Heleen Jääger F.A hagi L.L vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2258,44 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja F.A (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja R.X (isikukood XXX) ja lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Kostja L.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler
Asja läbivaatamine
KOHUS OTSUSTAB
Kirjalik menetlus
1.Eemaldada toimikust korduvalt esitatud dokumendid digitoimiku lehekülgedel 45–59, 75–76.
2.Rahuldada F.A hagi L.L vastu elatise väljamõistmiseks.
3.Mõista L.L-ilt (isikukood XXX) F.A (isikukood XXX) kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatis 4749,65 eurot ajavahemiku 17.02.2025–31.08.2026 eest, sh 2026. a augustikuu eest tasumisele kuuluv elatis.
4.Mõista L.L-ilt (isikukood XXX) F.A (isikukood XXX) kasuks alates 01.09.2026 kuni F.A täisealiseks saamiseni (02.12.2026) välja igakuine elatis 271,12 eurot (295,86 (baassumma) + 62,76 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3)).
5.Sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda F.A seadusliku esindaja R.X (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal F.A pangakonto nr XXX) selgitusega „F.A elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole iga kuu 10. päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „F.A elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused 1(6)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 ja § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6) Hageja nõue ja põhjendused
1.F.A (hageja) esitas 17.02.2025 Viru Maakohtule hagi L.L (kostja) vastu igakuise elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (02.12.2026). Hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtade kohaselt on hageja kostja alaealine laps. Kostja hooldusõigust on piiratud. Hageja elab kostjast eraldi koos eestkostjaga, kes on kostja õde. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust. Hageja eest makstakse lapsetoetust 100 eurot, perele makstakse kolme lapse eest lasterikka pere toetust 450 eurot, lisaks makstakse hageja eest eestkostetava lapse toetust 240 eurot ning toitjakaotuspensioni 338,16–356,78 eurot. Hagejal kulub igakuiselt ülalpidamisele 510 eurot, sh eluasemele 100 eurot, toidule 180 eurot, transpordile 25 eurot, sidele 10 eurot, tervishoiule 50 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, koolikohustuse täitmisele 50 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot, vältimatutele püsikuludele 25 eurot. Hageja õpib I -V K . Kostja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla miinimumsumma. Miinimumsumma arvutamisel arvestatakse üksnes lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Muid toetuseid ei arvestata. Kostja ei ole oma majanduslikku seisundit tõendanud. Tõendamata on, et hageja ei ela koos eestkostjaga või et ta ei käi koolis. Nendel asjaoludel pole asja lahendamisel ka tähtsust. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata või määrata elatis sümboolses summas. Hageja ei ela eestkostja juures, vaid koos tüdruksõbraga eestkostjast eraldi. Selge ei ole, kes tegelikult annab hagejale ülalpidamist. Hageja ei ole nõude suurust põhjendanud. Hageja vajadusi on võimalik katta tema eest makstavate toetustega. Hageja eest makstakse lapsetoetust 100 eurot, eestkostetava lapse toetust 240 eurot ja toitjakaotuspensioni 356,78 eurot. Eestkostja peres on koos hagejaga viis inimest. Usutav ei ole, et eluasemekulud on N viie inimese puhul 500 eurot, toidukulud 900 eurot. Kuna ühistransport on õpilastele tasuta, ei saa hagejal olla transpordikulusid, hageja tervishoiukulud on tõendamata. Kostjale teadaolevalt hageja õppetöös ei osale, mistõttu ei ole selge, kuidas koolikohustuse täitmiseks mõeldud summat kasutatakse.
2(6)
Kostja märkis 10.09.2025. a eelistungil, et on valmis hagejale maksma igakuiselt 100 eurot. Tema majanduslik seisund ei võimalda hagejale rohkem elatist maksta. Kostja on alates 03.01.2025 töötu.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus eemaldab toimikust korduvalt esitatud kostja 25.06.2026. a vastuse ja selle lisad digitoimiku lehekülgedel 45–59 ning korduvalt asja juurde võtnud elatiskalkulaatori väljavõtted digitoimiku lehekülgedel 75–76. Samad dokumendid on olemas digitoimiku lehekülgedel 31– 44 ja 96–97.
4.Kohus rahuldab F.A hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatise ja igakuise elatise kuni hageja täisealiseks saamiseni.
5.Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 alusel arvutatud summas muutuva suurusena alates hagi esitamisest kuni tema täisealiseks saamiseni. Hageja nõude aluseks on PKS § 96 lg 1 ja § 97 p 1. Nende sätete järgi on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud vanemalt ülalpidamist saama. Ülalpidamist annab raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises.
6.Vaidlus puudub, et hageja on kostja alaealine laps ning elab kostjast eraldi. Hageja emalt on hageja hooldusõigus Viru Maakohtu 27.01.2025. a ja 29.07.2025. a määrustega tsiviilasjas nr 2-25-713 ära võetud (vt dtl 7–16, 129–137). Muudatused hooldusõiguses ülalpidamiskohustust ei mõjuta (PKS § 96 lg 1). Kostja ei ole tõendanud, et hageja eestkostja juures ei ela. Kuna eestkostja peab tagama eestkostetavale elukoha ja praegu puudub vaidlus, et eestkostja on seda teinud, siis ei ole hageja elamisel eestkostja juures ka määravat tähtsust. Kohus ei kahtle, et elatist kasutatakse hageja ülalpidamiseks. Kostja vastupidised väited on paljasõnalised.
7.Ülalpidamise ulatus sõltub ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, s.o igapäevastest vajadusteks ja arenguks vajalikest materiaalsetest vahenditest (PKS § 99 lg 1). Lapse elulaad sõltub vanemate võimalustest ning kohtul tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused. Eelduslikult kulub lapse ülalpidamiseks kahekordne PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma. PKS § 101 alusel arvutatud summale lisanduvad PKS § 101 lg-s 5 nimetatud toetused, sest loetakse, et toetuste arvel saab lapse vajadusi rahuldada. Vastavalt ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa (vt PKS § 101; vt RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 12; 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p-d 12, 15; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p-d 13, 15).
8.PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus (PKS § 101 lg 5). Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Samuti vähendatakse elatist juhul, kui kohustatud 3(6)
isik peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7). PKS § 101 ei võimalda miinimumsumma arvutamisel arvestada eestkostetava lapse toetust ja toitjakaotuspensioni.
9.Ajavahemikul 01.04.2024–31.03.2025 oli indekseeritud baassumma 272,76 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1832 eurot, milles 3% on 54,96 eurot. Ajavahemikul 01.04.2025–31.03.2026 oli indekseeritud baassumma 282,31 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1981 eurot, milles 3% on 59,43 eurot. Alates 01.04.2026 on baassumma 295,86 eurot ning korrigeeritud keskmine brutokuupalk 2092 eurot, millest 3% on 62,76 eurot. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja teise lapse eest 80 eurot ning kolmanda lapse eest 100 eurot. (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot (PHS § 21 lg 2).
10.Hageja eest makstakse lapsetoetust 100 eurot, lisaks makstakse perele lasterikka pere toetust 450 eurot kolme lapse eest. Hageja ei ela koos kostjaga ega veeda temaga aega. Peres ei kasva teisi kostja lapsi, kellele kostja peaks ülalpidamist andma. Hageja vajadused ja kostja osa sellest on eelduslikult järgmine (vt elatise kujunemise kohta elatiskalkulaatori väljavõtted, dtl 96–98): Vajadused 10.06.2024– Kostja osa 01.04.2025– Kostja Alates Kostja ajavahemikul 31.03.2025 31.03.2026 osa 01.04.2026 osa Hageja 655,44 240,22 683,48 eurot 254,24 717,24 271,12 eurot eurot eurot eurot
11.Elatise nõudmisel miinimumsummas ei pea hageja oma kulusid tõendama. Kostja sõnul ei võimalda tema majanduslik seisund hagejale miinimumsummas elatist maksta. Ta on töötu. Kostja arvates on hageja vajadusi võimalik rahuldada hageja eest makstavate toetustega.
12.Elatist on võimalik vähendada alla miinimumsumma PKS § 102 lg 2 järgi mõjuval põhjusel. Kohtupraktika järgi võib elatise vähendamise aluseks olla vanema halb majanduslik seisund koostoimes muude asjaoludega, nagu vähenenud töövõime, mis takistab piisava sissetuleku teenimist, teine laps, kes osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, vabatahtlikult antav ülalpidamine, lapse tegelikud vajadused jms asjaolud. Kohus nõustub, et mõjuvaks põhjuseks võivad vanema halva majandusliku seisundi kõrval olla lapsega seoses makstavad toetused. Arvestada tuleb siiski konkreetse toetuse eesmärki. Samuti tuleb silmas pidada, et kahjustada ei saaks elatise maksmise eesmärk, st lapse igapäevased vajadused peavad olema rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Kohus ei arvesta vanema sissetulekut, vaid vanema võimalust sissetulekut teenida. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Seega peab kohus hindama kohustatud vanema majanduslikku seisundit ja võimalusi sissetulekut teenida (vt RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p-d 14 ja 20; 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28 jj; 28.10.2015, 3-2-112415, p 15).
13.Kostja ei toonud ise välja oma sissetulekuid, vara ja kulusid. Kohus on kostja varalise seisundi analüüsimiseks teinud päringud Sotsiaalkindlustusametile, töötukassale ning krediidiasutustele pangakontode väljavõtete esitamiseks. Kostja on ise esitanud pangakonto väljavõtte ajavahemiku 12.03.2025–12.08.2025 kohta. 13.1
Kostjal on pangakontod nr XXX ja XXX AS-s 4(6)
SEB Pank (dtl 172, 84), Coop Pank AS-s (dtl 201) ja pangakonto nr XXX AS-s LHV Pank (dtl 221). Kohus järeldab väljavõtetest, et kostja kasutab igapäevasteks arveldusteks AS-s SEB Pank asuvat pangakontot. Pangakontol nr XXX puudusid ajavahemikul 08.01.2026–08.07.2026 tehingud (dtl 173). Pangakontole nr XXX laekus ajavahemikul 01.02.205–06.09.2025 3987,07 eurot ja kulus 3986,91 eurot, lõppjääk oli 0,28 eurot. Laekumiseks on Narva Linna Sotsiaalabiameti maksed selgitusega toimetulekutoetus, samuti ülekanded eraisikutelt ja töötukassa makse. Ajavahemikul 08.01.2026–08.07.2026 oli sama pangakonto algjääk 0,51 eurot ja lõppjääk 0,22 eurot, kontole laekus 3540,57 eurot ning kulus 3540,86 eurot (dtl 175–184). Laekunud on Narva Linna Sotsiaalabiametilt toimetulekutoetus (dtl 175–184). Samuti on kostjale teinud ülekandeid eraisikud ja töötukassa. Coop Pank AS-s ja AS-s LHV Pank asuvate pangakonto jääk oli 0 eurot ja tehingud puudusid. Kohus loeb pangakontolt nähtuvateks sissetulekuteks toimetulekutoetuse, mis ajavahemikul 12.03.2025–12.08.2025 on olnud keskmiselt 529,34 eurot (424,87 + 487,27 + 511,24 + 513,79 + 226,36 + 483,15 ≈ 529,34) (dtl 90). Eraisikute ülekanded on juhuslikud või mõeldud teistele isikutele (nt maksed selgitusega L.L avanss). Töötukassa makse on marginaalse suurusega (0,20–1,20 eurot). Ajavahemikul 08.01.2026–08.07.2026 loeb kohus sissetulekuks toimetulekutoetuse, mis sel ajavahemikul on olnud 582,53 eurot (490,03 + 563,64 + 582,89 + 653,93 + 625,30 + 579,38 ≈ 583,53). Ülekanded eraisikutelt on juhuslikud, töötukassa maksed on aga olnud marginaalse suurusega (0,40 eurot). 13.2
Kostja ei tööta ning ta töötuna arvele võetud alates 03.01.2025 (dtl 95, 189). Kostja ei ole seotud juriidiliste isikutega, talle ei kuulu registervara (dtl 152– 154).
14.Kostja ei ole enda igakuiseid kulusid välja toonud, kuigi kohus talle asjaomase võimaluse 15.06.2026. a määruses andis.
15.Hageja eest makstakse eestkostetava lapse toetust 240 eurot, lisaks makstakse hagejale toitjakaotuspensioni. Kohus järeldab hageja pangakonto väljavõttest, et hageja eest maksti kuni 31.03.2026 toitjakaotuspensioni 338,63 eurot ja alates 01.04.2026 on toitjakaotuspension 356,78 eurot (dtl 160–169, 197). Hageja isa on surnud (dtl 21). 13.2 Kohtu hinnangul ei ole kostja väited halva majandusliku seisundi kohta tõendamist leidnud. Kostja ainsaks sissetulekuks on pangakonto järgi küll toimetulekutoetus ligikaudu 530– 580 eurot ja tal puudub muu sissetulek. Samas võib pangakonto väljavõttest järeldada, et kostja finantskäitumine ei vasta keerulisele majanduslikule olukorrale ning ta teeb ebavajalikke kulutusi: kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad kulutused alkoholipoes, kostja on reisinud Soomes, Tallinnas, Sillamäel, lisaks on tehtud suuri makseid Circle Ks, alkoholipoes, Youtube’ile, ta on maksnud pangale kiirteavitamise teenustasu tehtud on võrdlemisi suuri makseid Boltile, samuti on tehtud makseid internetipoodides, kulutatud hasartmängule (dtl 84– 94, 175–184). Kostja ei ole igakuiseid kulusid välja toonud ega tõendanud, mistõttu puudub kohtul võimalus hinnata nende põhjendatust. Samuti ei ole kostja selgitanud ja tõendanud takistusi töö leidmisel. Kostja on 52-aastane (sündinud XXX). Kostja ei ole hariduse ja töökogemuse kohta tõendeid esitanud, kuigi kohus selgitas seda 10.09.2025. a istungil (dtl 82) ja 15.06.2026. a määruses (dtl 100). Kostja on töötuna arvele võetud töötukassas alates 03.01.2025. Kostja töövõimet on viimati hinnatud 2022. a. Töötukassa 19.04.2022. a otsuse nr XXX järgi ei ole kostja töövõime vähenenud (dtl 191–193). Tuvastatud asjaoludest ei ole võimalik teha järeldust, et kostja majanduslik seisund on niivõrd halb, et tal ei ole võimalik 5(6)
hagejale anda ülalpidamist miinimumsummas, või et tal ei ole võimalik tööd teha. Kohus võib eeldada võimalust teenida piisavat sissetulekut, et anda ülalpidamist miinimumsummas.
16.Kohus märgib ka, et ainuüksi hageja eest makstavad toetused ei anna põhjust vähendada elatist alla miinimumsumma. Eestkostetava lapse toetuse eesmärk on toetada lapse ülalpidamist ja kasvatamist olukorras, kus lapse vanemad last ei kasvata. Kohtu hinnangul peaks eestkostetava lapse toetus korvama ka võimalikud muudatused eestkostja elukorralduses seoses lapse kasvatamisega. Toitjakaotuspensioni eesmärk on aga kompenseerida osaliselt ülalpidamise kaotust, mida surnud toitja oma perekonnaliikmele andis või oleks pidanud andma, s.o täita ülalpidamislünk. Toetuste eesmärk ei ole rikastada ülalpidamiskohustuslikku vanemat, vaid toetada puudust kannatavat last (PS § 28). Kohustatud vanemal säilib ülalpidamiskohustus.
17.Kostja halb majanduslik seisund ja võimatus teha tööd ei ole kinnitust leidnud, mistõttu puuduvad PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimumsumma. Kohus rahuldab hageja hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatise ajavahemiku 17.02.2025 kuni 31.08.2026 eest ning igakuise elatise alates 01.09.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (02.12.2026). Elatis on järgmine: sissenõutavaks muutunud elatis on 4749,65 eurot ajavahemiku 17.02.2025–31.08.2026 eest (240,22 : 28 x 12 + 254,24 x 12 + 271,12 x 5 ≈ 4749,65). alates 01.09.2026 on igakuine elatis 271,12 eurot (295,86 (baassumma) + 62,76 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) - 37,50 (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust (3)). Kohus ei määra elatist kindlaks muutuva suurusena, sest hageja saab enne järgmist indekseerimist täisealiseks.
18.Sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda F.A seadusliku esindaja R.X (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal F.A pangakonto nr XXX) selgitusega „F.A elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole iga kuu 10. päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „F.A elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
19.Kohus määrab TsMS § 129 lg 2 ja § 136 lg 1 alusel tsiviilasja hinnaks 2258,44 eurot (240,22 : 28 x 12 + 240,22 + 254,24 x 7 + 254,24 : 30 x 16 ≈ 2258,44).
20.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.