X.X ja Y.Yi kaebused Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (läbiotsimised)
Menetlusosalised
Kaebaja 1 – X.X (isikukood XXX), volitatud esindaja Z.Z Kaebaja 2 – Y.Y, volitatud esindaja Z.Z Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Illimar Erich Tender
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X.X kaebus osaliselt. Mõista vastustajalt X.X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 250 eurot.
2.Jätta ülejäänud osas X.X kaebus rahuldamata.
3.Jätta Y.Yi kaebus rahuldamata.
4.Mõista vastustajalt kaebaja X.X kasuks välja menetluskuludena 7,50 eurot. Poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5.Lahendi avaldamisel asendada kaebajate ja nende esindajate nimed ning isikukoodid tähemärkidega.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.09.2026 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Z.Z esitas 05.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse X.X (abikaasa) ja Y.Yi (laps) nimel mittevaralise kahju hüvitamiseks summades vastavalt 3000 ja 2000 eurot seoses 11 läbiotsimistega perioodil 20.10.2022-22.03.2025 (dtl 1-6). Z.Z viibis sel ajal Tallinna Vanglas ning kaebajad on teda külastanud pikaajaliste kokkusaamiste raames. Pikaajalised kokkusaamised, kus osalesid mõlemad kaebajad, toimusid 20.10.2022, 25.03.2023, 03.06.2023, 12.08.2023, 10.02.2024. Lisaks käis kaebaja 1 pikaajalistel kohtumistel veel 17.12.2022, 07.01.2023, 07.10.2023, 21.12.2023, 23.01.2024, 22.03.2025. Tallinna Vangla otsis kaebajad automaatselt alasti läbi, mille käigus pidid kaebajad võtma täiesti alasti ja täitma alasti olles korraldusi sh tegema kükki, kummardama, avama suu, tõstma jalad, käed ja juuksed. Kaebajad leiavad, et alasti läbiotsimised olid põhjendamatud, ebaproportsionaalsed ning vangla rikkus kaalutlusõigust. Läbiotsimised olid inimväärikust alandavad, vaimset heaolu kahjustavad ning sellega sekkuti intensiivselt kaebajate era- ja 1(7)
perekonnaellu. Alasti läbiotsimiste tõttu tundsid kaebajad häbi ja piinlikust. Neil tekkis stress, vapustus ja kannatused. Kaebajatele tekitati mittevaralist kahju.
2.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja tugineb järgnevale: - Tallinna Vangla muutis alaealiste kokkusaajate läbiotsimise praktikat juba 01.08.2022. Alates sellest kuupäevast otsitakse lapsi läbi üksnes teabe- ja uurimisosakonna kaalutletud ja põhjendatud juhtudel. Hetke seisuga ei ole pärast muudatust mitte ühegi lapse suhtes Tallinna Vanglas täielikku läbiotsimist teostatud. Kaebuses väidetud asjaolud kaebaja 2 täieliku läbiotsimise osas on ilmselgelt alusetud, kuivõrd 20.10.2022, 25.03.2023, 12.08.2023 ja 10.02.2024 pikaajaliste kokkusaamiste eel kontrolliti kaebaja 2 jalanõud üle X-Ray aparaadiga ning last ennast kontrolliti käsimetallidetektoriga. Kaebaja 2 suhtes täielikku läbiotsimist ei teostatud. Lisaks ei käinud kaebaja 2 03.06.2023 pikaajalisel kokkusaamisel, mistõttu sel päeval ei saanud talle täieliku läbiotsimise tulemusena mittevaralist kahju tekkida. - Isegi kui kaebaja 2 suhtes oleks täielikku läbiotsimist teostatud, siis sedavõrd noor laps (sünniaeg 15.02.2021) ei saa tajuda alandust või mingisugust tugevat ebamugavustunnet seoses sellega, et isegi talle võõras keskkonnas riietab teda lahti tema lapsevanem nii, et selle toimingu juures viibib ka lapsele võõras inimene. - Täisealiste kokkusaajate läbiotsimise praktikat muutis Tallinna Vangla 27.12.2022. Alates sellest ajast otsitakse täisealisi külalisi läbi üksnes põhjendatud kahtluse korral, näiteks kui kehaskänner ja/või teenistuskoer on kokkusaajal tuvastanud potentsiaalsete keelatud esemete/ainete olemasolu. - Kaebaja 1 käis 20.10.2022 ja 17.12.2022 pikaajalisel kohtumisel, st kuupäevadel, mil kõik täisealised kokkusaajad suunati täielikule läbiotsimisele. Nõutav hüvitis on ebamõistlikult suur ega vasta senisele kohtupraktikale. - Kaebaja 1 suhtes ei teostatud täielikku läbiotsimist pikaajalistel kohtumistel, mis toimusid 12.08.2023, 07.10.2023, 23.01.2024 ja 10.02.2024. - 07.01.2023, 25.03.2023, 03.06.2023, 21.12.2023 ja 22.03.2025 teostati kaebaja 1 suhtes täielik läbiotsimine, kuna vanglal tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebajal 1 võivad kaasas olla keelatud esemed/ained, kuivõrd kehaskänner markeeris problemaatilise piirkonna. Täielik läbiotsimine ei olnud vangla standardprotseduur, vaid reageering vanglas ilmnenud asjaolule, millest tulenevalt kaebaja 1 täiendavasse kontrolli suunamine oli asjakohane ja põhjendatud. Üksnes kompimise teel isiku edasine läbiotsimine ei oleks olnud piisavalt efektiivne. Teostatud läbiotsimiste käigus ei palutud kaebajal 1 teha midagi sellist, mis läbiotsimise kontekstis oli põhjendamatu või ebaproportsionaalne. - Lahti riietumisega läbiotsimine on üks läbiotsimiseviise, millel on õiguslik alus. Vanglal on kaalumisruum küsimuses, kuidas ja millisel viisil isik läbi otsida. Kui isiku läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha isiku alandamisena või karistamisena. Täielik läbiotsimine on korraldatud viisil, mis tagab privaatsuse ja austab inimväärikust. Läbiotsimisi teostatakse kahes osas ehk üla- ja alakeha korraga paljastamist kokkusaajatelt ei nõuta. Täieliku läbiotsimisega tegeleb üks ametnik, kes on läbiotsitavaga samast soost. Ruumis võib viibida ka teine ametnik, kuid privaatsuse säilitamiseks eraldatakse läbiotsitav kardinaga. - Vanglal tuleb tagada, et kinnipeetavate ja vahistatute kätte ei satuks keelatud aineid ja esemeid, mis võivad mh ohustada vangla julgeolekut või korda. Keelatud esemed ja ained võivad kinnipeetavate valdusesse sattuda ennekõike just pikaajaliste kokkusaamiste käigus. Vangla praktikas on korduvalt esinenud juhtumeid, kus vanglasse kokkusaamistele saabuvad isikud üritavad vanglasse toimetada keelatud esemeid/aineid, seda ka kehaõõnsustes.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(7)
3.VangS § 68 lg 3 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus vanglasse saabuvad ja vanglast väljuvad isikud ning nende asjad läbi otsida. Läbiotsimist teostab isikuga samast soost vanglateenistuse ametnik. VangS § 27 lg 1 ls 1 näeb ette, et vanglateenistuse ametnikul on õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Sama lõike kolmas lause nõuab, et läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglateenistuse ametnik. VSKE § 37 lg 2 ja § 40 järgi [esimese 10 läbiotsimise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt] otsitakse enne ja pärast kokkusaamist kinnipeetav ja kokkusaaja läbi. Seega ei olnud vanglal kaalutlusruumi otsustamisel, kas pikaajalisele kokkusaamisele saabuv või sealt lahkuv isik läbi otsida, küll aga ei ole õigusaktidega ette nähtud, millisel viisil läbiotsimine aset leiab. Selle otsustamisel on vanglal kaalutlusruum.
4.VangS § 68 lg 4 kohaselt kehtestab läbiotsimise korra valdkonna eest vastustav minister. Justiitsministri 05.09.2022 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 sätestas kuni 24.11.2022 (k.a)1: - Vanglateenistuse ametnikul on õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik (lg 1). - Isikul ei lubata vanglasse siseneda keelatud esemetega või kui isik keeldub läbiotsimisest (lg 4). - Läbiotsimise tõhustamiseks võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera (lg 5). Sellest tulenes juba kaebajate esmaste külastuste ajal 2022. aastal, et vastustajal oli kaalutlusõigus, milliseid meetodeid läbiotsimisel kasutada (määruse nr 44 § 31 lg 5). Alates 25.11.2022 sätestab määruse2 nr 44 § 31 lg 31 täiendavalt, et vanglateenistuse ametnik peab isiku, keda on õigus läbi otsida, otsima läbi viisil, mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Läbiotsimist peab tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest. Muudatuse seletuskirja3 kohaselt täpsustab säte, et läbiotsimine tuleb teha viisil, mis välistab sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Sättega rõhutatakse, et läbiotsimise viisi valikul tuleb vanglaametnikul lähtuda läbiotsimise eesmärgist. Eelnõu materjalide juures on ka õiguskantsleri seisukoht, milles on selgitatud, et inimese läbiotsimisel ei saa juhinduda üksnes selle eesmärgist. Arvestada tuleb ka läbiotsitava põhiõigusi ja eeskätt põhiseaduse §-des 18 ja 11 sätestatud põhimõtteid. Kuigi vanglateenistuse ametnikud peavad enda töös lähtuma muu hulgas põhiseadusest, juhinduvad nad siiski sageli eeskätt kõige madalamast õigustloovast aktist, mis nende tegevust otseselt reguleerib. Põhiseaduspärase rakenduspraktika kujunemisele aitaks kaasa see, kui normis oleks lisaks eesmärgile rõhutatud ka läbiotsitava inimväärikat kohtlemist ja läbiotsimise meetme valikul proportsionaalsuse põhimõttest lähtumist. Sellist käsitlust toetavad nii õiguskantsleri soovitused, Eesti kohtute ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika, rahvusvahelistes dokumentides ja rahvusvaheliste ekspertide (sh piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee) esitatud seisukohad4.
5.Kohus leiab, et olemuslikult ei muutunud vangla kaalutlusõiguse olemus alates 25.11.2022, mil määruse nr 44 §-i 31 lisandus lg 31. Tegemist võis olla madalama taseme õigusaktist tuleneva selge
Õiguskantsleri seisukoha terviktekst koos viidetega: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Arvamus%20justiitsministri%20m %C3%A4%C3%A4ruse%20nr%2044%20%E2%80%9EJ%C3%A4relevalve%20korraldus%20vanglas%E2%80%9C %20muutmise%20m%C3%A4%C3%A4ruse%20eeln%C3%B5u%20kohta.pdf
3(7)
suunisega konkreetsele ametnikule, kuid inimväärikuse austamise kohustus on põhiseaduslikku järku väärtus, millest peab ametnik lähtuma sõltumata sellest, kas sellele on olemas ministri määruses või muus korras selgesõnaline viide. Kohustus kohelda iga vanglasse kasvõi ajutiselt sattuvat isiku inimväärikalt tuleneb analoogia korras nii VangS § 4 1 lg-st 1, HMS §-st 3 kui ka ATS §-st 50 ja § 51 lg-st 2. Inimväärikusega ei ole võimalik arvestamata jätta, st kohelda isikut riigivõimu objekti, mitte subjektina, sõltumata sellest, kas inimväärikus on ametnikele antud juhistes nimetatud.
6.Kaebaja 2, alaealise lapse osas on esitatud kohtule nõue kahju hüvitamiseks 2000 euro ulatuses kokku 5 läbiotsimise eest (toimumisajaga 20.10.2022, 25.03.2023, 03.06.2023, 12.08.2023, 10.02.2024). Vastustaja on selgitanud, et alaealiste kokkusaajate läbiotsimise praktikat muudeti 01.08.2022 ning sellest alates ei ole ühtegi last läbi otsitud. Sealjuures on vastustaja selgitanud, et laps ei käinud 03.06.2023 pikaajalisel kokkusaamisel (vt ka dtl 105, lisaks pikaajaliste kokkusaamiste väljavõte dtl 127, vangiregistri väljavõte dtl 129 ja markeering kokkusaamisele saabunud külaliste kohta dtl 130, lisaselgitusega dtl 120). Puudub põhjendatud alus seada kahtluse alla vangla esitatud erinevaid dokumente, millest nähtub sama asjaolu. Kaebajad ei ole tõendanud vastupidist, kuigi kohus on selleks korduvalt võimaluse andnud (vt 22.04.2026 määrus). Kaebaja on selgitanud, et tal ei ole võimalik vande all tunnistusi anda, alles pärast kohtu poolt asja menetluse vormi määramist (dtl 148 ja 150). Seega puuduvad asjas tõendid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid ning HKMS § 51 lg-s 4 toodut arvestades ei ole kaebajale korduva tähtaja andmine oma väidete tõendamiseks põhjendatud. Lapse saabumist pikaajalisele koosviibimisele ei tõenda väljavõtted lapse passist, mille kohaselt viibis laps sel ajavahemikul Eestis. Kaebaja on taotlenud ka videosalvestiste väljanõudmist, millest nähtuks kaebajate liikumine läbiotsimisruumi, kuid vangla on samas selgitanud, et lapse liikumine koos vanemaga läbiotsimisruumi ei kinnita lapse läbiotsimist, sest last ei eraldata läbiotsimise ajaks vanemast (dtl 146). Vaidlusaluste kuupäevade turvakaamerate salvestised ei ole säilinud (samas). Vangla on selgitanud, et 20.10.2022, 25.03.2023, 12.08.2023 ja 10.02.2024 pikaajaliste kokkusaamiste eel kontrolliti kaebaja 2, lapse jalanõud üle X-Ray aparaadiga ning last ennast kontrolliti käsimetallidetektoriga (dtl 86). Kaebajad ei ole väitnud sel viisil toimunud läbiotsimisega inimväärikuse alandamist, vaimse tervise kahjustamist ega era- või perekonnaellu sekkumist. Seetõttu ei analüüsi kohus ka täiendavalt, kas alaealisele lapsele võis tekkida mittevaraline kahju seoses sellega, et teda kontrolliti tehniliste abivahenditega, vastustaja kirjeldatud viisil. Kohus nõustub ka vastustajaga, et lapse läbiotsimise tegeliku toimumise tõenäosust vähendab ilmne vastuolu kaebaja selgituses, kus on toodud, et laps riietati lahti (dtl 117), samas kui vangla on kirjeldanud, et lapse riietab lahti lapsevanem (dtl 71 ja dtl 86). Ka Tallinna Vangla pääsla läbimise korra p 3.16 kohaselt antakse korraldus lahti riietumiseks (dtl 97), mitte ei riietata külastajat ametniku poolt riidest lahti. Keeldumise korral ei lubata isikut vangla territooriumile (samas).
7.Kaebaja 1, kinnipeetava abikaasat ja kaebaja 2 ema osas on kohtule esitatud nõue kahju hüvitamiseks kokku 3000 eurot 11 läbiotsimise eest.
7.1.Vangla muutis alates 27.12.2022 läbiotsimise praktikat ning edaspidi toimusid läbiotsimised põhjendatud kahtluse korral. Vangla andmete kohaselt ei otsitud kaebajat 1 üldse läbi neljal korral: 12.08.2023, 07.10.2023; 23.01.2024 ja 10.02.2024 (dtl 105, samad andmed dtl 71). Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist, st neil kuupäevadel enda läbiotsimist, kuigi kohus on selleks korduvalt 4(7)
võimaluse andnud. Seetõttu jätab kohus kaebuse nende kokkusaamiste osas rahuldamata, kuna kaebaja ei ole tõendanud õigusvastase sündmuse toimumist. Kaebaja on selgitanud, et läbiotsimised toimusid kõigil tema märgitud kuupäevadel (dtl 117) ja kaebuses esitatud kuupäevad põhinevad vangla enda poolt kinnipeetavale edastatud infol (samas). Kinnipeetav taotles vanglalt pikaajalise kokkusaamise kuupäevi (dtl 125), millele vangla vastas (dtl 126), edastades ka vastava nimekirja (dtl 127-128). Nimekirjas puudub aga mistahes teave selle kohta, kas ja millal ning millises ulatuses läbiotsimised toimusid. Seega puuduvad vastupidised tõendid, mis kinnitaksid kaebaja väiteid kõigil neil kuupäevadel läbiotsimiste toimumise kohta.
7.2.Vangla otsis kaebaja 1 läbi 07.01.2023, 25.03.2023, 03.06.2023, 21.12.2023 ja 22.03.2025, kuna mingis kehapiirkonnas esines põhjendatud kahtlus läbiotsimise tegemiseks (dtl 105, samad andmed dtl 72 ning dtl 86-87). Kohus selgitas juba 02.02.2026 määruses, et täielik läbiotsimine ei ole alati lubamatu. Vastustaja on põhjendanud viit korda, mil kaebaja otsiti täielikult läbi, kuna kehaskänner markeeris tal problemaatilise piirkonna, mis vajas täiendavat kontrolli. Tegemist ei ole olnud igakordse täiendava kontrolliga. Kaebajal tuli seejärel põhjendada, miks ta leidis, et kehaskänneri poolt tuvastatule vaatamata ei olnud kaebaja läbiotsimine põhjendatud. Kaebaja on põhjendanud, et sekelduste vältimiseks kandis ta teadlikult lihtsaid riideid (dtl 116) ning kaebaja ei üritanud keelatud esemeid kanda (dtl 150). Kaebajale kui vangla külastajale ei ole samas ette heidetud keelatud esemete kandmist. Vastustaja on kohtule täiendavalt põhjendanud, miks juhul, kui mingis kehapiirkonnas esineb kahtlus, et seal võib olla keelatud ese või aine, otsitakse läbi isik tervikuna (dtl 105, dokumendi varjamine kaebajate ees otsustatud 22.04.2026 määrusega, dtl 139). Arvestades kehapiirkondade loetelu, mille osas vastustajal kehaskänneri kontrollist tulenevalt kahtlus tekkis (dtl 86-87), ei saa pidada täielikku läbiotsimist ilmselgelt õigusvastaseks. Kui juba eelnevalt on tuvastatud muu tehnilise vahendiga kahtlus, et mõnes kehapiirkonnas on keelatud aine või ese, ei ole ka muud võimalust sellise kahtluse kõrvaldamiseks kui isiku läbiotsimine. Kaebaja ei ole tõendanud ega põhjendanud vangla seisukohas toodule vastupidist, kuigi kohus on selleks korduvalt võimaluse andnud (vt kohtuotsuses eelpool). Reeglina peab oma väiteid tõendama isik, kes need väited kohtule esitab (HKMS § 59 lg 1). Vanglakeskkonna piiratust ja reeglistikku arvestades võib olla üksikisikul oma väidete tõendamine raskendatud. Samas on vastustaja siinses asjas esitanud erinevad võimalikud tõendid ja selgitused ning kohtule ei nähtu mõistlikku võimalust vastustajalt täiendavate tõendite kogumiseks. Seega lasub tõendamiskohustus taaskord kaebajal, kes ei ole esitanud tõendeid ega taotlenud selliste tõendite kogumist, mis kummutaks vastustaja poolt esitatu. Kohus selgitab täiendavalt, et ka siis kui võib eeldada, et tõendid on peamiselt vastustaja valduses ning vastustaja esitatud tõendid ei kinnita kaebaja väiteid, ei saa vaikimisi eeldada õigusrikkumise olemasolu. Vaikimisi eelduseks on siiski, et haldusorganid tegutsevad reeglina õiguspäraselt ning tõendada tuleb õigusvastast tegevust. Seega kui puuduvad tõendid õigusvastase tegevuse kohta, ei ole täidetud kahju hüvitamise esimene eeldus (haldusorgani tegevuse õigusvastasus) ja kahjunõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
7.3.Seega toimusid ilma kaalutlusõigust teostamata kaebaja 1 läbiotsimised kahel korral: 20.10.2022 ja 17.12.2022. Vastustaja ei ole neil kuupäevadel kaebaja 1 läbiotsimise osas kaalutlusõiguse teostamist sisustanud, mistõttu tuleb analüüsida kaebajale mittevaralise kahju tekkimise võimalikkust täiendavalt.
8.Kohtupraktikas on ilma kaalutlusõigust teostamata täieliku läbiotsimise kohta leitud järgnevat: 5(7)
- Kaalutlusõiguse alusel isiku läbiotsimise viisi valikul tuleb arvestada, et mida intensiivsem on isiku põhiõiguse piirang, seda kaalukamad ja enam põhjendatud peavad olema piirangut õigustavad asjaolud. Kui seadusandja ei ole ette näinud kinnipeetavat külastavate isikute alasti läbiotsimist iga kord, tuleb vanglal läbiotsimise viisi valikul pidada seda kui eriti intensiivset läbiotsimise viisi erandlikuks, mis nõuab konkreetsete asjaoludega seostamist. - Pikaajalisele kokkusaamisele tulevaid isikuid ei ole üldjuhul karistatud õigusrikkumise eest. Seetõttu ei saa külastajate poolt õigusrikkumiste toimepanemise – vanglasse keelatud esemete toimetamise – tõenäosust pidada sedavõrd suureks, et õigustada nende läbiotsimist sõltumata konkreetsest juhtumist eriti intensiivsel viisil. - Vangla käsutuses on ka muid meetmeid, millega on võimalik vähendada keelatud esemete ja ainete sattumist vanglasse. Alasti läbiotsimisel võivad kaasneda samasugused inimlikud vead kui kehaskänneriga läbiotsimisel. - Keelatud esemete või ainete eluosakonda toimetamist aitab sellisel juhul vältida konkreetse kinnipeetava isikuga seotud ohtude hindamine ja võimalus kinnipeetav, mitte teda külastav isik alasti läbi otsida. - Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2022 kohtuotsuses nr 3-21-161 selgitanud, et vaikimisi alasti täieliku läbiotsimise õigusvastasust toetavad ka erinevad õiguslikult mittesiduvad Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) ja õiguskantsleri seisukohad (p-d 15-20).
9.Kas inimene on vaja läbi otsida teda täielikult lahti riietades, tuleb hinnata üldjuhul kohapeal ja alles siis, kui ametnikel tekib kokkusaajate suhtes põhjendatud kahtlus. Sellise põhjendatud kahtluse ole-masolu ei ole vastustaja siinses kohtuasjas tõendanud ning tegemist oli sel ajal rutiinse toiminguga. Eelpool toodut kogumis hinnates leiab kohus, et ei ole tõendatud, et vastustaja teostas kaalutlusõigust. Kaebaja 1 kahel korral ilma kaalumata täielik läbiotsimine on seega õigusvastane.
10.Mittevaralise kahju tekkimist seoses õigusvastase toiminguga saab eeldada: võõras keskkonnas võõra isiku juuresolekul alasti võtmine riivab ulatuslikult isiku enesemääramisõigust. Lisaks tuleb arvestada keskkonda, kus läbiotsimine teostati. Hoolimata pikaajalisele kokkusaamisele saabuvate külastajate jaoks teatud tingimuste loomisest, ei saa mööda vaadata asjaolust, et vangla keskkond üleüldiselt mõjub väljastpoolt vanglat tulnutele rusuvalt. Seega saab eeldada, et (lahtiriietumisega) läbiotsimisega kaasnev riive isiku privaatsfäärile on olulise mõjuga ning potentsiaalselt hingelisi läbielamisi põhjustav. Hingelist läbielamist võib raskendada asjaolu, et igakordseks läbiotsimiseks puudus konkreetne isikuga seotud põhjendus. Õigusvastase nõudmise tagajärjel võõra inimese ees lahtiriietumine alandab väärikust ning kujutab endast ka eraelu (füüsiline ja vaimne puutumatus) riivet. Seega on RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud eeldused mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks täidetud.
11.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse vastustaja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (vt selle kohta Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-3815, p 19 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui vastustaja poleks kaebajat 2 korral vaidlusalusel viisil läbi otsinud, poleks kaebaja pidanud hingelist valu ja kannatusi kannatama. Üldreegli kohaselt tuleb seega jaatada vastustaja õigusvastase tegevuse ja kahju vahel põhjusliku seose olemasolu.
12.Ringkonnakohus on analoogses asjas nr 3-22-311 leidnud, et RVastS §-des 3–6 sätestatud esmased õiguskaitsevahendid ei oleks tõenäoliselt kogu kahju ära hoidnud. Isiku läbivaatus otsustatakse ja teostatakse vahetult enne pikaajalist kokkusaamist. 6(7)
13.Kaebajal oli õigus keelduda läbiotsimisest, sh sellest läbiotsimismeetodist, mida ametnik pidas vajalikuks sel hetkel kohaldada. Keeldumise tulemuseks olnuks määruse nr 44 § 31 lg 4 kohaselt vanglasse lubamisest keeldumine. Seega ei oma ka tähtsust, kas ja kellel võis kaebaja oma nördimust avaldada, kuna vangla seisukohtadest ei nähtu, et keeldumise või nördimuse avaldamise korral oleks kasutatud vähem riivavamaid meetmeid. Seega, kuigi vastustaja ametnikud ei sundinud kaebajat läbiotsimisprotseduuri läbima (sh lahti riietuma), siis keeldumise korral tähendanuks see pikaajalisele kokkusaamisele mitte lubamist. Alternatiivsed suhtlemisvõimalused (lühiajaline kokkusaamine, suhtlus kirja või telefoni teel) ei asenda pikaajalist kokkusaamist. Seetõttu ei saa kaebajale ette heita, et ta oleks võinud alasti läbiotsimisest keelduda ning seega kahju tekkimist vältida.
14.Kaebaja 1 on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist kokku 11 külastuse eest summas 3000 eurot ehk ühe külastuse eest ca 272 eurot. Samas on kaebaja kirjeldused tekkinud mittevaralise kahju kohta üldised (dtl 5) ning pigem kajastavad kohtupraktikas seni kokkuvõetut ja otsustatut, mitte aga konkreetse kaebaja tegelikke tundeid ja üleelamisi. Kaebaja hilisemad kirjeldused (dtl 79 ja 116) kirjeldavad enim läbiotsimise käiku, kuid vähem hingelisi üleelamisi. Ainuüksi selgitus, et tegemist oli sügavalt alandava protseduuriga, mis tekitas suuri moraalseid kannatusi (samas), jääb üldsõnaliseks. Läbiotsimiste tõttu ei ole ka kaebaja külastustest loobunud ega tõendanud või vähemalt põhistanud muude täiendavate kannatuste tekkimist. Vastustaja on esitanud ka ülevaate senisest kohtupraktikast (dtl 73) sellistel juhtudel väljamõistetud hüvitiste suuruste kohta. Lisaks on vahepeal jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.0225 otsus nr 3-22-2575, kus 4 korral täieliku läbiotsimise eest mõisteti välja hüvitis 1000 eurot. Kohus arvestab sellega, et kohtupraktikast võib järeldada, et tekkinud mittevaraline kahju on suurem siis, kui põhjendamatu täielik läbiotsimine toimus korduvalt (5-15 korral) ehk tekkinud mittevaraline kahju võib olla väiksem, kui tegemist oli küll õigusvastase tegevusega, kuid õigusvastased episoodid olid üksikud. Seega ei ole siinsel juhul tekkinud kahju vastustaja korduva (kolmel ja enamal korral) õigusvastasuse käitumise tõttu kumuleerunud. Kohus leidis 02.02.2026 määruses, et seni kujunenud kohtupraktikat arvestades oleks põhjendatud mõista vastustajalt kahe õigusvastase täieliku läbiotsimise eest välja kokku 250 eurot (dtl 112). Arvestades õigusvastaste läbiotsimise kordade vähesust ning ka kaebajale kirjelduste ja väidete üldsõnalisust, jääb kohus toodud summa juurde ning rahuldab kaebuse osaliselt, 20.10.2022 ja 17.12.2022 toimunud läbiotsimiste osas.
15.Muus osas jääb kaebus rahuldamata. HKMS § 108 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad Y.Yi osas menetluskulud, s.o kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebaja enda kanda ning X.X osas tuleb vastustajalt välja mõista riigilõiv 8,33% ulatuses (250 / 3000) ehk kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (kokku 90 eurot) 7,50 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.