lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2558/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 21.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-2558/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1255
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-2558/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium03.09.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-2558

Määruse kuupäev

21.08.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks seoses haldusasjadega nr 3-25-4082, 3-26-608 ja 3-26-890

Menetlusosalised

Taotleja – X

RESOLUTSIOON

Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte.

ASJAOLUD

1.X esitas 19.08.2026 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat seoses haldusasjadega nr 3-26-608, 3-25-4082 ja 3-26-890, et esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK). Taotleja on riigi õigusabi taotluses kirjeldanud, et õiguste iseseisvalt käitamine ei ole talle tagatud, sest ta saab avalduse blanketti täita üksnes käsikirjas, aga see ei ole selge ega loetav. Taotleja on haldusasjades läbinud siseriiklikud õiguskaitsevahendid, kuid asjade menetlemisel rikuti konventsioonis sätestatud õigusi.

KOHTU SEISUKOHT

Sarnased lahendid

Muud
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20263-26-2707/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20263-26-2696/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20263-26-2756/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Riigi õigusabi taotluse lahendamine kuulub vastavalt RÕS § 37 lg-le 2 ja § 10 lg-le 31 halduskohtu pädevusse (Riigikohtu erikogu 28.02.2022. a määrus asjas nr 3-21-3011, p-d 4-6).
3.X on esitanud praegusel juhul taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda EIK-i haldusasjadest nr 3-26-608, 3-25-4082 ja 3-26-890 võrsunud vaidluste lahendamiseks.
3.1.Haldusasjas nr 3-26-608 esitas X kohtule kaebuse Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 11.12.2025 meditsiiniosakonna teavitamata jätmise ja vangla otsuses valeväite esitamisega. Vangla ei teavitanud meditsiiniosakonda kaebaja vajadusest meditsiinitöötaja järele ning esitas enda otsuses kaebajale valeväite, et kaebaja väide arsti kutsumise kohta oli vale.

3-26-2558 Tartu Halduskohus tagastas 19.03.2026. a määrusega X kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja kahju hüvitamise taotlus oli veel vangla menetluses ning möödunud ei olnud taotluse lahendamise kahekuuline tähtaeg (riigivastutuse seaduse § 18 lg 1). Tartu Ringkonnakohus jättis 29.04.2026. a määrusega X määruskaebuse halduskohtu eeltoodud määruse peale haldusasjas nr 3-26-608 rahuldamata, nõustudes halduskohtuga, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Riigikohus otsustas 18.08.2026. a määrusega jätta X määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-26-608 menetlusse võtmata. Seega on halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused kaebuse tagastamiseks selles asjas jõustunud 18.08.2026.

3.2.Haldusasjas nr 3-25-4082 esitas X kohtule kaebuse Justiits- ja Digiministeeriumi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kohtuasjades nr 1-25-3943, 1-25-4266 ja 2-25-13188 tehtud kohtulahenditega. Kohtute tegevus riivas väidetavalt kaebaja väärikust ning põhjustas kannatusi ja suurt hingelist valu. Tartu Halduskohus tagastas 19.02.2026. a määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus selgitas, et kõik kaebaja kohtutele esitatud taotlused on lahendatud ja kaebaja on saanud kohtumääruseid vaidlustada seaduses sätestatud korras. Kohtud on selgitanud kaebajale tema õigusi ja võimalusi vaidlustada taotluste kohta tehtud kohtumäärusi, samuti kriminaalmenetluses tehtud Riigiprokuratuuri määrusi. Tartu Ringkonnakohus jättis 14.04.2026. a määrusega X määruskaebuse halduskohtu eeltoodud määruse peale haldusasjas nr 3-25-4082 rahuldamata, kuid muutis halduskohtu põhjendusi. Riigikohus otsustas 18.08.2026. a määrusega jätta X määruskaebuse ringkonnakohtu 14.04.2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-25-4082 menetlusse võtmata. Seega on halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused kaebuse tagastamiseks selles asjas jõustunud 18.08.2026.
3.3.Haldusasjas nr 3-26-890 esitas X kohtule kaebuse Advokatuuri aukohtu otsuse tühistamise nõudes. Kaebajale ei antud enne otsuse langetamist võimalust vaielda vastu advokaadi selgitustele. Kaebaja eesmärk oli, et tema kaitsja kõrvaldatakse kaitsjakohustuste täitmisest kriminaalasjas. Tartu Halduskohus tagastas 26.03.2026. a määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu hinnangul ei esinenud asjas kaebaja subjektiivsete avalike õiguste riivet. Kaebaja esitas oma seisukohti Advokatuurile kolmel korral, samuti esitas oma seisukohad advokaat. Otsuses on käsitletud kaebaja ja advokaadi väiteid ning põhjendatud, miks aukohtumenetlust ei algata. Tartu Ringkonnakohus jättis 02.04.2026. a määrusega X määruskaebuse halduskohtu eeltoodud määruse peale haldusasjas nr 3-26-890 rahuldamata. Riigikohus otsustas 18.08.2026. a määrusega jätta X määruskaebuse ringkonnakohtu 02.04.2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-26-890 menetlusse võtmata. Seega on halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused kaebuse tagastamiseks selles asjas jõustunud 18.08.2026.
4.RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i

3-26-2558 pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.

5.Taotleja on haldusasjades nr 3-26-608, 3-25-4082 ja 3-26-890 ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud.
6.Praegusel juhul ei ole haldusasjad nr 3-26-608, 3-25-4082 ja 3-26-890 jõudnud sisulise arutamise staadiumisse. Haldusasjas nr 3-26-608 takistas kaebuse menetlusse võtmist kohtueelse menetluse läbimata jätmine ja haldusasjas nr 3-26-890 tingis kaebuse tagastamise kaebeõiguse puudumine, kuna kohus tuvastas, et ei esinenud kaebaja subjektiivsete avalike õiguste riivet, mis oleks kaitstav kaebuse esitamisega halduskohtule. Kaebaja oli saanud realiseerida subjektiivse õiguse esitada taotlus aukohtumenetluse algatamiseks, see oli läbi vaadatud ja lahendatud menetlusreegleid järgides. Haldusasjas nr 3-25-4082 leidis aga kohus, et kaebuse läbivaatamiseks polnud alust osaliselt põhjusel, et kahjunõude rahuldamine oli vähetõenäoline ja nõudega kaitstava kaebaja õiguse riive oli väheintensiivne, ning osaliselt halduskohtul asja lahendamiseks pädevuse puudumise tõttu.
7.Kokkuvõttes ei nähtu kohtule, et Eesti riik oleks haldusasjade nr 3-26-608, 3-25-4082 ja 326-890 menetlemisel pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. Vastavasisulised põhjendused puuduvad ka esitatud taotluses. Olukorras, kus kohus tagastas kaebuse, ei ole sellega taotlejalt ära võetud õigust kohtusse pöördumiseks. Seega ei saanud taotleja kaebuste tagastamine praegusel juhul tingida EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide rikkumist ning X kaebus oleks seetõttu selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a.
8.Kohus selgitab, et taotleja saab oma õiguste rikkumise korral kohtusse pöörduda ka isiklikult, st selleks esindajat omamata. EIÕK art 6 lg-st 1 ega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt ei saa eeldada, et isik peab igal juhul saama EIK-i pöörduda riigi kulul määratud esindaja vahendusel (vt nt Tartu Halduskohtu 01.12.2025. a määrus asjas nr 3-254257, p 6). Kohus märgib veel, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel on selle järgi vajadus. Põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Taotleja väide tema käekirja võimalikust loetamatusest ei õigusta riigi õigusabi korras esindaja määramist. Lisaks on taotleja kohtutele esitanud aastate jooksul hulgaliselt käsikirjalisi kaebuseid ja avaldusi, mis on kohtu hinnangul olnud selgelt loetavad.
9.Kohus lisab, et EIK-i kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et taotleja hinnangul on olnud siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes ebaõiglane. Asjaolu, et taotlejat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt taotleja õiguste rikkumist. EIK ei ole

3-26-2558 täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15.01.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11–12).

10.Eelnevast tulenevalt jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20263-26-2746/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-1570/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium