Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 19.08.2026, Tartu 3-24-1698 X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18. ja 19.05.2024. a sisenemiskeeldude tühistamiseks Tartu Halduskohtu 19.12.2025. a otsus X.X. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – X.X. Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale 10.03.2026. a menetlusdokumendi lisad.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.12.2025. a otsus muutmata.
3.Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 19.08.2026, arvates (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas 18.05.2024 kell 22.32 ja 19.05.2024 kell 14.47 Narva-1 piiripunktis X.X.-ile sisenemiskeelud nr 2101240082206, kuna kaebajal puudusid asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi.
X.X. esitas 04.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 18. ja 19.05.2024. a piiril väljastatud sisenemiskeeldude tühistamiseks.
2.1.Kaebaja soovis tulla Eesti Vabariiki oma pangakaartide ja muu vähemtähtsa posti järele, samuti soovis ta riiki külastada turismi eesmärgil. PPA ametnikud suhtlesid kaebajaga piiril üleolevalt ega lasknud keskenduda ning ei arvestanud asjakohaste dokumentidega pangakaartide päritolu ja saatmise asjaolude kohta. Piiril ei antud dokumentide esitamiseks piisavalt aega.
2.2.Kaebaja selgitas PPA ametnikule, et pangakaartide kohta saadetakse teave kaebaja isiklikku postkasti ja sealt edasi Ameerika Ühendriikides elavale sõbrale, kes kogub need
kokku ja saadab kaebajale Euroopa Liidu liikmesriigis asuvasse hotelli, kus kaebaja saab need kätte. Kaebaja ei ole ise hotelli aadressile pangakaarte tellinud ja pole seda ka PPA ametnikele väitnud. USA postiteenus ei taha Venemaa Föderatsiooni pakke saata, mistõttu on kaebajal vajadus saata kirjad, sh pangakaardid Euroopa Liitu, et need kätte saada. Eesti Vabariik on Peterburile kõige lähem riik, mistõttu soovib ta saata kirjad Eestisse.
2.3.Hotellibroneeringut piiriületusel kaebajal veel ei olnud, kuid ta oli valmis selle kohe piiril tegema. Narvas ei saa kaebaja broneerida hotellikohta nii, et broneeringu tühistamise korral tagastatakse kogu raha. Seetõttu vaidlusalustel päevadel hotellikoha broneeringut ei olnud. Kaebaja planeeris külastada ka Riiat ning Tallinna, kuid see sõltus sellest, milline on tuju ja ilm. Pikemaajaliste plaanide tegemine ei olnud vajalik, kuna transpordipileti saab osta iga päev.
2.4.Ka varasemalt ei ole kaebajal Eesti Vabariiki siseneda lastud (nt aastal 2023), isegi juhul, kui hotellikoht on olnud broneeritud. Kaebaja soovis minna Tartu Ülikooli õppima, kuid loobus sellest plaanist, sest polnud õppetööks valmis. Seejärel on kaebajal olnud pidevalt probleeme piiriületusega, sest PPA ametnikud peavad teda valetajaks.
2.5.PPA ametnikud kohtlevad kaebajat vaenulikult ega võimalda piiri ületada. PPA ametnike tegevus oli ebaõiglane, jõhker, agressiivne, kallutatud ja kohati sadistliku iseloomuga. Kaebaja ei toeta Venemaa Föderatsioonis valitsevat režiimi ega tohiks saada piiril sellise kohtlemise osaliseks. Kaebaja on aus inimene, IT-spetsialist ning omab Ameerika Ühendriikide kodakondsust. PPA ametnikke tuleb nende õigusvastase käitumise eest karistada ning kaebaja tuleb nende „mustast nimekirjast“ eemaldada.
2.6.Selgituste andmine toimus vene keeles, mistõttu ei ole välistatud, et PPA sai kaebaja selgitustest ebaõigesti aru. Videosalvestistelt peaks olema aru saada, kas kaebaja selgitusi on õigesti mõistetud.
3.Tartu Halduskohus jättis 19.12.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
3.1.Riigipiiri seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste sisepiiride ja Euroopa Liidu välispiiride ületamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). Schengeni piirieeskirjade art 6 sätestab Schengeni territooriumile sisenemise nõuded kolmandate riikide kodanikele. Eeskirjade art 6 lg 1 p c järgi on üheks sisenemise tingimuseks see, et isik tõendab kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi ning tal on piisavalt elatusvahendeid nii kavatsetava viibimise ajaks kui ka tagasipöördumiseks oma päritolumaale või sõiduks kolmandasse riiki, kuhu lubamises ta on kindel, või ta on võimeline omandama need vahendid seaduslikul teel. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 282 lg 1 järgi keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta määruses (EL) 2016/399 toodud vormi (sisenemiskeelu otsus).
3.2.Sisenemiskeelu otsustest nähtub, et kaebajale ei võimaldatud nimetatud päevadel Eesti Vabariiki sisenemist, sest puudusid asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi (põhjus E). PPA otsused on õiguspärased, sest kaebaja selgituste alusel oli põhjust kahelda tema reisi tegelikus eesmärgis. Kaebajal ei olnud tehtud broneeringuid hotelli ega tema edasist liikumist kaardistada võimaldavaid muid dokumente, nt transpordipileteid.
3.3.Haldus- ja kohtumenetluses esitatud dokumendid võimaldavad pidada pangakaartide väljastamist kaebajale tõenäoliseks, kuid edasised tegevused pangakaartide Eestisse toimetamise viiside ja sellise tegevuse eesmärgipärasuse kohta on väheveenvad. Kaebaja esitatud dokumentidest nähtub üksnes nende kaartide saatmine Ameerika Ühendriikides asuvale aadressile. Kaebaja esitatud e-kirjade pinnalt ei ole arusaadav, miks kaebajale saadetakse tema tuttavate kaasabil pangakaardid Eesti Vabariiki ja et see asjaolu õigustaks tema riiki lubamist. Selline tegevus ei ole tavapärane. Pole täpselt aru saada, kas ja millal
pangakaardid Eestisse saadetakse ja kelle kaudu. Asjaolu, et väidetavalt ei ole pakkide saatmine Ameerika Ühendriikidest Venemaa Föderatsiooni mõistlikult võimalik ning ta peab kasutama muid viise nende saamiseks, ei ole määrava tähtsusega.
3.4.Veenev ei ole ka kaebaja selgitus, et ta ei tee hotellibroneeringuid, sest ta kaotab rahaliselt, kui ta ei peaks saama riiki siseneda. Erinevad hotellide broneerimise keskkonnad võimaldavad tühistada broneeringu lisatasuta vahetult enne saabumise päeva ja osad hotellid ka saabumise päeval. Pealegi on kaebaja märkinud, et kavatses külastada lisaks Narvale ka Riiat ja Tallinna, ning ka nendes linnades ei olnud kaebajal hotellibroneeringuid tehtud ega transpordipileteid soetatud. Piirile tuli kaebaja jalgsi. Kaebaja piiril antud ütluste usaldusväärsus on madal ning tema reisi tegelik eesmärk polnud piiriületuse ajal piisavalt selge. Sisenemise keeld ei riivanud intensiivselt kaebaja perekonna- või eraelu, samuti ei sea see ohtu tema elu või tervist ning ei too kaasa muid samalaadseid tagajärgi.
3.5.Miski ei kinnita kaebaja järeldusi, et PPA ametnike tegevus oli ebaõiglane, jõhker, agressiivne, kallutatud ja kohati sadistliku iseloomuga. Selliste kohati emotsionaalselt üle võimendatud sõnadega kirjeldatu tegelikku toimumist ei kinnita ükski tõend. Esitatud materjalidest nähtub, et kaebajal võimaldati piiril esitada oma väidete kinnitamiseks dokumente ja selgitusi ning need on vajalikul määral talletatud. PPA menetluses ei ole selliseid minetusi, mis lubaks kahelda, et kaebaja selgitustega otsuse tegemisel piisavalt ei arvestatud.
3.6.Sisenemiskeelu puhul on tegemist ühekordse tõkendiga, millel ei ole tulevikku suunatud siduvaid negatiivseid tagajärgi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
4.1.Halduskohus ja PPA nõudsid tõendeid täiesti ilmsete asjade kohta ja ignoreerisid kaebaja täiesti loogilist käitumist. Iga normaalne inimene soovib rahulikult ja vabalt reisida. Iga inimene satub segadusse, kui temalt nõutakse täpset marsruuti.
4.2.Kaebajal ei olnud broneeringut varasemate PPA keeldumiste tõttu, ta ei tahtnud uuesti raha kaotada. On ilmne fakt, et kaebaja ei tea täpselt, mitu päeva kaardid Eestisse lähevad. Kaebaja ei saa täpselt teada, millal tema sõber USA-s otsustaks kaardid saata. Inimestel on sageli ettenägematuid asjaolusid. See, et kaebaja ei broneerinud hotelle Riias ja Tallinnas, peaks olema täiesti loogiline, sest PPA teadis, et kaebajat ei lubatud Eestisse kaks korda. Samuti on kaebajal raske olla reisimise ajal range raamistiku ori, pidades silmas enda iseloomu, sõltuvust meeleolust, ilmast ja muudest teguritest.
4.3.See, kes ja kuidas hindab, kas kaebaja selline tegevus on tavapärane või mitte, on kaebaja jaoks ebaselge. Arvestades, et USA-st ei saa pakki Venemaale saata, on see tegevus loogiline ja ilmne - valitakse lähim riik, kuhu pakki saab saata.
4.4.Kaebaja ei osanud arvata, mida täpselt vaja läheb, ega suutnud eelnevalt tõendeid ette valmistada. Kaebaja pakkus kõike, mis tal oli.
4.5.Sisenemiskeeldude kohaselt puudusid kaebajal dokumendid, mis kinnitaksid reisi eesmärki ja tingimusi. Dokumentide rida, mida ei esitatud, oli tühi. See tõestab, et PPA töötajad rikuvad inimõigusi, pilkavad ja ajavad inimesi teadlikult segadusse, ilma et neile öeldakse täpselt, milline dokument puudub.
4.6.PPA jättis kaebaja ilma võimalusest oma õigusi kaitsta, keeldudes esitamast oma töötajate kehakaamerate videoid või keelates kaebajal neid ise teha.
4.7.Kaebajat koheldi kui Z-venelast vaatamata ilmselgetele faktidele, et tal on olnud USA kodakondsus 14 aastat, tal on kaks kõrgharidust ja ta on töötanud mh ühes maailma suurimas korporatsioonis.
4.8.Halduskohus pööras kõik kaebaja esitatud loogilised faktid tema vastu. Halduskohus moonutas seda, mida kaebaja ütles, ja lisas seda, mida ta ei mõelnud. Mis puudutab halduskohtu väljendust, et kaebaja emotsionaalselt liialdab, siis see on inimese käitumine, kes oli PPA pilkamise ja valede pärast äärmiselt nördinud.
5.Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja suhtes koostati piiriületusest keeldumise otsus vastavalt Schengeni piirieeskirjadele. Piirivalveametnikel oli õigus hinnata esitatud dokumentide piisavust. Halduskohus tuvastas oma otsuses, et kaebaja ei esitanud piisavaid tõendeid reisi eesmärgi ja tingimuste kohta. Kaebaja esitab ulatuslikke väiteid PPA ametnike alandava, ebaõiglase ja kallutatud käitumise kohta. Halduskohus tuvastas, et nende väidete kinnituseks ei ole esitatud ühtegi objektiivset tõendit. Apellatsioonkaebus põhineb peamiselt kaebaja isiklikul rahulolematusel, subjektiivsel tunnetusel ja oletustel, mitte uutel tõenditel ja õiguslikel argumentidel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja esitas ringkonnakohtule koos 10.03.2026. a puuduste kõrvaldamise avaldusega
07.07.ja 04.08.2023. a ning 18. ja 19.05.2024. a sisenemiskeelud, et demonstreerida PPA töötajate süstemaatilist ja pahatahtlikku tegevust. Avaldusele oli lisatud ka praeguses asjas 03.01.2026 esitatud apellatsioonkaebus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Praeguses asjas on vaidluse all PPA 18. ja 19.05.2024 piiril väljastatud sisenemiskeeldude nr 2101240082206 õiguspärasus. Ringkonnakohus tagastab kaebajale PPA 07.07.2023. a väljastatud sisenemiskeelu nr 2101230073688 ja 04.08.2023. a väljastatud sisenemiskeelu nr 2101230093766. Praeguse haldusasja lahendamisel ei hinda kohus PPA varasema tegevuse õiguspärasust, kuivõrd see ei ole praeguse vaidluse esemeks. Seetõttu ei ole kaebaja selgitused PPA varasema tegevuse õigusvastasuse kohta praeguse haldusasja lahendamisel asjakohased. Kohus hindab vaidlustatud sisenemiskeeldude õiguspärasust haldusaktide andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Ringkonnakohus tagastab kaebajale 18. ja 19.05.2024. a sisenemiskeelud ja apellatsioonkaebuse, kuna need on haldusasja toimikus juba olemas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus ei eksinud vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme. Halduskohus hindas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Piirieeskirjade art 6 lg 1 p c järgi on üheks sisenemise tingimuseks see, et isik tõendab kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi. Kaebaja põhjendas Eestisse sisenemise vajadust sellega, et talle saadetakse Eestisse kirjadega pangakaardid. Kaebaja elab Peterburis. Eesti Vabariik on Peterburile kõige lähem riik, mistõttu soovib ta saata kirjad Eestisse. Samuti planeeris ta külastada Riiat ja Tallinna. Kaebaja selgitas, et ei broneerinud majutust ega ostnud pileteid ettenägematute asjaolude tõttu, mis võivad põhjustada broneeringu, piletite ja paki kaotuse.
10.PPA põhjenduste kohaselt ei suutnud kaebaja 18. ja 19. mail 2024 piiril toimunud vestluste käigus arusaadavalt ja selgelt selgitada, mis on täpsemalt tema reisi eesmärk. Kaebaja selgitused olid ebaveenvad ja muutuvad ning ta ei suutnud tõendada oma reisi tegelikku eesmärki. Seetõttu tekkis piirikontrolli teostanud politseiametnikel kahtlus isiku ütluste usaldusväärsuses ja tema piiriületused tõkestati.
11.Sisenemiskeelu otsus koos keeldumise põhjustega antakse Schengeni piirieeskirjade V lisa B osas esitatud standardvormi kujul. Otsuse vormil loetletud põhjustest märkis PPA keeldumise põhjusena punkti E – puuduvad asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi. Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 3 kohaselt on mittetäielik nimekiri nendest täiendavatest dokumentidest, mida piirivalveametnik võib nõuda kolmandate riikide kodanikelt eeskirjade art 6 lg 1 p-s c sätestatud tingimuste täitmise tõendamiseks, esitatud eeskirjade I lisas. Eeskirjade I lisa punkti c kohaselt võidakse turismireisi või isiklikel põhjustel toimuva reisi tingimuste tõendamiseks välismaalaselt piiriületusel nõuda nt järgmisi dokumente: i) tõendavad dokumendid majutuse kohta: – vastuvõtja juures peatudes vastuvõtja küllakutse; – tõendav dokument majutust pakkuvalt ettevõttelt või kavandatavat majutust käsitlev muu asjakohane dokument; ii) tõendavad dokumendid reisiplaani kohta: – organiseeritud reisi broneeringu kinnitus või kavandatavaid reisiplaane käsitlev muu asjakohane dokument; iii) tõendavad dokumendid tagasipöördumise kohta: – tagasisõidupilet või edasi-tagasi pilet.
12.Asjas esitatud materjalide kohaselt kaebaja selliseid dokumente ei esitanud. Seega puudusid asjakohased dokumendid, mis õigustaksid reisi eesmärki ja tingimusi, ning seetõttu oli piirieeskirjade art 6 lg 1 p-s c sätestatud tingimus täitmata. Sellises olukorras ei ole asjaolul, et kaebaja enda arvates olid PPA-le antud selgitused tema tegevusplaani kohta selged ja loogilised, määravat tähtsust. Dokumentide esitamata jätmist ei õigusta ka soov broneeringu tühistamise vajaduse korral raha mitte kaotada. Halduskohtu selgitus võimaluste kohta majutuse broneeringu tühistamiseks ilma raha kaotamata, on asjakohane. Kaebaja varasem kogemus, kus ta kaotas sisenemiskeelu tõttu broneeringu eest tasutud summa, ei tähenda, et sellised võimalused üldse puuduksid. Ka kavandatava reisiplaani kohta asjakohase dokumendi esitamise nõuet ei ole põhjust pidada isikut ülemäära piiravaks. Asja materjalid ei kinnita, et kaebajalt oleks nõutud absoluutselt täpset marsruuti.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt jäi keeldumise põhjus kaebajale ebaselgeks, kuna PPA jättis punkti E juures oleva täiendava rea „Järgnevat dokumenti või järgnevaid dokumente ei esitatud: .......“ mõlemal juhul täitmata. Kuivõrd kaebaja on piiril ära kuulatud ja asja materjalid kinnitavad, et talle anti piisav võimalus vajalike dokumentide esitamiseks, ei pea ringkonnakohus kaebaja poolt esile toodud vaidlusküsimuste sisu (sh majutus, reisiplaan) arvestades usutavaks, et kaebaja ei saanud aru, mis dokumente temalt piiril küsiti. Vormil oleva rea täitmata jätmine ei tähenda, et sisenemiskeelu otsused oleks seetõttu õigusvastased ja tuleks tühistada.
14.Kaebaja väidab, et teda koheldi piiril nagu Z-venelast vaatamata ilmselgetele faktidele (USA kodakondsus, kaks kõrgharidust, töötamine ülemaailmses korporatsioonis), mis selle äärmiselt ebatõenäoliseks muudavad. PPA kuulas kaebajat üle ebaviisakalt ja alandavalt, tõstes häält ja valades oma viha tema peale Putini poliitika pärast (muud põhjust polnud,
arvestades ilmselget käimasolevat sõda ja poliitilist vastasseisu). Enne sõda reisis kaebaja sageli Eestisse ja teda koheldi alati väärikalt. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et piirikontrolli eesmärk ei olnud kindlaks teha kaebaja meelsust ja see ei olnud sisenemiskeelu otsuse tegemise aluseks. Seega puudub praeguse asja lahendamisel vajadus kaebaja väiteid lähemalt käsitleda.
15.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
kaebaja
apellatsioonkaebuse
16.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis on otsus tehtud kaebaja kahjuks ja kaebaja menetluskulud (riigilõiv) jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei esitanud ringkonnakohtule menetluskulude hüvitamise taotlust ega menetluskulude nimekirja.
17.Kohtuotsuse avaldamisel asendab ringkonnakohus HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.