Korrakaitse › Liiklus

3-25-1940

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-25-1940 hinnata kaebaja sõiduoskust. On ilmne, et kohtus peab tutvuma selle eksami salvestisega, et kas eksami katkestamine oli põhjendatud ja asjakohane. Kaebaja esitas vaide 4 minutit toimunud sõidueksami kohta, mis leidis autokooli sõidukiga. 18.11.2024 vaie on esitatud 14.11.2024 eksamineerija otsusele ning selle alusel vaadatakse üle ainult 14.11.2024 eksamineerija otsus. Sõidueksami kaardil on kirjas: Teelsõitmiseks kulunud aeg: 4 min ja eksam on loetud mittesooritatuks: Eksamineeritav ei vaadanud piisavalt tähelepanelikult liiklusmärki "suurim kiirus 30kmh", eiras liiklusmärgi "suurim kiirus 30kmh" nõudeid, ületas liiklusmärgi "suurim kiirus 30kmh" mõjupiirkonnas oluliselt piirkiirust, ei tunnetanud ohtu. Sekkusin juhtimisse. Oluline puudujääk kompetentsis. Kuidas eksamineerja 4 minuti jooksul hindab kompetentsis olulisi puudujääke“. Oma vaideotsus toob Transpordiameti välja: Sõidueksami salvestiselt on näha, et Mäepealse tänavalt Raja tänavale pöörates on liiklusmärk (suurim kiirus 30 km/h) nähtav. Nõustun Teiega, et madala päikese tõttu oli nähtavus halb ja liiklusmärkide jälgimine võis olla raskendatud. Sellest tulenevalt tulnuks Teil liigelda märksa tähelepanelikumalt ning kohandada sõidukiirus olukorrale vastavaks. Arvestades seda, et Teil oli keeruline vastu päikese tõttu liiklusmärgile märgitud numbrit eristada ja Te ei olnud kindel, kas tegemist on märgiga „Suurim kiirus 30 km/h“ või „Suurim kiirus 40 km/h“, siis pidanuks Te arvestama halva nähtavusega ja lähtuma just madalamast kiiruse piirangust. Kaebaja tahab lisada, et sõidueksamil asub kaamera paremal pool autot, mitte vasakul, kus istub juht. Kuigi nähtavus oli halb, siis kaebaja reageeris olukorrale oma võimaluste piires. Vaideotsuse ei too Transpordiamet välja, millise kiirusega kaebaja sõitis. Kaebaja rõhutab, et juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Sellel hetkel ei tekkinud ühtegi liiklusohtliku olukorda ja eksamineerija annab hinnangu olukorrale vastavalt enda arvamusele ega tugine liikluseeskirjast. Samuti oleks saanud anda enda arvamuse koolitaja, kelle autoga sõidueksamit sooritati kui tal oleks lubatud eksamile kaasa tulla. Vastutaja on öelnud, et kaebaja sõidueksam mittesooritatud tulemusega toimus 19.05.2025 kell 15.17-15.55. Eksam kestis 39 minutit ning sellest teelsõitmiseks kulunud aeg oli 33 minutit ja kahele sooritatud harjutustele kulus 6 minutit ja 12 sekundit. Mainitud määrus sätestab, et erimanöövrite (edaspidi sõidueksami harjutused) sooritamise oskuse hindamine peab toimuma eksami esimeses järgus. Eksamineerija aga on jätnud sõidueksami esimeses järgus ühed sõiduharjutused tegemata ning läinud üle eksami teise järku hetkel kui kaebajal tekkisid probleemid. Kaebaja on 141cm pikk ja tema jalatalla pikkus on 34cm, mis tekitab probleeme Transpordiametis riikliku sõidueksami sooritamisel ja sõidueksami auto KIA Ceed käsitlemisel. Kaebajal ei ole olnud probleemi autokoolis sõidueksami sooritamisel. (Lisa. Hindamisleht 10.01.2024 ja 03.06.2024). Kaebaja on läbinud jätkuõppe kahel korral 12.08.2024-13.08.2024 ja 08.05.2025. Pole õige, et kaebaja täidab kompromissis olevad tingimused aga sõidueksamit ei saa sooritada. Kaebaja ei vastuta eksamineerija esimese järgus tegemata jäänud harjutuse eest. Samuti on kaebaja need harjutused teinud korduvalt varasematel eksamitel kui ka autokoolis. 19.05.2025 tehtud sõidueksamil on sõidueksami kaardile kantud eksimused, mis on toimunud pärast seda kui eksamineerija ütles, et sõidueksam on lõppenud ja eksam mitte sooritatud. Lisaks nimetas eksamineerja kaebajat sõidueksamil valetajaks selles osas, mis puudutab kaebaja pikkus ja auto käsitlemist. Seda saab käsitleda kaebaja diskrimineerimisena.

3(12)

3-25-1940 Lisaks tuleb tähelepanu pöörata viisile, kuidas eksamineerijat valitakse, kus eksamineerijal puudub igasugune informatsioon - varasemad eksamid, erandi tegemine sõiduki puhul jne. Transpordiamet ei edasta eksamineerjatele olulist informatsiooni enne eksamit. Küsisin selle kohta kohtumisel Transpordiametiga ja nad kinnitasid, et eksamile registreerides eksamineerjia ei saa informatsiooni eksamile registreerinud isiku kohta. Seetõttu pidi kaebaja ise olukorda eksamineerijale korduvalt selgitama, sest eksamineerja keeldus seda arvesse võtmast. Siinkohal juurdepääsu piirangu soov Transpordiameti poolt jätab kaebajale mulje, et soov on eksamineerija vastutuse võtmisest kõrvale jätta. Eelkõige vastutab eksami läbiviimise eest eksamineerija. Transpordiameti 18.07.2025 vastuses kaebuse menetlusse võtmise küsimuses, oli Transpordiamet seisukohal, et kaebuses esitatud nõuet ei ole võimalik rahuldada, kuivõrd eksami katkestamise tõttu ei ole hinnatud kõik kohustuslikud eksami osad. Eksamineerja katkestas eksami sõiduki korduva seiskumise tõttu ja ütles, et eksam on lõpetatud. Eksami kaardile on kirjutatud: korduvalt ei suuda kohalt liikuma hakata, mootor seiskub korduvalt. Ei suuda vabastada ristmiku. On tõsi, et minu pikkuse tõttu on sõidueksami sõiduauto käsitlemine keeruline, kuid antud viga ei ole selline, mille tõttu eksam katkestada ja jätta kohustuslikud eksamiosad hindamata. Veel on märgitud: korduvalt ei näita suunamärguannet See tuli olukorrast, kus kaebaja sooritas parkimise harjutust ja manööverdas. Suunamärguanne on oluline teistele sõitjatele märgu andmiseks ja ohutuse tagamiseks liikluses. Sellel hetkel, kus suunamärguannet ei näidatud polnud ka teisi liiklejaid, kellele manöövri tegemisest märku anda. Jah, kaebaja saab aru, et suunamärguanne on vajalik, eriti manöövrite tegemisel ja liiklusohutuse tagamisel. Eksamineerija ei ole siinkohal sõidueksamikaardile märkinud, mis olukordades suunamärguanne tegemata jäi. Liiklusseadus § 39. Juhi märguanded (1) Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu . Teel paiknemine märkusega: peateelt kõrvalteele parempööret sooritades sõidab vastassuuna sõidurajale. Kaebaja tegi tõesti pealteelt paremale kõrvale pöörates tavalisest suurema pöörde, kuid veendus, et sellise manöövri tegemisel ei ole teisi liiklejaid. Ka põhjendas kaebaja manöövri tegemist eksamineerjale. Liiklusseadus § 48. Pöörded (3) Kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 ning käesoleva seaduse § 45 lõike 3 nõuete kohaselt, võib nendest nõuetest kõrvale kalduda, sealhulgas sõita teepeenrale, tingimusel et ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee muldkeha. Riskide vältimine märkusega: peateelt kõrvalteele parempööret sooritades sõidab kontrollimatult tagarattaga üle äärekivi, sõiduki kahjustamise oht. Peateelt parempööret sooritades pidi kaebaja vaatama eksamineerja poole, kes hetk tagasi, eksami katkestanud olid. Paremale vaatamine oli emotsionaalselt ja vaimselt raske, sest eksamineerja oli kaebajat valetajaks nimetanud ja eksami katkestanud. Siinkohal vastutab ka eksamineerja, et selline olukord üldse tekkis, sest tema oli see, kes kaebaja emotsionaalselt tasakaalust välja viis. Eksamineerja toob välja, et oli sõiduki kahjustamise oht, kuid üle äärekivi sõitmine ei too kaasa ohtu. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. veebruari 2011. a määrus nr 12

4(12)

3-25-1940 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele” Lisa 8 (taristuministri 21.11.2024 määruse nr 76 sõnastuses) Lisateatetahvlid. Märgid 861b, 861c, 863a ja 863b lubavad sõita parkimiseks üle äärekivi, seega ei saa üle äärekivi sõitmine sõidukit ohustada. “Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele” Lisa 3 toob välja autojuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded. Punkt 2.9. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest või sõidukit, sõidab vastu tähiskoonust või väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks ka juhul, kui eksamineeritav oma tegevuse käigus teeb hindamisel arvestatava vea, ebapiisava ettevalmistuse tõttu ei oska või ei ole võimeline harjutust kirjeldatud viisil sooritama või ei soorita harjutusi selleks ettenähtud aja jooksul. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määrus nr 50 “Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele” Lisa 4 (majandus- ja taristuministri 8.01.2020 määruse nr 1 sõnastuses).

5(12)

3-25-1940 olid eksamineerija käitumine, hääletoon ja juhendatavad tegevused kooskõlas kehtestatud nõuetega ning kaebaja pinges olekut ei ole võimalik seostada eksamineerija tegevusega. Samuti leidis, et arvestades sõlmitud kompromissi ei ole tõene väide, et kaebajale ei ole tagatud võrdset kohtlemist. 8.3.Kaebaja esitas kohtule kaebuse, millega palub kohustada Transpordiametil lugeda kaebaja sõidueksam sooritatuks, viidates Sõiduvõtted: MA (mittearvestatud) Korduvalt ei suuda kohalt liikuma hakata, mootor seiskub korduvalt. Ei suuda ristmikku vabastada, samuti mitmele varasemale sõidueksamile ning selgitab, et vead on tekkinud tema pikkuse tõttu ning eksamineerija selgelt diskrimineeris tema pikkust ning selgitab vigade tekkimise põhjuseid ning asub seisukohale, et iga viga ei ole põhjust eksami mittesooritamiseks ja tuleb hinnata juhi oskust tervikuna.

3-25-1940 Seega ei ole võimalik, ka juhul kui kohus leiaks, et eksamineerija on hinnanud kaebaja eksamit valesti, rahuldada kaebuses esitatud nõuet lugeda kaebaja sõidueksam sooritatuks.

7(12)

3-25-1940 Määruse nr 50 lisa 7 punkti 1 kohaselt: peab sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast, mille juhtimisõigust taotletakse, eksamisõiduk vastama järgmistele nõuetele: ... Kategooriad ja alamkategooriad on AM, A1, A2, A, B, BE, B1, C, CE, C1, C1E, D, DE, D1, D1E, millele igale kategooriale või alamkategooriale on kehtestatud eksamisõidukile erinevad nõuded. Näiteks: B-kategooria: Neljarattaline B-kategooria mootorsõiduk suurima valmistajakiirusega vähemalt 100 km/h ning määruse nr 50 lisa 7 punkt 2.1.9 sätestab, et piduri ja siduri lisapedaalid peavad olema valmistaja juhendi kohased, piduripedaal varustatud helisignaaliga ja nõuetekohaselt paigaldatud ning need peavad töötama tõhusalt. Transpordiameti 7.11.2024 sõidueksami läbiviimise korra punkt 8.4.1 kohaselt võetakse sõidueksamid vastu üldjuhul Transpordiameti eksamisõidukitega (nende kategooriate sõidueksamid, mis ametil olemas on), mis on varustatud statsionaarsete salvestusseadmetega. Muudel juhtudel peab sõiduk vastama määruse 50 § 13 lg 1 toodud nõuetele.Transpordiametil on sõidueksamite korraldamiseks 38 B-kategooria sõidukit Kia Ceed, nendest 30 manuaalkäigukastiga ja 8 automaatkäiguvahetusega sõidukit. Kõigi teiste kategooriate ja alamkategooriate sõidueksamid viiakse läbi kas autokoolide sõidukitega või erandkorras liikumispuudega isikult, kellel tervisetõendi alusel on lubatud juhtida ainult käsijuhtimisega autot, temale kohandatud sõidukiga või määruse nr 50 § 13 lõike 7 kohaselt eksamineeritava enda sõidukiga AM- või A-kategooria, A1- või A2-alamkategooria või B-kategooria autorongi korral, kui selle täismass on suurem kui 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg. Transpordiameti lehel, transpordiamet.ee, valides alamlehe sõidukid ja maanteeliiklus ning sealt omakorda teooriaja sõidueksam ning vajutades lingile sõidueksamist avaneb tutvustus ja juhised sõidueksami kohta. Selle alajaotuses sõidueksamile registreerimine on loetletud millistes teenindusbüroodes, millise kategooria ja alamkategooria sõidueksamit on võimalik sooritada. Nt Viljandi teenindusbüroos võetakse vastu AM-, A-, B-, B96-, BE-, C-, CE-, D-, DE- ja Tkategooria sõidueksameid ning täpsustatakse kuidas ja millistel tingimustel saab registreerida. Teise täpsustuse kohaselt saab B-kategooria sõidueksamile registreerida e-teeninduses ja teenindusbüroos. B78 eksamile saab registreerida üksnes autokooli kaudu kui autokool on eelnevalt broneerinud B78 sõidueksami päeva. Määruse nr 50 lisa 18 kohaselt on B78 tähendus üksnes automaatkäiguvahetusega sõidukid. Autokooli kaudu eksamile registreerimisel korraldab sõidueksami autokool ning autokooli kaudu sõidueksami korraldamisel kasutatakse sõidueksamil autokooli sõidukeid ning tõenäoliselt tasub eksamineeritav sõiduki kasutamise eest autokoolile tasu (Transpordiametil täpsed andmed eksamineeritava ja autokooli vahelise arveldamise andmetest puuduvad, kuid tõenäoliselt ei ole autokooli sõiduki kasutamine eksamineeritavale tasuta). Punktis 4 kirjeldatud kompromissiga nõustus Transpordiamet, et kaebajale võimaldatakse tema pikkuse tõttu sooritada sõidueksam autokooli sõidukiga, kus kaebaja sõnul ulatub ta paremini. Transpordiamet võimaldab eksamineeritavatel kasutada eksamisõidul selle edukaks sooritamiseks toetavaid abivahendeid juhul kui on tagatud ohutus ning ka kohtumisel kaebajaga prooviti lahenduse leidmiseks erinevaid variante ning koos leiti, et kaebaja asendi muudaks paremaks abivahend, mille abil tuua tema selga ja puus mõnevõrra ettepoole (nt seljatugi), siis ulatuvad jalad paremini pedaalideni ja siduri kasutamine on lihtsam. Kaebajale on ka korduvalt soovitatud sooritada sõidueksam automaatkäiguvahetusega sõidukiga, mille kasutamisel saab keskenduda rohkem liiklusele, sest põhjuseks miks kaebaja 19.05.2025 eksamit ei sooritanud on ikka pigem eksimused liiklusreeglite vastu, mis on täpsemalt kajastatud vaideotsuses. Eksamineeritavad, kes ei kasuta Transpordiameti eksamisõidukit, korraldavad ise sõidueksamiks nõuetele vastava sõiduki. A- ja AM-kategooria ja A1-ja A2-alamkategooria ja liikumispuudega isiku sõidukite korral kasutatakse kas enda sõidukit, sõbra sõidukit,

8(12)

3-25-1940 autokooli sõidukit, rendisõidukit ning tema kulu sõltub sellest, kas saab selle tasuga või tasuta. C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-, D1E-kategooria ja alamkategooria sõidukit saadakse üldjuhul autokoolist ning selle eest tasutakse samuti kasutustasu, samas kaitsevägi korraldab ajateenijate eksamid oma kulul. Seega on Transpordiameti kasutuses 38 eksamisõidukit, mille kasutamise eest sõidueksamil, ei tule tasuda kasutustasu ning muudel juhtudel ei ole see Transpordiameti kohustus vaid eksamineeritava poolt korraldatav. Eeltoodu kohaselt ei diskrimineeri Transpordiamet kaebajat tema pikkuse tõttu, vaid korraldab omale kuuluvate Kia Ceed sõidukitega sõidueksameid eksamineeritavatele ning kõik kes teevad sõidueksami Transpordiametile mittekuuluva sõidukiga korraldavad selle mitte transpordiameti kulul.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebaja R.I on esitanud kaebuse 19.05.2025 sooritatud sõidueksami tulemuse tühistamiseks ja Transpordiameti kohustamiseks lugeda sõidueksam sooritatuks. Seega on õige vastustaja arvamus, et antud kohtuasjas saab käsitleda ainult 19.05.2025 toimunud eksami asjaolusid, kuivõrd teiste eksamite kaebetähtaeg on möödas. Seega on väär kaebaja seisukoht, et igal eksamil tuleks arvesse võtta ka eelnevalt sooritatud eksameid, eriti kuna juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele.

LS § 100 lg 7 kohaselt kehtestab mootorsõidukijuhi eksamineerimise ning talle juhtimisõiguse andmise korra ja nõuded eksamisõidukile valdkonna eest vastutav minister määrusega. Mootorsõidukijuhi eksamineerimist ja talle juhtimisõiguse andmist reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (määrus nr 50).

Määrus nr 50 § 2 kohaselt on juhi eksamineerimise eesmärgiks hinnata tema teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele, mis on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrusega nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ (määrus nr 58). Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse määruse nr 50 lisades 3 ja 4 toodud nõuetest ning sõidueksami lõppedes peab eksamineerija andma hinnangu määruse nr 50 lisas 4 toodud eksamineeritava oskustele ja käitumisele liikluses ning tegema isikule teatavaks eksami tulemuse (määruse nr 50 § 6 lg-d 3 ja 4).

Sõidueksami võib enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui selgub, et eksamineeritava oskused, käitumine ja tegevus ei vasta määruse nr 50 lisades 3 või 4 toodule (määruse nr 50 § 10 lg 14 p 1). Asja materjalidest nähtub, et kaebaja 19.5.2025 sõidueksam loeti mittesooritatuks põhjusel, et sõiduki käsitsemise oskuse valdkonnas sõiduvõtted märkusega: korduvalt ei suuda kohalt liikuma hakata, mootor seiskub korduvalt. Ei suuda vabastada ristmikku; liikluses iseseisva toimetuleku valdkonnas - koostöö teistega märkusega: korduvalt ei näita 9(12)

3-25-1940 suunamärguannet; teel paiknemine märkusega: peateelt kõrvalteele parempööret sooritades sõidab vastassuuna sõidurajale; riskide vältimine märkustega: peateelt kõrvalteele parempööret sooritades sõidab kontrollimatult tagarattaga üle äärekivi, sõiduki kahjustamise oht. Hindamata jäid ohutunnetuse valdkonnas õige kiiruse valik ja liikluses iseseisva toimetuleku valdkonnas liikluse jälgimine ja liiklusreeglite rakendamine. Sooritamata jäi üks harjutus (vt sõidueksami kaart, dtl 6-8).

Vastustaja poolt kohtule edastatud 19.5.2025 eksami videosalvestiselt (dtl 92-101) ja 12.06.2025 vaideotsuses nr 1.2-2/25/8273-3 (dtl 23-27) sisalduvatelt eksamivideost nähtub, et eelkirjeldatud olukorrad leidsid eksami sooritamise käigus ka aset.

Eksamineerija on märkinud sõidueksami kaardile järgnevad puudused kompetentsis ja sooritused (kirjapilt muutmata): Teelsõitmiseks kulunud aeg: 33 min Harjutustele kulunud aeg: 06:12 Harjutused: Sõiduki parkimine manöövriga. Sooritatud, Piiratud alal tagasipööramine. Sooritatud; Sõiduki käsitsemise oskus: Sõiduvõtted – Mittearvestatud. Korduvalt ei suuda kohalt liikuma hakata, mootor seiskub korduvalt. Ei suuda vabastada ristmikku. Liikluses iseseisev toimetulek: Koostöö teistega – Mittearvestatud. Korduvalt ei näita suunamärguannet. Teel paiknemine – Mittearvestatud. Peateelt kõrvalteele parempööret sooritades sõidab vastassuuna sõidurajale. Riskide vältimine – Mittearvestatud. Peateelt kõrvalteele parempööret sooritades sõidab kontrollimatult tagarattaga üle äärekivi, sõiduki kahjustamise oht.

Kohus nõustub vaideotsuses märgituga „Sõidueksami dokumentatsioonist ja salvestiselt selgub, et enne sõidu alustamist annab eksamineerija Teile aega, et seadistada juhikoht enda jaoks sobivaks, mugavaks ja ohutuks. Seejärel esitab mõned täpsustavad küsimused eksamisõiduki kohta ning selgitab sõidueksami läbiviimise korda ja tingimusi. Alustate eksamisõitu kell 15.17. Sõit kulgeb rahulikult, eksamineerija annab juhiseid korrektselt ning suhtlus on rahulik ja eksamineerija suhtumine Teie tegevustesse on rahulik ning vaoshoitud. Teie vaides väljatoodud pingelist olukorda ei ole võimalik sõidueksami kulgemise ajal mingil moel täheldada. Juba sõidu 5 minutil, teavitate Teie omal algatusel eksamineerijat, et „muutute millegi pärast kogu aeg rohkem närviliseks“, eksamineerija rahustab Teid ning julgustab sõitu jätkama rahulikult. Sõidueksami vältel tekkinud olukordades juhib eksamineerija Teie tähelepanu puudustele rahulikult ja vaoshoitult. Peale juhtumit kus Teie juhite eksamisõiduki vastu sõidutee äärekivi, palub eksamineerija sõiduki peatada ning selgitab Teile, et sõidueksam on lõppenud mittesooritatud tulemusega. Seega on eksamineerija käitumine, hääletoon ja juhendavad tegevused kooskõlas kehtestatud nõuetega ning Teie pinges olekut ei ole võimalik seostada eksamineerija tegevusega. Loetlen siinkohal salvestiselt nähtavad olukorrad, mille alusel eksamineerija on lugenud sõidueksami tulemuse mittesooritatuks: • Sõiduvõtted – sõidu alustamisel seiskub mootor mõnel korral, kui sooritate parkimisharjutust ja ristmikul. Kell 15.46 sooritate parempööret Edela tänavalt Lääne teele mitmeid kordi ei suuda Teie sõitu alustada ning eksamisõiduki mootorit tuleb korduvalt uuesti käivitada. Seetõttu kestab lihtne parempöörde manööver kauem kui 1 minut. Eksamineerija palub Teil ennast kokku võtta ja juhib tähelepanu, et mootori seiskumist on ka eelnevalt mõni kord selle sõidu jooksul ette tulnud. Eksamineerija selgitab rahulikult, et selle tõttu oleme ristmiku

10(12)

3-25-1940 sulgenud liialt pikaks ajaks. Kell 15.52 sooritades vasakpööret - J. Liivi tänavalt Posti tänavale, seiskub sõidu alustamisel eksamisõiduki mootor korduvalt ning selle manöövri sooritamiseks kulub aega umbes 40 sekundit. Teie poolt tekitatud viivitus ristmikul takistab teist liiklejat, kes soovib sooritada sama manöövrit. • Suunamärguannete mitteandmine – kell 15.25 kui alustate parkimisharjutuse sooritamist, samuti ei näita Teie kordagi suunamärguannet kui manööverdate parkimiskohal ja ka siis kui lahkute parkimiskohalt ning jätkate sõitu. Samuti ei näita Teie suunamärguannet kui kell 15.35 juhite sõidukit asulavälisel teel ja sooritate manöövri kiirendusrajalt põhirajale. Seejuures ei veendu Teie ka manöövri ohutuses. Eksamineerija juhib Teie tähelepanu ja tuletab meelde, et ka parkimiskohale pöörates jäi suunamärguanne näitamata. Tunnistate ka ise, et nendes kohtades jäi suunamärguanne näitamata. Suunamärguanne jääb näitamata ka korduvalt sõiduteel olevatest sõidukitest möödumisel. • Sõiduteel paiknemine - kell 15.40 sooritate parempööre Paala teelt Lõikuse tänavale. Seda manöövrit sooritades läheb pöörde kaar sedavõrd suureks, et sooritate manöövri läbi vastassuuna vööndi. Antud hetkel ei olnud selles kohas vastassuunas Teisi liiklejaid, kuid manööver oli väga ohtlik ning Teie ei kontrollinud eksamisõidukit sedavõrd, et see oleks ohutu teistele liiklejatele. Eksamineerija esitab selle kohta ka täpsustava küsimuse ja kuulab ära Teie selgitused. Teie selgitate, et vahest ma ei näe kuhu ma sõidan. • Riskide vältimine – kell 15.54 sooritate parempöörde Posti tänavalt Koidu tänavale ja parempöörde raadius on sedavõrd väike, et sõidate üle sõidutee äärekivi. Eksamineerija esitab Teile küsimuse, et kas see on okei? Peale seda juhtumit palub eksamineerija sõita paremale parklasse ja palub seal sõiduki peatada. Eksamineerija selgitab, et eksamisõidul on tekkinud sedavõrd palju olukordi, kus Teie ei saa hakkama sõiduki käsitsemisega, ei näita liiklusreeglite kohaselt manöövri sooritamisel suunamärguannet, ei paikne sõiduteel õigesti ja ohutult. Sõidueksami mittesooritamise põhjuseks ei ole ainult sõiduki käsitlemisega mitte hakkama saamine, millele Teie korduvalt ka ise tähelepanu juhite, vaid ka loomult ohtlike olukordade tekitamine sõidukiga liiklemisel“.

Kohus nõustub vastustajaga, et eelkirjeldatud eksimused sõidueksamil olid sellised, mille tagajärjeks on sõidueksami mittesooritamine. Seega eksamineerija otsus lõpetada sõidueksam mittesooritatud tulemusega ei ole seotud ainult sõiduki käsitlemise oskuse puudusega vaid kõiki loetletud olukordi arvesse võttes. Kõik nimetatud puudused on eksamineerija märkinud ka sõidueksami kaardile. Kohtul puudub alus kahelda eksamineerija asjatundlikkuses. Ja seda kõike ei saa käsitleda kaebaja diskrimineerimisena, vaid asjaoluga, et kaebaja ei olnud valmis edukalt sõidueksamit sooritama. Muuseas on kaebaja vaba valik, et ta valis eksamiks just Transpordiameti sõidueksami auto KIA Ceed, kuna kaebaja on 141cm pikk ja tema jalatalla pikkus on 34cm, mis tekitab talle probleeme Transpordiametis riikliku sõidueksami sooritamisel ja sõidueksami auto KIA Ceed käsitlemisel. Kaebaja arvamusel ei ole olnud probleemi autokoolis sõidueksami sooritamisel. Tallinna Halduskohtu 12.08.2024 kohtumäärusega kohtuasjas nr 3-24-2153 kinnitati Transpordiameti ja R.I vahel kompromiss, mille kohaselt Transpordiamet võimaldab kaebajal sooritada eksamisõitu autokooli manuaalse sõidukiga. Kui kaebaja ei vali autokooli manuaalset sõidukit, vaid otsustab 19.5.2025 eksami sooritada hoopis Transpordiameti sõidueksami autoga KIA Ceed, siis see ongi kaebaja valik ja vastustaja ei diskrimineeri kaebajat. Selles valikus pole süüdi vastustaja, sest lähtuvalt kompromissist on vastustaja igati kaebajat toetanud, talle vastu tulnud ja teinud talle erandeid jj.

Kaebaja väited eksamineerija tegevuse osas jäävad üldsõnaliseks ning miski haldusasja materjalides ei viita eksamineerija kaebaja diskrimineerimisele ega ka

11(12)

3-25-1940 soovile kaebajat eksamil läbi kukutada. Pole ka näha eksamineerija pahameelt. Vastupidiselt on eksamineerija väga rahulik ja rahustab ka kaebajat eksami sooritamise ajal. Tõendamata on eksamineerja vastumeelne hoiak autokooli Autosõit OÜ sõidukiga eksami läbiviimise osas. Eelnevat arvestades leiab kohus, et eksamineerija tuvastas õigesti kaebaja puudujäägid (Sõiduki käsitsemise oskus: Sõiduvõtted – Mittearvestatud. Korduvalt ei suuda kohalt liikuma hakata, mootor seiskub korduvalt. Ei suuda vabastada ristmikku. Liikluses iseseisev toimetulek: Koostöö teistega – Mittearvestatud. Korduvalt ei näita suunamärguannet. Teel paiknemine – Mittearvestatud. Peateelt kõrvalteele parempööret sooritades sõidab vastassuuna sõidurajale. Riskide vältimine – Mittearvestatud. Peateelt kõrvalteele parempööret sooritades sõidab kontrollimatult tagarattaga üle äärekivi, sõiduki kahjustamise oht) ohutunnetuse ja liikluses iseseiseva toimetuleku kompetentsides. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse sõidueksam mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra.

Kohus leiab seega, et kaebaja 19.5.2025 sõidueksami tulemuse mittesooritatuks lugemine oli õiguspärane ning sõidueksami tulemuse tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus sõidueksami tulemust ei tühista, puudub ka alus vastustaja kohustamiseks lugeda 19.5.2025 sõidueksam sooritatuks.

21.Riigivastutuse seadusest tulenevalt saaks kohus kohustamisnõude rahuldada, kui haldusorgan on õigusvastase tegevusega jätnud täitamata talle pandud kohutuse ning avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama (RVastS § 1 lg 1 ja § 6 lg 1). Praegusel juhul vastustajal sellist kehtivast õigusest tulenevat kohustust ei ole. Siinkohal märgib kohus, et sellist ettekirjutust ei oleks vastustajale praeguses olukorras võimalik teha ka siis, kui eksamitulemus oleks kuulunud tühistamisele. Kaebaja puhul ei ole 33 minutit teelsõitmise aeg piisav, sooritatud on kolmest kohustuslikust harjutusest kaks ning mitu kompetentsi on jäänud katkestamise tõttu hindamata. Eksami sooritatuks lugemiseks on vajalik kolme harjutuse tegemine (määruse nr 50 § 11 lg 4 ja lisa 3 p 2.3).Seega puudub alus nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Eeltoodut arvesse võttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

MENETLUSKULUD

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.