Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(4)

2-23-16462 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09. detsembril 2022 tarbijakrediidilepingu nr CLEEC-22024995. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 10 000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 18,90% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelses menetluses kohustuste täitmist ei saavutatud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste maksmapanekuks kohtusse pöörduma. Alates 09. detsembrist 2022 (s.o lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 24. augustil 2023 on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 1552 eurot, millest 559,73 eurot laekus intressi katteks, 6,64 eurot lepingu haldustasu katteks, 958,65 eurot krediidisumma katteks, 20 eurot sissenõudekulu katteks, 6,98 eurot viivise katteks. Hageja ütles 24. augusti 2023.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 9783,18 euro tasumist, millest 9041,35 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 700,69 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 22,86 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 5 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu, 13,28 eurot lepingu haldustasu. Pärast lepingu ülesütlemist tegi kostja hagejale veel kaks ülekannet 26.08.2023 ning 01.11.2023 kokku summas 776 eurot, millest 5 eurot arvestati sissenõudekulu katteks ning 771 eurot krediidisumma katteks. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 8270,35 eurot. Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 700,69 eurot. Sissenõutavaks muutunud intressinõue on kujunenud järgmiselt – lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 25.04.2023 – 23.08.2023 tasumisele intress summas 700,69 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu 2(4)

2-23-16462 haldustasu. Vastavalt lepingule on selleks 2,5 eurot kuus. Hageja kohustus lepingu kehtivuse ajal 27.03.2023 kuni 23.08.2023 tasuma lepingu haldustasu 13,28 eurot. Lepingu ülesütlemisel 24.08.2023 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 22,86 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 9041,35 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 18,90% võlgnetavalt summalt aastas. 17.11.2023.a. seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 405,81 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 18.11.2023.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 18,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 9390,13 eurot, millest 700,69 eurot intress, 13,28 eurot lepingu haldustasu, 405,81 eurot viivis, 8270,35 eurot tagastamata krediidisumma ning alates 18.11.2023 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 18,90% tagastamata krediidisummalt aastas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 12. novembriks 2024 ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 8270,35 eurot, intressid 700,69 eurot, lepingu haldustasu 13,28 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 405,81 eurot, kokku 9390,13 eurot ning viivised alates 18. novembrist 2023 kuni põhinõude summas 8270,35 euro täitmiseni viivisemääras 18,90% aastas põhinõude tasumata osalt. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 840 eurot ja õigusabikulude summas 100 eurot väljamõistmiseks. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohus leiab, et hageja menetluskulud 840 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud summas 100 eurot on ka põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. 3(4)

2-23-16462 Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 940 eurot (840+100). Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.