lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2444/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 31.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-2444/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
742
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

X HALDUSKOHUS

X kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-26-2444 31. august 2026 Karin Jõks X kaebus Ida-Viru Keskhaigla tervishoiutöötajate tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes (ajavahemik 18.01-24.05.2026) Kaebaja:

1.Tagastada kaebus.
2.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse X Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1.Viru Vangla kinnipeetav X esitas 09.08.2026 X Halduskohtule kaebuse. Kaebuse pealkirjaks on „Tuvastamiskaebus“. Kaebuse nõudeks on erinevate Ida-Viru Keskhaigla tervishoiutöötajate tegevuse õigusvastasuse tuvastamine kaebuses märgitud kuupäevadel, mis jäävad ajavahemikku 18.01-24.05.2026. Kaebaja soovis, et tervishoiutöötaja tuleks tema juurde, kuid tervishoiutöötaja ei pidanud seda vajalikuks. Kaebaja ei ole rahul sellega, et tervishoiutöötaja palus valvuril kirjeldada kaebaja olekut (kuidas kaebaja liigub, suhtleb, hingab). Kaebaja hinnangul vajas ta vältimatut abi ja triaaži ei teostatud nõuetekohaselt. Kaebaja põhjendatud huviks on preventiivne huvi. Kaebaja taotles vabastamist riigilõivu tasumisest ja lahendi avaldamisel tema nime asendamist tähemärgiga.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-1010/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2648/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

2.Kaebusest nähtub, et vaidluse all olevatel juhtudel jõudis kaebaja soov tervishoiutöötajani ning tervishoiutöötaja tegi meditsiinilise otsuse, kas kaebaja kutsel tema juurde minek on vajalik või mitte. Vaidluse esemeks on tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasus.
3.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
4.Esiteks sätestab HKMS § 44 lg 1, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes

oma õiguse kaitseks. Tuvastamiskaebuse puhul tähendab see, et kaebuse esitamine peab mingil viisil reaalselt kaasa aitama kaebaja õiguste kaitsele. Tuvastamiskaebuse esitamine ainuüksi selleks, et veenduda vastustaja tegevuse õiguspärasuses, ei ole lubatud. Kaebaja põhjendab tuvastamiskaebuse esitamist huviga vältida tulevikus sarnaseid olukordi. Kaebuse põhjal on kaebaja eesmärgiks saavutada, et tervishoiutöötaja peab tulevikus tema kutsel alati tema juurde tulema ning tervishoiutöötaja ei tohi küsida mõne kaebaja läheduses viibiva isiku käest, millisena tajub see isik kaebaja olekut ja tegutsemist. Kohtule ei ole äratuntav, et kaebuses toodud juhtumite arutamine tuvastamisnõude lahendamise raames tooks endaga kaasa kaebaja soovitud olukorra, et tervishoiutöötajal on tulevikus võimalik tegutseda ainult kaebaja soovitud viisil. Sellised universaalsed hinnangud, käsud ja keelud ei ole meditsiinis võimalikud. Konkreetseid otsustusi saab teha ainult tervishoiutöötaja, lähtudes vastava ajahetke olukorrast ja asjaoludest. Riigikohus on leidnud, et patsient ei saa arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada (Riigikohtu 13.06.2018.a otsus asjas 2-15-123028, p 21.3).

5.Teiseks leiab kohus, et kinnipeetava ja tervishoiuteenuse osutaja vahelises vaidluses ei kuulu võimalike õiguskaitsevahendite hulka halduskohtule tuvastamiskaebuse esitamine. Kohtupraktika praeguseks seisukohaks on, et haigla osutab kinnipeetavale tervishoiuteenust enda nimel, tervishoiuteenuse osutamisel tekib eraõiguslik õigussuhe kinnipeetava ja haigla vahel ning selles õigussuhtes tekkinud vaidluste lahendamisel kohalduvad eraõiguse normid. Riigikohus leidis 04.02.2026.a määruses asjas 3-25-144 hüvitamiskaebust lahendades, et asja lahendamine on halduskohtu pädevuses, kuna meditsiinilised toimingud ja vangistuse täideviimise toimingud on omavahel läbi põimunud ning riigi ja kinnipeetavate suhteid haiglatega korraldav Tervisekassa on avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega Riigikohus möönis, et lahendatav vaidlus on eraõiguslik, kuid see suunati lahendamiseks halduskohtule otstarbekuse kaalutlustel. Tegemist ei ole tavapärase avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamisega (HKMS § 4 lg 1), vaid erandliku olukorraga. Olukord, kus kinnipeetavate kaebusi tervishoiuteenuse osutaja vastu lahendab halduskohus, on ajutine. Juba kinnipeetavate ravi korralduse muutmisel alates 01.07.2024 oli seadusandja kavatsuseks suunata need vaidlused maakohtusse (Riigikohtu 04.02.2026.a määrus asjas 3-25144 p 28). 01.01.2027 jõustuv vangistusseaduse § 531 sätestab, et kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlus lahendatakse maakohtus.
6.See, et halduskohus lahendab praegu kohtupraktikast lähtudes kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, ei tähenda seda, et kinnipeetav saab halduskohtule raviasutuse või tervishoiutöötaja vastu esitada kõiki nõudeid, mis on võimalikud halduskohtumenetluses avalik-õigusliku vaidluse lahendamisel. Kahju hüvitamise nõuet saab pidada oma olemuselt universaalseks, see on ette nähtud põhiseaduse § 25 ning esineb kõigis õigusvaldkondades (eraõiguses, riigivastutuses, süüteomenetluses). Tuvastamiskaebuse puhul see nii ei ole. HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel saab halduskohtule esitatava kaebusega nõuda haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Tervishoiutöötaja otsustus tervishoiuteenuse osutamisel ei kujuta endast haldusakti ega haldusmenetluse toimingut. Põhjendused, millele tuginedes eraõiguslikku vaidlust kinnipeetava ja tervishoiuteenuse osutaja vahel kahju hüvitamise nõudes lahendab praegu halduskohus, ei ole laiendatavad tuvastamiskaebusele.
7.Eeltoodu ei tähenda, et kaebajal puuduvad õiguskaitsevahendid. Kaebajal on soovi korral võimalik esitada hiljemalt 31.12.2026 halduskohtule või alates 01.01.2027 maakohtule uus kaebus tervishoiuteenuse osutamise nõuete rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Kohus ei selgita seda võimalust pikemalt, kuna kaebaja on sarnaseid kaebusi halduskohtule varem korduvalt esitanud (näiteks kohtuasjad 3-26-946, 3-26-973, 3-26-1010).
8.Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks või muid menetluslikke taotlusi.
9.Kohus rahuldab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja taotluse asendada määruse avaldamisel tema nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Karin Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20263-26-221/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium