Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik): X (isikukood XXX) Usaldusisik: Andrus Õnnik
RESOLUTSIOON
Rahuldada võlgniku X maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja X pankrot 11. septembril 2026 kell 10.30 ning algatada X kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada X pankrotihalduriks Andrus Õnnik (aadress: Lai 10/6, Pärnu linn, 80010, telefon: 4431313; 5011556; e-post: [email protected]). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 30. september 2026 kell
11.00.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
5.Kohustada Xt andma võlgniku vande 30. septembril 2026 kell 11.00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. Kohus hoiatab Xt, et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
8.Kanda X vara hulka kuuluvate kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste juurde kinnistusraamatu kolmandasse jakku märkus X pärandvara pankroti väljakuulutamise kohta (PankrS § 40).
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
10.Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast pankrotimenetluse lõppemist.
Jätta menetluskulud X pankrotivara kanda.
12.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasuks 1960 eurot, millele lisandub käibemaks 470,40 eurot.
Mõista usaldusisiku tasu 2430,40 eurot (sh käibemaks) välja X pankrotivarast.
14.Määruse resolutsiooni p-s 12 märgitud usaldusisiku tasu kanda Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühingule (pangakonto nr XXXXXXXX AS-is SEB Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
15.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.Kanda Xle kuuluvate kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste juurde kinnistusraamatu kolmandasse jakku märkus X pankroti väljakuulutamise kohta (PankrS § 40).
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
18.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni p 16 osas täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11). Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).
ASJAOLUD
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 18. juunil 2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline. Avaldaja ülalpidamisel on kolm alaealist last. Avaldajale kuulub kinnisasi aadressil xxx ning 100% osalus äriühingus XXX OÜ (registrikood xxxxxxx). Avaldaja igakuised sissetulekud on netotöötasu 1500 eurot, toetused kokku 890 eurot ja ülalpidamismaksed 833,36 eurot ning väljaminekud 3000 eurot. Avaldajal on kohustusi 81 341,48 eurot. Avaldaja makseraskused said alguse umbes neli aastat tagasi pärast laste isast lahkuminekut. Pärast lahkuminekut jäi avaldaja kolme alaealise lapse kasvatamise ja ülalpidamise kohustusega üksi. Sel ajal puudus tal töökoht ning igapäevaste kulude katmine muutus keeruliseks. Hiljem õnnestus leida töö, kuid üksikemana on kolme lapse kasvatamine ja kõigi eluks vajalike kulude kandmine osutunud raskeks. Rahaliste raskuste tõttu oli avaldaja sunnitud kasutama laene ja muid kohustusi igapäevaste kulude katmiseks. Võlgnevused suurenesid aja jooksul ning vaatamata sellele, et avaldaja töötab ja teeb kõik endast oleneva pere ülalpidamiseks, ei ole sissetulekust enam võimalik kõiki kohustusi täita. Makseraskused on muutunud püsivaks ning võlgnikul puudub reaalne võimalus kõiki võlgu tavapärasel viisil tasuda. Avaldus on esitatud ennetavalt, et vältida kohtukulusid ja täituritasusid.
2.Usaldusisik leidis, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik märkis, et võlgniku igakuised sissetulekud on ca 3223,36 eurot (töötasu, peretoetus, lastele saadav elatis ja poja sotsiaaltoetus) ja kulud 3000 eurot. Võlgnikul on eeldatavaid kohustusi 95 521,66 eurot. Võlgnikule kuulub kinnisasi, asukohaga xxx. Kinnisasjale on seatud hüpoteek Coop Pank AS laenulepingu, jäägiga 47 440,83 eurot, tagatiseks. Võlgniku hinnangul võib vara väärtuseks olla kuni 50 000 eurot. Võlgnikule kuulub 100% osalus osaühingus XXX OÜ osakapitaliga 0,01 eurot, kuid ettevõte ei ole tegutsenud ning sellel puuduvad varad ja kohustused. Seega on osaühingu eeldatav väärtus 0 eurot. Võlgnik võttis 26. juunil 2025 Ferratumilt 3000 euro suuruse laenu, mille ta andis edasi Yle. Samuti andis võlgnik 19. juunil 2026 oma Bigbank krediidkaardilt Yle 3019 eurot. Pärast laenu andmist on võlgnik 11 kuu jooksul saatnud Yle Ferratumi arveid ja Y on neid tasunud. Sellest tulenevalt on võlgnikul võimalik nõue Y vastu kokku ca 3500-4000 eurot (tegelik summa ja sissenõudmise perspektiivsus selgub menetluse käigus). Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnik on 29. mail 2026 võõrandanud sõiduauto Audi A4 Avant, registrimärgiga XXX (2015) oma lähikondsele. Võlgnik ei vormistanud müügilepingut, vaid omanikuvahetuse vormistati ilma hinnata. Sellest johtuvalt võib olla sõiduauto tagasivõitmise nõue. Võlgniku hinnangul võib sõiduauto väärtus olla kuni 7500 eurot (tegelik väärtus ja tagasinõudmise perspektiivsus selgub menetluse käigus). Seega on vara väärtuseks maksimaalselt kuni 61 500 eurot, kuid võib osutuda ka väiksemaks. Võlgniku kohustused ületavad tema vara väärtust vähemalt 34 000 euro võrra. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse on tinginud eelkõige läbimõtlematust, oma maksevõimet oluliselt ületavate kohustuste võtmisest igapäevaste maksete tasumiseks. Maksejõuetusele on aidanud kaasa ka sõbra huvides täiendavate laenude võtmine. Usaldusisik taotleb tasu 1960 eurot (lisandub käibemaks), mis mõista välja võlgniku pankrotivarast.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest
vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
5.FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
6.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (95 521,66 eurot) täitmiseks piisav vara ja sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise menetluses taotlenud makseraskuste ületamiseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust ning nõustus menetlusega. Seetõttu kuulutab kohus pankroti välja koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FIMS § 45 lg 2). Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 43 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlgnik kinnitas istungil, et on valmis menetlusse panustama. Kohus on võlgnikule 8. septembri 2026 istungil selgitanud tema kohustusi. Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse põhjenduste p 12), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (üle jõu käivate laenude võtmine) PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
7.Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
8.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33). PankrS § 40 lg 1 p 1 kohaselt tehakse pankroti väljakuulutamise kohta märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. Sama sätte teise lõike kohaselt tehakse märge pankrotimääruse alusel
ning määruse edastab registripidajale kohus. Eelnevat arvestades tuleb käesolev määrus edastada kinnistusraamatusse pärandvara hulka kuuluva kinnisasja juurde pankroti väljakuulutamise kohta märkuse tegemiseks registripidajale.
9.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 30. september 2026 kell 11.00 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 30. september 2026 kell 11.00. Kohus hoiatab PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui võlgnik ei täida teabe andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
10.Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1960 eurot (lisandub käibemaks).
10.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
10.2.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
10.3.Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 14 tundi, tunnitasuga 140 eurot. Tunnitasu määr jääb piirmäära sisse. Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku
hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna vajalik ja põhjendatud.
10.4.PankrS § 150 lg 1 p 2 järgi on usaldusisiku tasu pankrotimenetluse kulu. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu 1960 eurot, millele lisandub käibemaks 470,40 eurot, kokku 2430,40 eurot, tasuda pankrotivara arvel. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
10.5.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühing (registrikood 10016048), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (EE100121575).
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad võlgniku enda menetluskulud tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata.
12.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1-3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1-6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
13.PankrS § 40 lg 1 p 1 kohaselt tehakse pankroti väljakuulutamise kohta märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. Sama sätte teise lõike kohaselt tehakse märge pankrotimääruse alusel ning määruse edastab registripidajale kohus. Eelnevat arvestades tuleb käesolev määrus edastada kinnistusraamatusse avaldajale kuuluva kinnisasja juurde pankroti väljakuulutamise kohta märkuse tegemiseks registripidajale. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.