Muud

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik 1.W.W esitas 15.10.2025 kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on töötuna arvel Eesti Töötukassas, ta saab töövõimetoetust ja pude toetust. Võlgnik hindab, et tema tervis on nii halb, et ei võimalda tööl käia. Võlgnik elab ema juures, tal puudub isiklik vara. W.W kirjeldab, et võttis laenusid siis kui ta veel Soomes tööl käis. Tal on võetud kolm laenu, millest ühe on suutnud ära maksta. Kaks laenu läksid sissenõudmiseks inkassofirmasse, kuhu võlgnik maksis PlusPlus Capital AS-ga kokkuleppel 100 eurot kuus. Seejärel oli võlgnik pikalt töövõimetu ja aastal 2025 andis sissenõudja nõude kohtutäiturile. W.W arvates peaks

tema võlg olema oluliselt väiksem kui on kohtutäituri juures täitmisel, sest ta on maksnud juba iga kuu 100 eurot alates aastast 2021. On ka teine kohustus- elatisenõue. Võlgnik oli pikalt töötu ja tekkis elatisevõlgnevus. Võlgnikule teadaolevalt on tal täitmata kohustusi enam kui 10 000 eurot ja lisaks ka elatisevõlgnevus 12952 eurot. W.W palub välja kuulutada tema pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnikul on üks ülalpeetav, sündinud xxxxxxxxxx.a, võlgnikuga koos ei ela. Võlgniku väljaminekud kuus ületavad sissetulekuid, vara võlgnikul puudub.

7.Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus FIMS § 18 lg 2 p 2 alusel välja W.W pankroti ja algatab W.W kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine FiMS § 45 lg1, lg 3 nimetatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna puuduvad seadusest tulenevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, siis FIMS § 45 lg 2 alusel algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 8.Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Sirje Taela. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1). 9.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab:   

 







TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

10.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu

tegemine võlausaldajatele, vastustega tutvumine, EMTA ja kohtutäiturite vastuste analüüs, ülevaate saamine võlgniku varadest, sissetulekutest aastate jooksul, hinnangu andmine ja aruanne kohtule. Usaldusisik on palunud tasu välja mõista riigi vahenditest, määrates selleks võlgnikule menetlusabi. Kohtu seisukohad usaldusisiku tasu suuruse ja väljamaksmise allikate kohta. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.04.2026 on kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral 946 eurot. PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Kohtu hinnangul on põhjendatud rakendada tasu määramisel justiitsministri määruses kehtestatud tunnitasu määraga 66 eurot tund. Võlgnik on varatu ja tema sissetulek ei võimalda usaldusisiku tasu maksta. Ajakulu selles menetluses 6 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud ja proportsioonis selle menetluse mahuga. Usaldusisiku tasu 6 tunni eest on 6x66=396 eurot. OÜ Prolex, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub tasule käibemaks 24%, s.o. 95,04 eurot. Kokku tasu koos käibemaksuga 491,04 eurot. PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks.

Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.