2-26-6137/14 - Muud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

5.Usaldusisiku tasu summas 29 eurot tasuda F.H-l p 4 märgitud arveldusarvele. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11). Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik F.H esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik jätab menetlusliigi kohtu otsustada. Võlgnik on vabaabielus. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid. Võlgniku sissetulekuks on töötasu umbes 1300 eurot (8€/h) ning töövõimetoetus 600 eurot, kokku 1900 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 1430 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 19 035,70 eurot. Võlgnik selgitas, et käis kohustuste võtmise ajal ametlikult tööl ja omas regulaarset sissetulekut. Laenude saamine oli lihtne, kiire ja neid pakuti mitmest kohast. Võlgniku sõnul viis see selleni, et ta võttis lühikese aja jooksul mitmeid kohustusi ega hinnanud piisavalt oma pikaajalist maksevõimet. Osa laenurahast kasutas ta igapäevasteks kulutusteks ning seltskondlikeks väljaminekuteks, sh sõpradele väljategemiseks. Sellised otsused olid läbimõtlemata. Võlgniku olukord halvenes pärast koondamist, kui ta kaotas püsiva sissetuleku ega suutnud enam oma kohustusi täita. 22.04.2026.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Elina Madala. Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 20 086,11 eurot, millest põhinõuded on 11 497,95 eurot ja kõrvalnõuded 8588,17 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus umbes 621,84 eurot ja töötasu umbes 1182 eurot, kokku 1803,84 eurot. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgniku kulud on 1421 eurot kuus (800 eurot toit, sidekulu, korter, 621 eurot vanaema ja ema abistamine). Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik oleks iseenesest võimeline osamaksetega tasuma oma võlgasid, aga kuna tal puudub võimekus tasuda menetluskulusid, siis tuleks võlgniku suhtes välja kuulutada pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus arutas võlgnikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist, mitte pankrotti. Võlgniku tööandja oli nõus maksma usaldusisiku tasu ettemaksu. Usaldusisiku sõnul oleks võimalik siiski võlgade ümberkujundamine läbi viia, kuna praeguseks on selgunud, et võlgnik saaks tööandja abiga menetluskulud tasuda. Aruande kirjutamise ajal polnud võlgnikul see võimalik. Põhinõuded on umbes 11 000 eurot ja ülejäänud on

kõrvalnõuded, mida oleks ilmselt võimalik vähendada. Nelja aasta jooksul oleks võlgnikul võimalik võlad ära maksta. Võlgnikul oleks jõukohane ühes kuus maksta 400 eurot. Kohus määras 29.05.2026 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1000 eurot, mille võlgnik pidi tasuma korraga. Võlgnik on ettemaksu tasunud. 16.06.2026.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. 14.08.2026 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava ja selgitused ning võlausaldajate seisukohad. Kava kohaselt on kõik nõuded täitemenetlustes ning nõuded tulenevad jõustunud kohtulahenditest ja kuuluvad rahuldamisele 100% ulatuses. Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded ja kõrvalnõudeid 100% ulatuses. Maksed teeb võlgnik 51 kuu jooksul. Võlgnik on võimeline iga kuu tasuma kuni 433,25 eurot. Võlgniku töötasu suurus on 1182 eurot ja ta saab lisaks töövõimetoetust 621,84 eurot. Kokku on sissetulekud 1803,84 eurot. B2 Impact OÜ, Nord Collect OÜ ja kohtutäitur Oksana Kutšmei olid kavaga nõus. Aktsiaselts PlusPlus Capital ütles, et kavas on summad valesti, kuid ei esitanud vastuväiteid kavale. Usaldusisik viis parandused sisse. Aktiva Finance Group OÜ, Rediem Capital AB, Elisa Eesti AS, kohtutäitur Anne Böckler ja kohtutäitur Ivi Kalmet ei vastanud kavale, mistõttu nõustusid nad sellega vaikimisi. Kuna kohaldamisele ei tule FIMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära võlgnikku ega võlausaldajaid. Kohtumääruse põhjendused I Nõuete kindlaks määramine FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Kohus leiab, et kavale ega nõuetele ei ole keegi vastuväiteid esitanud. Aktsiaselts PlusPlus Capital ütles, et kavas on summad valesti, kuid ei esitanud vastuväiteid kavale. Usaldusisik viis parandused sisse vastavalt võlausaldaja nimetatud summadele. Seega tuleb lugeda, et Aktsiaselts PlusPlus Capital on nõus nõude suuruse ja kavaga. Kohus märgib, et usaldusisik on teinud arvutuslikke vigu nõuete täitmise osas. Usaldusisik on arvestanud valesti osamaksete suurused. Usaldusisik on arvestanud kohustuste täitmise 51 kuu peale ning on osamaksete suurused ümardanud, mille tulemusena kõiki nõudeid täidaks võlgnik kas veidi rohkem või veidi vähem. Kohus selgitab, et kavas märgitud nõuded tuleb täita täpselt, st ükski võlausaldajatest ei saa vähem ega rohkem, vastasel juhul koheldakse võlausaldajaid ebavõrdselt. Selleks, et nõuded saaksid täies ulatuses ja täpselt tasutud, peavad antud juhul 50 esimest makset olema ühes suuruses ja viimane makse teises suuruses, sest ühegi kohustuste kogusumma ei jagune 51 kuu peale täpselt. Kohus parandab need vead. Kohus kinnitab nõuete suurused vastavalt kavale (vt resolutsiooni p 1). II Ümberkujundamiskava kinnitamine

Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 22 095,67 eurot. FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul ei ole kavale vastu vaielnud ükski võlausaldaja, kelle nõue kava alusel ümberkujundamisele kuulub. Kohus leiab, et ümberkujundamiskava on võimalik kinnitada FIMS § 26 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate põhinõudeid ning kõrvalnõudeid täidetakse 100%. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline ümber kujundatavaid nõudeid täitma (püsiv töö ja sissetulek olemas) ja seejuures on tagatud tema enda toimetulek. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus FIMS § 26 lg 1 alusel ümberkujundamiskava. 22.04.2025.a määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes toimuvad võimalikud sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus kohaldas ka pankrotiavalduse tagamise abinõusid ja keelas võlgnikul kogu oma vara käsutamise ilma usaldusisiku nõusolekuta. Kuna kohus kinnitab kava, tuleb täitemenetluste peatamine ja pankrotiavalduse tagamise abinõud tühistada. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st 35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas ning kohus määrab selleks aja. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne, milleks kohus annab tähtaja. Menetluskulude jaotus

FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 2542 eurot (km-ta). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud ka maksejõuetusmenetluses, sest kohus siis tasu kindlaks ei määranud (usaldusisik taotlust ei esitanud), ning võlgade ümberkujundamise menetluses. FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 23.03.2026.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 946 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 189,20 eurot. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 20 h. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 2542 eurot (maksejõuetusmenetluses 14,5h ja võlgade ümberkujundamise menetluses 5,5h). Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 82€/tund

(võlgnikuga kohtumine, pangakonto väljavõtete analüüs, võlausaldajatele teabenõuete 9 tk koostamine ja esitamine, võlausaldajate vastuste analüüs, päringute tegemine registritesse, võlausaldajate seisukohtade analüüsimine ja võlgade ümberkujundamise kava täiendamine) ja 164€/h (võla- ja varanimekirja koostamine ja kohtule esitamine, võlgade ümberkujundamise kava koostamine ja võlausaldajatele esitamine). Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on iseenesest vajalikud ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud vaid osaliselt. Kohus leiab, et:  12.05.2026 toimunud võlgniku külastusele kulunud sõiduaeg 2 h pole põhjendatud. PankrS § 23 lg 2 lause 1 kohaselt sisaldab ajutise halduri (sh usaldusisiku) tasu riigisiseseid reisikulusid. Seetõttu ei saa eraldi tasu küsida sõidu eest ei tunnitasu määra alusel ega muul kujul.  04.05.2026 võlausaldajatele teabenõuete koostamine ja esitamine 9 tk on kohtu hinnangul põhjendatud 0,5 h ulatuses, kuna igale võlausaldajale oli vaja saata üks ja sama kiri ühe e-kirjaga. Kirja sisu on standardne ega erine kuidagi sarnastest kirjadest, mida saadetakse teistes maksejõuetusmenetlustes ning selle koostamine ja saatmine ei võta aega 1 h.  15.05.2026 päringute tegemine registritesse võtab kohtu hinnangul maksimaalselt aega 0,5 h. Registreid, millesse oli vaja päringuid teha polnud väga palju. Tegemist on tehnilise tööga.  25.05.2026 võla- ja varanimekirja koostamine ja kohtule esitamine on põhjendatud 3 h ulatuses. Kuna võlgnikul puudus vara, oli usaldusisikul vaja täita vaid kohustuste ning enda arvamuse osa nimekirjadest. Enamus nimekirjast oli seega tühi. Kõik võlgniku kohustused tulenesid kohtulahenditest, seega polnud vaja ka põhjalikult hinnata nõuete aluseks olevaid asjaolusid, lepingute kehtivust vms. Vaja oli vaid välja tuua, mis lahenditest nõuded tulenevad ja mis suurustes nõuded on. Lisaks kirjutada info täitemenetluste kohta.  09.07.2026 võlgade ümberkujundamise kava koostamine ja võlausaldajatele esitamine on põhjendatud 2,5 h ulatuses. Info võlgniku kohustuste suuruste kohta oli usaldusisikul juba olemas. Kõik võlgniku kohustused tulenesid kohtulahenditest ning nende nõuete osas ei pidanud usaldusisik hindama vastutustundliku laenamise põhimõtet ega pidanud nõudeid ka ümber arvestama. Kava selgitused ja põhistus ümberkujundamise abinõude rakendamise kohta oli väga napp. Lisaks sisaldas kava arvutuslikke vigu osamaksete täitmise suuruste osas, mida kohus pidi parandama. Ükski võlausaldaja vastuväiteid ei esitanud.  10.07.2026 võlausaldajate seisukohtade analüüsimine ja võlgade ümberkujundamise kava täiendamine on põhjendatud 0,5 h ulatuses. Enamus võlausaldajaid ei vastanud midagi. 3 võlausaldajat nõustusid ning üks võlausaldaja palus sisuliselt parandada enda nõude suurus, mida usaldusisik tegi. Seega polnud usaldusisikul vaja analüüsida võlausaldajate pikki ja põhjalikke seisukohti ning kava täiendamine piirdus ka vaid mõne numbri muutmisega. Kohtu hinnangul on ajakulu kokku põhjendatud 10 h ulatuses. Kohus märgib, et nimetatud ajakulu vastab sarnase keerukuse ja mahukusega asjades kohtule teiste usaldusisikute poolt esitavatele taotlustele- seega on tegemist keskmise tavapärase praktikaga. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu ei ole osaliselt vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Usaldusisik on oma tunnitasuks märkinud 82€/tund ja 164€/h. Kohus leiab, et põhjendatud on

tasumäär 82€/h lihtsamate tegevuste jaoks. Kõrgem tasumäär sisulistele tegevustele on iseenesest põhjendatud, kuid mitte määras, mida taotleb usaldusisik. Tasumäär 164€/h on põhjendamatult kõrge. Kohtu hinnangul polnud käesolev tsiviilasi keerukas ega mahukas, mis tinginuks tasu 164€/h, mis on ligilähedane kõrgeimale lubatud tasumääraga. Arvestades usaldusisiku kvalifikatsiooni, tegevuste arvu ja sisu, asja keerukust ja mahukust, leiab kohus, et sisuliste tegevuste tasumäär on põhjendatud 120€/h. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1029 eurot (120€/h x 5,5h ja 82€/h x 4,5h), mis tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole. Kohus juhib usaldusisiku tähelepanu edaspidisteks menetlusteks, mida on usaldusisikule ka teistes menetluses selgitanud, et kui kohus küsib arvamust usaldusisiku tasu ettemaksu suuruse osas, siis tuleks usaldusisikul adekvaatselt hinnata oma võimalikke ülesandeid, nende sisu ja neile kuluda võivat aega, et kohus saaks ettemaksu võlgnikult küsida võimalikult tõenäolises ulatuses. Võimalike tegevuste sisu ja maht peaks enne võlgade ümberkujundamise menetluse algust, st ärakuulamise ajaks olema usaldusisikule teada, kuna enamus materjalist ja teabest on tal selleks ajaks olemas. Igasugune prognoos kulude osas peab arvestama kogu menetlust, st kuni kava kinnitamiseni. Kui hiljem selgub, et tasu on prognoositavast suurem (näiteks on esitatud etteennustamatult palju vastuväiteid või selgub oluliselt rohkem kohustusi, mida kavasse võtta) siis tuleb usaldusisikul põhjendada, millest tuleneb kõrgendatud tasu suurus. Töö sisu ja mahu võimalikult tegelikkusele vastav hindamine näitab usaldusisiku kvalifikatsiooni ja kui ta seda teha ei suuda, siis kvalifikatsiooni puudulikkust. Kohus märgib, et võimalikult täpse prognoosi andmine on oluline ka võlgnikule, et ta saaks oma väljaminekuid planeerida. Kohus eeldab, et kava kinnitamise ajaks on võlgnik tasunud kas kogu usaldusisiku tasu ja kulude ettemaksu või siis suure enamuse sellest ja kava kinnitamisel saab ta suunata rahalised vahendid kava täitmisele, mitte hakata tasuma usaldusisikule tasu puudujäävat osa. Kui võlgnik peab hakkama kava alusel makseid tegema ja tal tekib ka kohustus lisaks kava maksetele tasuda usaldusisiku tasu suuremas ulatuses kui oli talle varem teadaolev kulude suurus (ettemaks), siis võib see põhjendamatult kahjustada võlgniku huve või ka ajutiselt mõjutada tema toimetulekut. Usaldusisikul tuleb edasistes menetlustes arvestada kohtu selgitustega. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik