Avaldaja (võlgnik): A I (isikukood XXX) Usaldusisik: Andres Julle Võlausaldajad: 1) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) 2) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) 3) BB Finance OÜ (registrikood 11306564) 4) Placet Group OÜ (registrikood 11198910) 5) Swedbank AS (registrikood 10060701) 6) Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) 7) Viru 11 Kiviõli KÜ (registrikood 80357495)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A I maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.
2.Kinnitada A Iesitatud võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt: Võlausaldaja
Aktiva Finance Group OÜ B2 Impact OÜ BB Finance OÜ (Hyba) Placet Group OÜ (SMS Raha) Swedbank AS (päritud nõue)
3.Kohustada A I tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse 10. septembril 2026 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel.
Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Andres Julle.
5.Kohustada A I esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. septembriks 2027 ning edaspidi iga aasta 10. septembriks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
6.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande A I võlgade ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.
7.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud A I kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
Määrata A I usaldusisiku Andres Julle tasuks 946 eurot.
9.Usaldusisiku tasust 886 eurot maksta välja A I poolt kohtu deposiiti 08.05.2026, 08.06.2026, 08.07.2026 ja 08.08.2026 tasutud summa arvelt K OÜ-le (registrikood XXX, pangakonto nr XXX SEB Pank AS), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
10.Välja mõista A I usaldusisiku tasu katteks 60 eurot, mis tuleb tasuda K OÜ-le (registrikood XXX, pangakonto nr XXX SEB Pank AS) hiljemalt 25.08.2026.
11.Tühistada Viru Maakohtu 13. märtsi 2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-26-5542 kohaldatud abinõu, millega peatati A I vara suhtes sundtäitmine ning keelati kogu vara käsutamine.
12.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule.
13.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
14.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 28 lg 2).
Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.A I (avaldaja, võlgnik) esitas 10.03.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Võlgnikule kuulub kinnisasi aadressil XXX. Võlgnik töötab alates 2016 XXX, teenides netotulu umbes 1600 eurot. Igakuised väljaminekud on umbes 1540 eurot. Võlgniku hinnangul võib kohustuste summa kokku olla 7110 eurot. Võlgniku suhtes ei ole algatatud täitemenetlusi ja võlgnikul ei ole pooleliolevaid kohtumenetlusi. Võlgnik selgitas, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli soov olla iseseisev. Võlgnik laenas, et toime tulla ja sai ka kadunud ema laenu.
2.Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 13. märtsi 2026 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Andres Julle (usaldusisik) ja peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisiku 8. aprilli 2026 hinnangu kohaselt on võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiv võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikule kuulub 100% ulatuses korteriomand Kiviõlis hinnangulise väärtusega 10 000 eurot. Muud olulised varad (sõidukid, finantsinstrumendid, äriühingute osalused) puuduvad. Võlgnikul on stabiilne igakuine sissetulek töötasuna (XXX), mille keskmine suurus on ligikaudu 1791 eurot kuus. Igakuised kulutused moodustavad ligikaudu 1222 eurot, millest tulenevalt jääb võlgnikule teoreetiline maksevõimekus kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puuduvad ülalpeetavad ning tema suhtes ei ole algatatud täitemenetlusi. Samuti on osa esialgsetest kohustustest ära langenud (nt B2 Impact OÜ ei esita nõuet ning Enefit OÜ-l puuduvad nõuded), mis vähendab koguvõlga. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik maksejõuline, kuid ajutistes makseraskustes. Makseraskused on tekkinud peamiselt varasemate laenukohustuste kuhjumise tõttu, mida võlgnik kasutas igapäevaste elamiskulude katmiseks. Samuti on võlgnikule üle läinud pärimise teel kohustus, mis on suurendanud tema koguvõlakoormust. Makseraskused ei ole tingitud sissetuleku puudumisest ega töövõimetusest, vaid pigem varasemast ebapiisavast finantsplaneerimisest ja kohustuste ülemäärasest võtmisest. Arvestades, et võlgnikul on püsiv töökoht ja stabiilne sissetulek, puuduvad ülalpeetavad ning ei esine täitemenetlusi, on makseraskused käsitatavad ajutistena ja ületatavatena.
4.Maakohus määras 29. aprilli 2026 määrusega usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi suuruseks 886 eurot, kohustades tasuma nelja osamaksena, alates 08.05.2026 kuni 08.08.2026. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi vastavalt määrusele.
5.Maakohus algatas 10. juuni 2026 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 10. august 2026.
6.Usaldusisik esitas 9. juulil 2026 kohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava (kava).
6.1.Kava kohaselt taotleb võlgnik rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise pikendamise ja osadena täitmise teel. Ümberkujundamisele kuuluvad kohustused on kokku 6457,32 eurot. Ümberkujundamisele kuuluvad Aktiva Finance Group OÜ, Placet Group OÜ, BB Finance OÜ, Elisa Eesti AS-i, Swedbank AS-i ja Viru 11 Kiviõli KÜ nõuded. B2 Impact OÜ nõue on 0 eurot.
6.2.Võlgnik soovib enda võlad ümber kujundada, et ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust (säilitada vara).
6.3.Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku ümberkujundatavad kohustused koosnevad peamiselt tarbijakrediidilepingutest, sideteenuste ja järelmaksukohustustest, kommunaalteenuste võlgnevusest ning pärimise teel üle läinud kohustusest. Kohustuste kogusumma ümberkujundamiskava koostamise seisuga on 6457,32 eurot, millest põhinõuded moodustavad 3995,72 eurot ja kõrvalnõuded 2461,60 eurot. Võlgniku aktiivsem laenukohustuste võtmise periood jäi ajavahemikku november 2022 kuni september 2023. Sel perioodil kasutas võlgnik peamiselt krediidikonto tüüpi finantstooteid, mille olemusest tulenevalt toimus krediidilimiidi kasutamine ja täiendava laenu kasutuselevõtt suures osas automatiseeritult. Enne krediidikontode avamist hindasid krediidiandjad võlgniku laenuvõimekust ning olemasolevate andmete kohaselt oli võlgniku maksevõime kohustuste võtmise ajal piisav. Makseraskused ei tekkinud koheselt kohustuste võtmisel, vaid kujunesid välja järk-järgult kohustuste kuhjumise tulemusena. Esimene nõue anti inkassomenetlusse 2024. aasta märtsis ning alates sellest ajast ei ole võlgnik uusi laenukohustusi võtnud. See viitab sellele, et võlgnik lõpetas kohustuste suurendamise pärast makseraskuste ilmnemist ega ole jätkanud vastutustundetut laenukäitumist. Aktiva Finance Group OÜ nõude osas on võlgnik varasemalt täitnud kokkuleppeid selliselt, et põhiosa on olulises ulatuses tasutud ning nõude praegune suurus tuleneb valdavalt kogunenud kõrvalnõuetest. Võlgniku püsivamad makseraskused süvenesid pärast ema surma 17.04.2025, mille tagajärjel läks võlgnikule pärimise teel üle täiendav kohustus Swedbank AS ees. Samal perioodil jäid tasumata ka osa igapäevastest elamiskuludest tulenevad kohustused, sh kommunaal- ja sideteenuste arved. Seetõttu ei ole võlgniku võlakoormus tekkinud üksnes tarbimislaenudest, vaid hõlmab ka vältimatute elamiskuludega seotud kohustusi. Ümberkujundamiskavas on kõik tunnustatud nõuded ette nähtud täita täielikult. Esialgsetes arvutustes hinnati teoreetiliselt võimalikuks kohustuste tasumist lühema perioodi jooksul, kuid võlgnik on enda tegelikku ja jätkusuutlikku maksevõimet arvestades hinnanud realistlikuks kohustuste täitmise tähtajaks 36 kuud. See tähtaeg võimaldab säilitada regulaarse maksekäitumise ning vältida olukorda, kus liiga suur igakuine koormus tooks kaasa uute makseraskuste tekkimise.
6.4.Kava koostamisel on arvesse võetud võlausaldajate seisukohad. Usaldusisik edastas võlausaldajatele kava 15. juunil 2026.
B2 Impact OÜ, Viru 11 Kiviõli KÜ ja Swedbank AS nõustusid ümberkujundamiskavaga. Elisa Eesti AS täpsustas võlgnevuse summat, aga ei avaldanud arvamust kava kohta. Tähtajaks ei esitanud seisukohta Aktiva Finance Group OÜ, BB Finance OÜ ja Placet Group OÜ.
7.Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksevõime perspektiivis stabiilne, võlgnik töötab, ülalpeetavad puuduvad. Kuigi teoreetiliste arvutuste kohaselt võiks olemasoleva sissetuleku juures olla võimalik kohustuste kiirem täitmine, on võlgnik hinnanud oma tegelikku jätkusuutlikku maksevõimet konservatiivsemalt ning pidanud realistlikuks kohustuste täitmist 36 kuu jooksul. Selline ajakava arvestab igapäevaste vältimatute elamiskuludega ning võimaldab võlgnikul täita ümberkujundamiskava järjepidevalt kogu perioodi vältel.
8.Usaldusisik palub määrata enda tasuks kokku 946 eurot (käibemaksuta). Usaldusisik palub kanda tasu K OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt oli usaldusisiku tunnitasu 94,60 eurot käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada.
10.Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3).
11.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik.
12.Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud või tuleb FIMS § 24 lg 2 järgi nõustunuks lugeda kõik võlausaldajad. Kohus nõustub usaldusisikuga, et vajalik võlausaldajate häälteenamus ümberkujundamiskava kinnitamiseks on saavutatud. Kuivõrd võlausaldajad Aktiva Finance Group OÜ, BB Finance OÜ ja Placet Group OÜ ei ole usaldusisikule tähtaja jooksul seisukohta esitanud, tuleb lugeda, et nad on nõude suurusega nõustunud (FIMS § 25 lg 1). Elisa Eesti AS täpsustas võlgnevuse summat, aga ei avaldanud arvamust kava kohta. Teised võlausaldajad on kavaga nõustunud. Seega on kava ja nõuetega nõustunud kõik seitse võlausaldajat, kelle nõuded on kokku 100%.
13.Eelnevat arvestades tuleb kohtul võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks kontrollida, kas usaldusisik on kohtule esitanud FIMS § 20 lg-s 1 ja § 24 lg-s 3 sätestatud nõuetekohased dokumendid ning kas esineb FIMS § 27 lg-s 1 nimetatud aluseid.
13.1.Usaldusisik esitas 9. juulil 2026 kinnitamiseks kava. Koos kavaga on usaldusisik esitanud kohtule mh FIMS § 24 lg-s 3 nõutud võlausaldajate seisukohad.
13.2.Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele.
14.Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (FIMS § 20 lg 1 p 1). Võlgnikul on pandiga tagamata nõudeid, mida ta ei suuda teenindada, seitsme võlausaldaja ees kokku 6457,32 eurot. Usaldusisik on kohustuste tuvastamisel hinnanud nende tõendatust ja õiguspärasust (FIMS § 20 lg 3). Võlgnik on kavaga taotlenud FIMS § 21 lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Eelviidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, talle kuuluva vara väärtuse ja selle säilitamise soovi ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel. Võlgniku pankroti korral muutuksid sissenõutavaks kõik võlgniku kohustused kokku 6457,32 eurot (sh kõrvalnõuded) ning võlgnik jääks pankrotimenetluse korral ilma enda kinnisasjast (elukohast). Samas võimaldab võlgniku sissetulek tasuda kõik kohustused (sh põhinõuded ja kõrvalnõuded) täies ulatuses osamaksetega.
15.Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg 36 kuud ehk 3 aastat (FIMS § 20 lg 1 p 2).
16.Võlgnik võttis laene, võlgniku püsivamad makseraskused süvenesid pärast ema surma 17.04.2025, mille tagajärjel läks võlgnikule pärimise teel üle täiendav kohustus Swedbank AS ees. Samal perioodil jäid tasumata ka osad igapäevastest elamiskuludest tulenevad kohustused, sh kommunaal- ja sideteenuste arved. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamisega ületada sellest tekkinud makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (FIMS § 20 lg 1 p 3). Kohus ei ole tuvastanud
asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda kava igakuiselt täita. Usaldusisiku seisukoha kohaselt on võlgniku igakuine sissetulek 1791 eurot (töötasu). Usaldusisiku kinnituse järgi tasub võlgnik kava raames enda sissetulekutest igakuiselt 179,38 eurot s.o 10% (viimane osamakse 179,02 eurot), seejuures jääb võlgniku igapäevaste kulude kandmiseks 1612 eurot. Kava koostamisel on arvestatud nii võlgniku stabiilse töötasuga kui ka kinnisvara olemasoluga. Arvestades eelnimetatud asjaolusid, suudab võlgnik kohtu arvates kavas näidatud võlausaldajate nõudeid igakuiselt täita. Seeläbi on võlgnikul võimalik püsivat maksejõuetust vältida.
17.Kohtu hinnangul on täidetud FIMS § 26 lg 2 alused kava kinnitamiseks ning kohus kinnitab kava.
18.Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks.
18.1.Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Makseraskused ei ole seejuures ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine FIMS § 27 lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolusid.
18.2.Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2).
18.3.Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4).
18.4.Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
19.FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus võib sama ajani: 1) peatada kohtumenetluse, milles on võlgniku vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud; 2) tühistada hagi tagamise abinõud, sealhulgas maksekonto arestimise; 3) keelata võlausaldajatel võlgniku antud tagatistest tulenevaid õigusi teostada, muu hulgas pandieset müüa või selle müüki taotleda; 4) kohaldada muud esialgse õiguskaitse abinõu, sealhulgas pankrotiavaldust tagavaid abinõusid. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 13. märtsi 2026 määrusega kohaldatud abinõud.
20.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).
21.FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 10. septembriks 2027 ning edaspidi iga aasta 10. septembriks kuni kava täitmiseni. Aruande edastab usaldusisik kohtule.
22.Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
23.Usaldusisik palub määrata enda tasuks 946 eurot (tunnitasuga 94,60 eurot, nimetatud tasumäär kehtib alates 01.04.2026).
23.1.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
23.2.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 94,60 eurot on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete
täitmiseks 10 tunni (946÷94,60) ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust (sh krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtet), teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, osalenud kohtuistungil, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on kõik võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 946 eurot, s.o (10 h × 94,60 eurot).
23.3.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 886 eurot. Usaldusisiku tasu 886 eurot tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel K OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9). Usaldusisiku tasu 60 eurot jääb võlgniku kanda ja tuleb tasuda K OÜ-le hiljemalt 25.08.2026.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.