1.Wenger Arendus OÜ on Jõemäe tn 8 omanik alates 21.08.2020. Kinnistule on seatud 02.06.2011 tähtajatu reaalservituut kinnistu nr 2969401 igakordse omaniku kasuks (veejuhtimisservituut). Kohtute infosüsteemi kinnistusraamatu päringu kohaselt on kinnistu nr 2969401, aadressiga Jõemäe tn 6, omanikuks K.M , kes on kaasatud kolmanda isikuna menetlusse.
3-26-1076
2.Wenger Arendus OÜ esitas 10.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 08.04.2026 lubava haldusakti nr 12996/01615 tühistamiseks. Vaidlustatud haldusaktiga aktsepteeriti ehitusteatis Jõemäe tn 6 // 8 sademeveekanalisatsiooni (EHR koodiga 221472758) asendamiseks samaväärsega. Kaebaja väitel ei ole vastustaja haldusakti andmisel taganud kaebaja ärakuulamisõiguse tegelikku ja tõhusat teostamist. Kaebaja on Jõemäe tn 8, Tallinn kinnistu omanik ega ole andnud nõusolekut sademeveetorustiku rajamiseks väljapoole võimaliku servituudi ala. Kaebaja hinnangul ei võimalda servituudileping üheselt määratleda servituudiala täpset paiknemist ega ulatust ning toimikus sisalduvate auditite, eksperthinnangute ja geoaluste kohaselt ei ole vaidlusalust sademeveetorustikku kinnistule varem rajatud. Vaidlustatud haldusakt näeb ette ehitustegevuse alal, mis ulatub väljapoole võimalikku servituudiala ning osaliselt läbi kaebaja hoone laiendatud kuuri nurga, mille ehitamiseks on väljastatud ehitusluba nr 2412996/04796. Kaebaja hinnangul pidanuks vastustaja ehitusseadustiku (EhS) § 44 lg 10 alusel ehitusloa andmisest keelduma, kuna projekti realiseerimine ei ole olemasolevat ehituslikku olukorda arvestades võimalik. Kaebaja viitab muu hulgas asjaolule, et servituudialal paikneb abihoone ning piirkonnas asuvad energia- ja puurkaevurajatised koos ühendustorustikega. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus (EÕK). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine seaks ohtu kaebaja hoone. Kolmas isik hakkab ilmselgelt tuginema õiguspärasele ootusele ja haldusakti kohustuslikkusele. Kolmanda isiku hoone projekt nägi ette sademevee immutamise omal krundil, mitte selle ärajuhtimise sademeveetorustiku kaudu.
3.K.M , Jõemäe tn 6, Tallinn kinnistu omanik ja menetlusse kaasatud kolmas isik, selgitas kohtule, et tema eesmärk ei ole uue sademeveetorustiku rajamine, vaid olemasoleva eelvoolu taastamine. Torustiku taastamine on tehniliselt teostatav kombineeritud ehitusmeetodiga, kasutades osaliselt avakaevet ning osaliselt horisontaalpuurimist, mistõttu ei ole vaja kaebaja hoonet lammutada ega teha muid ulatuslikke ehitustöid hoone konstruktsioonide kallal. Kaebaja viidatud sademevee immutamise lahendus ei puuduta Jõemäe tn 6 kinnistut ning tegelik liitumisvõimalus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga puudub. Kaebaja esitatud väited põhinevad üksnes projekteeritud, mitte olemasolevatel torustikel. Kolmandat isikut ei kaasatud kuuri ehitusloa menetlusse. Kuuri ja puuraukude ehitamisel on kaebajale seatud tingimus, et kolmanda isiku õigusi ei tohi ehitustegevuse käigus rikkuda. Kolmanda isiku kinnistu on liigniiske ja ta peab pidevalt oma sademeveekaevust ja/või elamu keldrist ning abihoonest vett välja pumpama.
4.Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas kohtule, et kolmas isik ei soovi uut sademeveetoru rajada, vaid taastada olemasolevat. Sademeveetoru taastamiseks ei pea kolmas isik kaebaja kuuri lammutama, vaid selle taastamine on täiesti võimalik kombineeritud ehitustehnilisi võtteid kasutades ehk osaliselt kaevikumeetodil ja osaliselt horisontaalpuurimisega. Kolmas isik on õigustatud nõudma kaebaja kinnistul oma sademeveetoru taastamist vastavalt sõlmitud servituudilepingule. Ehitusluba ega heakskiidetud ehitusteatis ei saa muuta ega asendada poolte vahel sõlmitud asjaõiguslepinguid. Kaebaja ei esitanud kuuri laiendamise ehitusteatise menetluses servituudi kohta andmeid ja kolmandat isikut ei kaasatud kuuri laiendamise ehitusteatise menetlusse.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.05.2026 määrusega kaebaja EÕK taotluse rahuldamata. 2(7)
3-26-1076
7.Kaebaja esitas 07.09.2026 korduva esialgse õiguskaitse taotluse haldusakti nr 12996/01615 kehtivuse peatamiseks ning kolmandal isikul Jõemäe tn 8 kinnistul lammutus- ja ehitustööde (sh kaevamis- ja puurimistööde) keelamiseks. Taotluse kohaselt on uuteks asjaoludeks, et kolmanda isiku kinnistul on olemas faktiline liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kolmandal isikul on plaan ilma eelnevate uuringute ja ettevalmistavate toiminguteta alustada puurimistöödega 08.09.2026. Kinnistu läheduses paikneb ebausaldusväärse ehitusfirma tehnika. Lubatud sademeveetorustik läbib olemasolevat laiendatud abihoonet ja eramu tehnovõrke. Üheski tehnilises ohumeetmes ei ole arvestatud kaebaja olemasolevate kasutusel olevate tehnovõrkudega. Ka kehtiv ja seaduslik servituudileping ei anna kolmandale isikule õigust ohtlikuks ehitamiseks.
8.Tallinna Halduskohus jättis 08.09.2026 määrusega kaebaja EÕK taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole põhistanud sellise kahjuliku tagajärje tekkimise piisavat tõenäosust, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava lahendiga oleks võimatu või ebamõistlikult raske. Vaidlustatud ehitusloa alusel kavandatud sademeveekanalisatsiooni taastamisega kaasnevad küll kaeve- ja horisontaalpuurimistööd, kuid esitatud materjalidest ei nähtu, et nende tööde tegemine tooks tõenäoliselt kaasa kaebaja kinnistul asuva hoone või tehnovõrkude kahjustamise. Ehitusprojektis on arvestatud olemasolevate maa-aluste tehnovõrkudega ning nähtud ette nende kaitsmine; kui tööde käigus selgub, et tehnovõrkude tegelik paiknemine erineb projektis kajastatust, tuleb lahendust tegelikule olukorrale vastavalt korrigeerida. Seetõttu ei pidanud halduskohus põhjendatuks järeldust, et ainuüksi ehitusloaga lubatud tööde tegemine põhjustaks kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Poolte vahel on pikemat aega vaidlus sademeveetorustiku olemasolu, paiknemise ja selle kasutamiseks seatud servituudi ulatuse üle. Varasemates menetlustes kogutud andmete põhjal on sademeveetorustiku olemasolu kaebaja kinnistul peetud esialgu tõenäoliseks, kuid selle täpne paiknemine ja tehnilised omadused ei ole üheselt tuvastatud. Servituudi ulatuse ja teostamisega seotud eraõiguslikke küsimusi ei saa lõplikult lahendada esialgse õiguskaitse menetluses. Samuti ei anna ehitusluba kolmandale isikule õigust teha töid väljaspool talle kuuluvaid õigusi ega kahjustada kaebaja omandit või tehnovõrke. Kui ehitamisel rikutakse ehitusloa või projekti nõudeid või kahjustatakse teiste isikute õigusi, on pädeval haldusorganil võimalik sekkuda ehitusjärelevalve korras. Sademevee ärajuhtimise probleem Jõemäe tn 6 kinnistul on kestnud pikemat aega ning kolmanda isiku väitel põhjustab toimiva sademeveelahenduse puudumine kinnistul vee kogunemist ja hoone kahjustamise ohtu. Seetõttu on kolmandal isikul kaalukas huvi sademeveesüsteemi taastamiseks ning ehitusloa täitmise peatamine takistaks selle probleemi lahendamist. Kaebaja huvi vältida tema kinnistut puudutavaid ehitustöid ei kaalu halduskohtu hinnangul neil asjaoludel üles kolmanda isiku huvi, kuivõrd kaebaja kirjeldatud kahju tekkimine ei ole piisavalt konkretiseeritud ega selle pöördumatus usutavaks tehtud. Kaebaja esile toodud asjaolud osutavad eeskätt ehitustöödega kaasnevale võimalikule kahjustamise riskile, kuid ei anna piisavat alust järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks kaebaja õiguste kaitse põhiasjas tehtava kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvestada ka puudutatud isiku õigusi ja abinõu ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Kuna kaebaja õiguste pöördumatu kahjustamise piisavalt konkreetset ohtu ei tuvastatud, samal ajal kui ehitusloa täitmise peatamine riivaks oluliselt kolmanda isiku huvi taastada 3(7)
3-26-1076 sademevee ärajuhtimine, ei pidanud halduskohus vaidlustatud ehitusloa peatamist ega ehitustööde keelamist põhjendatuks.
9.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse ning kohaldada EÕK-d. Kohus pole piisavalt arvestanud vaidlustatud ehitusloa alusel kavandatavate tööde võimalikku mõju Jõemäe tn 8 kinnistule, seal asuvale hoonele ja olemasolevatele tehnovõrkudele. Ehitusprojekt näeb ette kaevetöid ja horisontaalpuurimist ning tööde tegemine võib mõjutada tema kinnisasja ja sellel paiknevaid rajatisi. Projektis pole olemasolevat olukorda, sh hooneid ja tehnovõrke, piisavalt kajastatud ning erinevates projektimaterjalides esineb vastuolusid. K õiguste kahjustamise oht on piisavalt tõendatud. Küsimus ei ole üksnes tavapärases ehitamisega kaasnevas riskis, vaid konkreetsetes töödes. Tööde tegemise korral võib tekkida hoone või tehnovõrkude kahjustus, mida ei ole hiljem võimalik täielikult kõrvaldada või mille kõrvaldamine oleks vähemalt oluliselt raskendatud. Seetõttu ei pruugi hilisem kohtuotsus tagada tema õiguste tõhusat kaitset. Halduskohus on ebapiisavalt arvestanud poolte vahelise varasema vaidlusega sademeveetorustiku ja servituudi üle. Enne ehitustööde tegemist pole piisavalt selge, kus olemasolev torustik tegelikult paikneb, millises ulatuses servituuti saab teostada ning millisel viisil kavandatavad tööd olemasolevat olukorda muudavad. Ehitusloa alusel tehtavate tööde õiguspärasust ei saa põhjendada üksnes viitega kolmanda isiku vajadusele sademevee ärajuhtimine lahendada. Kaebaja õigused pole kaitstavad ehitusjärelevalve kaudu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
11.Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
12.Käesolevas asjas tuleb EÕK vajaduse hindamisel arvestada, et sama vaidluse raames on esialgse õiguskaitse küsimust varem juba hinnatud. Tallinna Ringkonnakohus leidis 19.05.2026 määruses asjas nr 3-26-1076, et ehitusloa õiguspärasuse kontrollimisel ei saa täielikult kõrvale jätta küsimust, milline on ehitusloa alusel kavandatava tegevuse tegelik mõju kaebaja kinnisasjale. Samas ei pidanud ringkonnakohus tollal kogutud materjali põhjal tõendatuks, et ehitustegevuse jätkumise tõttu võiks kaebaja õigustele saabuda pöördumatu või raskesti kõrvaldatav tagajärg. Ringkonnakohus leidis samuti, et ehitusloa menetluses ei saa lahendada lõplikult kaebaja ja kolmanda isiku vahelisi servituudist tulenevaid tsiviilõiguslikke vaidlusi. Varasem EÕK kohta antud hinnang ei välista iseenesest selle küsimuse uut lahendamist. EÕK vajadus sõltub menetluse ajal esinevatest asjaoludest ning EÕK-d võib kohaldada ka menetluse hilisemas staadiumis, kui asjaolud on muutunud. Seetõttu tuleb praegu hinnata, kas kaebaja esile toodud uued asjaolud on sellised, mis annavad võrreldes 19.05.2026 määruse tegemise ajal valitsenud olukorraga aluse teistsuguseks järelduseks.
13.Kaebaja peab muutunud asjaoludena eelkõige oluliseks seda, et Jõemäe tn 6 kinnistult Jõemäe tn 8 suunas on kavandatud sademeveetorustiku rajamine ning tööde tegemiseks on 4(7)
3-26-1076 projektis ette nähtud muu hulgas kaeviku- ja horisontaalpuurimise meetodite kasutamine. Kaebaja väitel võivad puurimis- ja kaevetööd mõjutada tema kinnistul paiknevat hoonet, selle laiendust, olemasolevaid rajatisi ning tehnovõrke. Kaebaja on lisaks viidanud sellele, et tema ehitised on nüüdseks valmis ning seetõttu on varasemaga võrreldes muutunud ka olukord, mida kavandatavad tööd võivad mõjutada. Tööde konkreetsemaks muutumine ei tähenda veel iseenesest seda, et nende tegemine tooks piisava tõenäosusega kaasa sellise kahju, mille tõttu muutuks hilisem õiguskaitse oluliselt raskendatuks või võimatuks. Vaidlustatud ehitusloa puhul tuleb arvestada, et selle kohaselt nähakse ette sademeveetorustiku rajamine samaväärsena olemasoleva lahendusega. Kolmas isik on kohtule selgitanud, et tema eesmärk ei ole uue sademeveesüsteemi rajamine, vaid olemasoleva lahenduse taastamine. Tema selgituste kohaselt on torustiku taastamine võimalik kombineeritud ehitustehnilisel viisil, kasutades osaliselt kaevikut ja osaliselt horisontaalpuurimist, ning selleks ei ole tema hinnangul vaja kaebaja hoonet lammutada. Vastustaja on samuti leidnud, et torustiku taastamine ei eelda kaebaja hoone lammutamist. Seega ei ole EÕK lahendamisel alust lähtuda eeldusest, et kolmas isik asub kindlasti tegema töid viisil, mis toob kaasa kaebaja ehitiste kahjustamise. Küsimus, kas ehitusprojektis ette nähtud lahendus on tegelikke ehituslikke ja maa-aluseid tingimusi arvestades teostatav ning millist töömeetodit selleks tegelikult kasutada tuleb, kuulub eelkõige ehitusloa õiguspärasuse ja selle täitmise kontrolli juurde.
14.Ka varasemad kohtumenetlused ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Tallinna Halduskohus märkis 10.01.2025 määruses asjas nr 3-24-3098, et kaebaja ja kolmanda isiku kinnistuid ühendav sademeveetorustik on takistatud või purunenud. Tallinna Ringkonnakohus leidis 27.01.2025 samas asjas, et sademeveetoru olemasolu Jõemäe tn 8 kinnistul on esialgsel hinnangul tõenäoline. 19.05.2026 määruses arvestas ringkonnakohus omakorda sellega, et toimikus ei olnud piisavalt selge torustiku täpne asukoht ja tehnilised omadused ning et olemasoleva torustiku taastamise tegelik lahendus ei olnud üheselt tuvastatud. Need asjaolud on olulised ka praegu. Need näitavad ühelt poolt, et sademeveesüsteemi olemasolu ja paiknemine on olnud pikemat aega vaidluse esemeks, kuid teiselt poolt ei võimalda need järeldada, et ehitusloa alusel kavandatud tööd kahjustavad vältimatult kaebaja olemasolevaid ehitisi. Vastupidi, varasemates menetlustes on jäänud lahtiseks just küsimus, milline on torustiku tegelik paiknemine ja millisel viisil saab seda taastada. Kuigi linn peab arvestama mõjutatud isikute õigustega, siis ei tulene sellest, et iga ehitustegevusega kaasnev teoreetiline võimalik mõju naaberkinnisasjale annab aluse EÕK kohaldamiseks.
15.Praeguse toimiku põhjal ei ole sellist ohtu piisavalt põhistatud. Kaebaja on viidanud konkreetsetele töödele ning nende võimalikule paiknemisele olemasolevate ehitiste ja tehnovõrkude läheduses, kuid toimiku materjalidest ei nähtu, et puurimis- või kaevetööde tegemine tooks suure tõenäosusega kaasa kaebaja hoone kahjustumise või tehnovõrkude sellise rikkumise, mida ei oleks võimalik hiljem kõrvaldada. Samuti ei ole tuvastatud, et kavandatud töid saaks teha üksnes viisil, mille puhul kahjustus on vältimatu. Siin tuleb arvestada ka seda, et ehitusprojektis on ette nähtud maa-aluste rajatiste kaitsmine ning vajadusel projektilahenduse täpsustamine tegelike tingimuste alusel. Seega ei saa EÕK vajadust põhjendada üksnes oletusega, et ehitusloa alusel tehtav töö võib tegelikus ehitusetapis kujuneda ohtlikuks. EÕK kohaldamiseks peab selline oht olema asja materjalide põhjal piisavalt konkreetne ja tõenäoline.
16.Kaebaja ei saa EÕK taotluse põhjendamisel tugineda üksnes sellele, et servituudi ala ja torustiku tegelik paiknemine ei ole tema hinnangul piisavalt selge. Küsimus, millises ulatuses annab servituut kolmandale isikule õiguse kaebaja kinnisasja kasutada, milline on servituudi 5(7)
3-26-1076 tegelik asukoht ning kas kavandatavad tööd mahuvad servituudist tulenevate õiguste piiridesse, on suurel määral tsiviilõigusliku iseloomuga. Tallinna Ringkonnakohus on 19.05.2026 määruses juba leidnud, et selliseid vaidlusi ei saa ehitusloa üle peetavas halduskohtumenetluses lõplikult lahendada. See ei tähenda, et servituudiga seotud asjaolud oleksid ehitusloa õiguspärasuse hindamisel täielikult tähtsusetud. Ehitusluba ei anna kolmandale isikule õigust kasutada kaebaja kinnisasja ulatuses, milles tal sellist õigust tsiviilõiguslikult ei ole. Küll aga ei saa EÕK korras asuda eeldama servituudi rikkumist olukorras, kus selle ulatus ja tegelik kasutusviis on poolte vahel vaidluse all.
17.Kaebaja väide, et ehitustööde tegemisel võib kahju tekkida enne, kui ehitusjärelevalve jõuab sekkuda, ei ole iseenesest piisav EÕK kohaldamiseks. Ehitusloa olemasolu ei anna õigust teha töid ehitusloa või ehitusprojektiga vastuolus ega kahjustada teiste isikute õigusi. Kui tööde tegemisel ilmneb, et tegelik tegevus erineb lubatust või et projektis kavandatud lahendust ei ole olemasolevaid ehitisi või tehnovõrke kahjustamata võimalik ellu viia, saab tekkida alus järelevalvemeetmete rakendamiseks. Seetõttu ei ole praeguste andmete põhjal põhjust eeldada, et kaebaja jääks võimaliku rikkumise korral ilma õiguskaitseta.
18.EÕK vajalikkuse hindamisel tuleb eraldi arvestada ka võimaliku kahju iseloomu. Kaebaja kirjeldatud võimalik kahju seisneks eelkõige tema hoone, rajatiste või tehnovõrkude kahjustamises ning sellest tulenevates varalistes tagajärgedes. Selline kahju võib teatud asjaoludel olla EÕK kohaldamist põhjendav, eelkõige juhul, kui selle tekkimine on tõenäoline ning kahjustuse kõrvaldamine hiljem võimatu või ebamõistlikult raske. Praeguses asjas ei ole aga piisavalt põhistatud, et selline tagajärg saabub suure tõenäosusega. Seejuures ei saa nõustuda seisukohaga, et rahalise hüvitise võimalus välistaks iseenesest EÕK kohaldamise. Käesolevas asjas on rahalise hüvitamise võimalus oluline üksnes koos teiste asjaoludega. Kaebaja ei ole näidanud, et tema õiguste võimalik riive tooks kaasa sellise tagajärje, mida hiljem ei oleks võimalik kõrvaldada või piisavalt heastada. Kui ehitustööde käigus peaks tekkima kaebaja ehitisele või tehnovõrkudele varaline kahjustus ning tuvastatakse selle õigusvastasus ja põhjuslik seos, ei ole toimiku põhjal põhjust eeldada, et sellise kahju hüvitamise nõude esitamine oleks välistatud. Teisiti võiks hinnata olukorda siis, kui toimiku andmetest nähtuks, et kavandatavate puurimis- või kaevetööde tegemine konkreetses asukohas kahjustab suure tõenäosusega kaebaja hoone kandekonstruktsioone, põhjustab tehnovõrkude purunemise või toob kaasa muu sellise tagajärje, mille hilisem kõrvaldamine ei oleks tegelikult võimalik või oleks ebamõistlikult raske. Sellisel juhul ei kõrvaldaks EÕK vajadust ka asjaolu, et kahjustusele võiks põhimõtteliselt määrata rahalise väärtuse. Praeguses asjas sellise kahju tekkimise tõenäosus toimiku materjalidest siiski ei nähtu.
19.EÕK kohaldamata jätmise kasuks räägib ka kolmanda isiku huvi. Vaidlustatud ehitusloa alusel kavandatavate tööde eesmärgiks on kolmanda isiku selgituste kohaselt sademevee ärajuhtimise lahenduse taastamine. Varasemates menetlustes on tuvastatud, et Jõemäe tn 6 kinnistul on olnud sademevee ärajuhtimise probleem ning selle lahendamine on seotud kolmanda isiku kinnisasja kasutamisega. EÕK-ga kogu ehitusloa täitmise peatamine takistaks seetõttu mitte üksnes ehitusloa realiseerimist, vaid ka kolmanda isiku võimalust lahendada tema kinnisasja sademevee ärajuhtimise küsimus. Ringkonnakohus peab seejuures põhjendatuks halduskohtu seisukohta, et ehitusloa alusel tehtavate tööde tegelik mõju kaebaja ehitistele ei ole praeguses menetlusstaadiumis piisavalt selge selleks, et kogu ehitusloa täitmine peatada. Kaebaja viidatud asjaolud – sealhulgas puurimis- ja kaevetööde kavandamine, torustiku paiknemisega seotud ebaselgus ning olemasolevate ehitiste ja tehnovõrkude olemasolu – võivad olla olulised põhivaidluse lahendamisel. Samuti ei ole EÕK menetluses alust teha lõplikke järeldusi selle kohta, kas vaidlustatud ehitusloa alusel kavandatud lahendus vastab servituudist tulenevatele õigustele, milline on olemasoleva 6(7)
3-26-1076 sademeveetorustiku täpne asukoht või kas kolmandal isikul on õigus kasutada selleks kaebaja kinnisasja teatavat osa. Need küsimused võivad mõjutada ehitusloa õiguspärasuse hindamist, kuid nende lahendamine eeldab põhjalikumat tõendite hindamist ja vajaduse korral tsiviilõiguslike küsimuste lahendamist. EÕK menetlus ei ole selleks sobiv menetlus.
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja näidanud, et pärast Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2026 määrust aset leidnud asjaolude muutumise tõttu oleks tekkinud selline uus ja piisavalt tõenäoline oht, mille tõttu muutuks EÕK kohaldamata jätmisel kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.