Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Hagiavaldus, mis sisaldas menetlskulude nimekirja menetlusse võtmise määrus ning pärast istungit esitatud kulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud. Kostja vaidles hagile vastu. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus määras asjas korraldava istungi eelistungina 23.10.2024. Kohtukutse on kostjale isiklikult kätte toimetatud 06.09.2024. Kostja on teadlik istungile mitteilmumise tagajärgedest. Kostja taotles istungi edasilükkamist, kuid ei põhistanud taotlust (kohtunõue 22.10.2024 e-kiri, dtl 124). Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega. Hageja menetluskulud on kostjale kätte toimetatud 30.10.2024. Kostja ei ole esitanud arvamust hageja menetluskuludele 08.11.2024 (kohtu e-kiri 24.10.2024). TsMS § 444 lg-e 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna hageja taotles istungil tagaseljaotsuse tegemist, siis kuulub hagi TsMS § -i 410 alusel tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kohus määrab kindlaks menetluskulude suurust, mida kohus põhjendab. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille järgi olid lepingulise esindaja toimingud järgmised: 1) hagiavalduse koostamine, tõendite uurimine ja kohtule esitamine - 1 tund; 2) istungi ettevalmistamine 1 tund ja 15 minutut; 3) lisadokumentidega tutvumine,

kirjavahetus 30 minutit; 4) menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit. Esindaja kulud on kokku 442,50 eurot (tunnitasu suurus 150 eurot). Lisaks on menetluskuludeks riigilõiv on 490 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja palub kõik eelnimetatud kulud kostjalt välja mõista koos seadusjärgse viivisega. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel: 1) asjas ei ole toimunud sisulist arutelu ja oli vaid üks korraldav eelistung, 2) kostja esitas ühe vastuse ega ole esitanud tõendeid, 3) kohus ei ole hagejalt täiendavat arvamust kostja vastusele nõudnud, vaid teinud selgitava kirja kostjale ja saatnud kostja vastuse hagejale ning määras korraldava istungi, 4) hagiavaldusega koos oli esitatud menetluskulude nimekiri, mis täienes pärast korraldavat istungit. Nimetatud põhjendustel on esindaja vajalikud ja põhjendatud kulud menetlusdokumentide koostamiseks, tutvumiseks, istungi ettevalmistamiseks, sellel osalemiseks kokku 3 tundi. Esindaja tasu suurus 150 eurot tunni eest ei ole ebamõistlikult suur ja on kooskõlas kohtupraktikaga. Esindaja tasu on TsMS § 175 lg 1 järgi kokku 450 eurot. TsMS § 484.2 järgi on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise kulu 20 eurot. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskulud 960 eurot (450+20+490). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu tuleb kostjal määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.