Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 07.04.2025 korraldusega nr 12.2-3/066439-1 aktsiaseltsi Zebra kontrolli etteteatamata vaatluse läbiviimisega aktsiaseltsi Zebra omandis oleval kinnistul aadressiga Niidu 1C-16, Pärnu linn. Kuna kinnistul ust ei avatud, siis ei saanud maksuhaldur vaatlust läbi viia.
3-26-1023
2.MTA koostas 07.04.2025 korralduse nr 12.2-3/066439-2 vaatluse läbiviimiseks, dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks. Korraldusega kohustati aktsiaseltsi Zebra võimaldama MTA ametnikel läbi viia 23.04.2025 kell 11 (nimetatud kuupäev sobis aktsiaseltsile) vaatlus aadressil Niidu 1C-16, Pärnu, esitama dokumendid ning andma teavet. Korralduse täitmise tähtpäev kirjaliku teabe ja dokumentide esitamiseks oli 16.04.2024 (ekslikult aastaarv 2024). Nimetatud korraldus täideti kõigi kolme punkti osas.
3.MTA kohustas 15.04.2025 korraldusega nr 12.2-3/066439-3 aktsiaseltsi Zebra vastama kirjalikult küsimustele. Korralduse täitmise tähtpäevaks määrati 29.04.2025. Menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks oli oluline tuvastada, kuidas on soetatud korter seotud kaebaja majandustegevusega. Korraldus on täidetud.
4.MTA kohustas 04.08.2025 korraldusega nr 12.2-3/066439-5 aktsiaseltsi Zebra vastama küsimustele ning esitama dokumendid, kuna menetluse käigus selgus, et aktsiaselts Zebra andis korteri kasutamise (perioodil detsember 2023 kuni september 2024) osas ebaõigeid ütlusi. Korraldus täideti.
5.MTA laiendas 15.09.2025 korraldusega nr 12.2-3/066439-6 aktsiaseltsi Zebra kontrolli maksustamisperioodidele juuli 2023 ja jaanuar kuni september 2024 ning kohustas aktsiaseltsi Zebra esitama nende perioodide kohta raamatupidamise dokumendid (ostuarved, müügiarved, sisendkäibemaksukoondi, müügikoondid, kõikide pangakontode väljavõtted, pearaamatu kõikide kontode väljavõtted, lepingud ja muu). Korralduse täitmise tähtpäev oli 25.09.2025.
6.Aktsiaselts Zebra esitas MTA 15.09.2025 korraldusele vaide, mis registreeriti MTA-s samal päeval. MTA jättis vaide 24.09.2025 vaideotsusega nr 6-1/6015-2 rahuldamata ja määras MTA 15.09.2025 korralduse nr 12.2-3/066439-6 täitmise tähtpäevaks 25.09.2025. Kaebaja jättis nimetatud korralduse täitmata.
7.Aktsiaselts Zebra esitas 25.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 24.09.2025 vaideotsuse nr 6-1/6015-2 tühistamiseks.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 26.11.2025 määrusega haldusasjas nr 3-25-3731 kaebuse põhjusel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 24.12.2025 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtu määrusele määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis 10.09.2026 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu määrus ei ole jõustunud.
9.MTA kohustas 20.01.2026 korraldustega AS-i Swedbank, AS-i LHV Pank ja AS-i SEB Pank esitama teavet selle kohta, kas aktsiaselts Zebra omab nimetatud pankades arvelduskontot ning arvelduskonto olemasolu korral esitama konto väljavõtted perioodi juuli 2023 ning jaanuar kuni september 2024 kohta. Maksuhaldur põhjendas korralduse tegemist asjaoluga, et on 15.09.2025 korraldusega nõudnud kõikide aktsiaseltsi Zebra pangakonto väljavõtete esitamist, mille täitmise tähtpäev oli 25.09.2025, kuid äriühing jättis korralduse täitmata ja nõutud pangakonto väljavõtted esitamata.
10.MTA kohustas 09.02.2026 korraldusega nr 12.2-3/066439-11 aktsiaseltsi Zebra kirjalikult vastama küsimustele, mis puudutasid pangakonto väljavõtetelt nähtuvaid ülekandeid erinevatele äriühingutele ja kaardimakseid ning selgitama, kuidas on need väljamaksed ja kaardimaksed seotud aktsiaseltsi Zebra ettevõtlusega, ning esitama tehingutega seotud dokumendid. 2(6)
3-26-1023
11.Aktsiaselts Zebra esitas korralduse peale vaide, mille MTA jättis 19.03.2026 vaideotsusega nr 6-1/6170-2 rahuldamata.
12.Kaebaja esitas 03.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 09.02.2026 korralduse nr 12.2-3/066439-11 ja 19.03.2026 vaideotsuse nr 6-1/6170-2 tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus. MTA on ebaõigesti nõudnud pankadelt pangakontode väljavõtteid, ehkki vaidlus 15.09.2025 korralduse õiguspärasuse üle on alles kohtu menetluses. Kuna vaidlus on alles pooleli, siis tekib küsimus, kas kohtulik kontroll saavutab oma praktilise toime, kui haldusakti täitmist ei ole peatatud. Olukorras, kus maksuhaldur on hankinud pangakontode väljavõtted iseseisvalt, on kohtulik kontroll muutunud tagantjärele deklaratiivseks. Kuna pangakontode väljavõtted sisaldavad detailset teavet isiku majandusliku käitumise kohta, võivad need paljastada eraelulisi seoseid ning teave ei ole seotud kontrolli eesmärgiga.
13.Tallinna Halduskohus tagastas 08.04.2026 määrusega HKMS § 121 lg 2 punkti 2 1 alusel kaebaja kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. MTA on korralduses piisavalt põhjendanud dokumentide nõudmise vajadust. Korraldusest nähtub, et MTA 15.09.2025 korraldus jäeti kaebaja poolt täitmata, millest tulenevalt pöördus MTA kaebaja krediidiasutuste poole teabe saamiseks. Korraldusest nähtub, et täiendavad küsimused on seotud käimasoleva maksumenetlusega ja tingitud kaebaja pangakontodelt nähtuvast ning maksumenetluses tähendust omavast teabest. Maksuhalduri küsimused seonduvad kaebaja majandustegevusega ning maksuhalduri eesmärgiks on selgitada välja pangakontodelt nähtuvate kulutuste seos kaebaja majandustegevusega. Sellest tulenevalt ei saa korralduses esitatud nõuet dokumentide esitamiseks ja teabe saamiseks pidada ebaproportsionaalseks. Ekslik on kaebaja seisukoht, mille kohaselt võib vaidlusalune korraldus riivata tema eraelu või et teave võib paljastada eraelulisi seoseid. Kuna kaebaja on juriidiline isik, siis ei saa kaebaja puhul rääkida eraelu riivest. Juriidilise isiku pangakonto väljavõtted peaksid sisaldama vaid juriidilise isiku majandustegevusega seonduvaid tulusid ja kulusid, mis on ühtlasi maksusaladuse kaitsealas. Kaebusest ei nähtu, et korraldusega pandud kohustus riivaks kuidagi eriliselt intensiivselt kaebaja õigusi. Lisaks saab kaebaja riive intensiivsust hinnata ka korralduses viidatud võimaluse läbi rakendada sunniraha 250 euro ulatuses. Võimaliku rahalise kohustuse korral saab riive intensiivsust mh hinnata HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära kaudu, mille kohaselt loetakse, et riive on väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve/kohustuse väärtus ei üle 1000 eurot. Kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadavat kasu või leevendust tuleb pidada õigusmõistmisega kaasnevat aja- ja rahakulu arvestades ebaproportsionaalselt väikseks, sest maksukohustuslasel on kontrolli talumise ja teabe andmise kohustus. Kaebaja on vaidlustanud ka 19.03.2026 vaideotsuse. Kaebaja ei ole välja toonud, et vaidemenetluses oleks rikutud tema õigusi vaide lahendamise tulemusest sõltumata. Seega kuulub kaebus ka vaideotsuse tühistamise nõudes tagastamisele. Perspektiivitu kaebuse tagastamise tõttu jääb rahuldamata kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
3(6)
3-26-1023
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p. MTA on 09.05.2025 survestanud menetlusvälise toiminguga kaebajat muutma käibedeklaratsioone. MTA on 24.08.2025 menetlusvälise toiminguga survestanud kaebajat andma täiendavat informatsiooni Niidu 1c asuva mööbli ja selle paigalduse kohta, mida äriühing ka tegi. MTA on 28.08.2025 menetlusvälise toiminguga survestanud AS-i Zebra deklareerima erisoodustust. MTA on teostanud toiminguid vormis, mida pole võimalik vaidlustada. MTA on varem kaebajalt 15.09.2025 korraldusega nõudnud mh pangakonto väljavõtete esitamist, kuid vaidlus korralduse õiguspärasuse üle kestab kohtus ega ole lõplikku lahendit saanud (haldusasi nr 3-25-3731). Kohtulik kontroll praeguses asjas vaidlustatud korralduse üle on muutunud deklaratiivseks. Pangaväljavõtted sisaldavad detailset teavet isiku majandusliku käitumise kohta ning nende nõudmine maksuhalduri poolt kujutab endast eraelu riivet põhiseaduse § 26 tähenduses. Kaebajaga konkureeriva äriühinguga seotud MTA revident on maksumenetluse lahendusest huvitatud isik ja seetõttu erapoolik. MTA 19.03.2026 vaideotsus ja 09.02.2026 korraldus on haldusaktidena ebaproportsionaalsed, motiveerimata ja ebaseaduslikud. Vaidlustatud halduskohtu määrus on õiguslikult põhjendamata ega võta arvesse kõiki vaidlusaluseid asjaolusid. Ringkonnakohtul tuleb analüüsida, kas haldusorgan on maksumenetluses seaduse nõuete vastu eksinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning seda on võimalik menetleda. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
16.Määruskaebemenetluses on vaidlus selle üle, kas halduskohus tagastas õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kaebuse, milles kaebaja nõuab MTA 19.03.2026 vaideotsuse ja 09.02.2026 korralduse, millega nõutakse temalt teavet ja dokumentide esitamist, tühistamist. Ringkonnakohus selgitab, et mõistab määruskaebuse nõudena selle alguses paksendatud kirjas esitatud taotlust tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1. Määrusekaebuse p 3 „Kaebuse nõue“ alapunktides 2 ja 3 esitatud taotlusi haldusaktide tühistamiseks ja faktilise asjaolu kindlakstegemiseks tõlgendab ringkonnakohus viitena kaebuse sisulisele nõudele. Sealjuures ei nähtu kaebusest ega määruskaebusest arusaadavat taotlust, millise faktilise asjaolu kindlakstegemist kaebaja soovib ja halduskohus on seda kohaselt käsitanud osana vaidlusaluste haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisest tühistamisnõude raames. Ringkonnakohus ei saa määruskaebemenetluses lahendada asja sisuliselt ega kujunda seetõttu seisukohti kaebaja halduskohtule esitatud nõuete osas ning jätab sellekohased taotlused tähelepanuta.
17.Kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel peavad samal ajal olema täidetud kaks tingimust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (vt Riigikohtu 22.06.2026 määrus nr 3-25511, p 19; 08.10.2025 määrus nr 3-24-2091, p 17; 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne, kui kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu 4(6)
3-26-1023 või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22–23). Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (1000 eurot – vt HKMS § 133 lg 1 ls 2), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12).
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuses esitatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline ning korraldusega kaasnevat kaebaja õiguste riivet saab kohtu ette toodud asjaoludel pidada väheintensiivseks ning ei korda kõiki neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
19.MTA on 09.02.2026 korraldusega nõudnud kaebajalt esitatud küsimustele kirjalikke vastuseid ja tehingutega seotud dokumentide esitamist. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 60 lg 1 esimese lause järgi on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. MKS § 62 lg 1 esimene lause sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. MKS § 62 lg-s 3 täpsustatakse, et MKS § 62 lg-s 1 nimetatud dokumendid ja asjad esitatakse või näidatakse ette maksuhalduri ametiruumides, ning sama lõike punktides 1–4 nimetatakse sellest erandid. MKS § 10 lg 2 p 1 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Uurimispõhimõttest lähtudes peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud (MKS § 11; Riigikohtu 21.10.2015 otsus nr 3-3-127-15, p 19; Riigikohtu 05.05.2010 otsus nr 3-3-1-18-10, p 10). Ettevõtja peab arvestama, et tema tegevus maksude maksmisel on allutatud MTA järelevalvele ning ta peab planeerima ressursse selleks, et maksude tasumise kontrolli menetluses osaleda (vrd Riigikohtu otsus nr 3-23-125, p 21).
20.MKS § 59 lg-st 1 ja HKMS § 158 lg-st 3 tulenevalt on kohtu võimalus sekkuda haldusorgani kaalutlusõigusesse piiratud. Kohus saab kontrollida, kas maksumenetluse käigus teabe nõudmine kaebajalt omab puutumust maksumenetluses tähendust omavate asjaoludega, kuid sellise teabe kogumise vajaduse üle otsustab haldusorgan. Pangakontodelt kajastuvatest andmetest lähtudes on MTA esitanud kaebajale täiendavad küsimused, mille eesmärgiks on selgitada välja kulutuste seos kaebaja majandustegevusega. Maksuhaldur on seega vaidlustatud korraldusega maksumenetluses kaebajalt nõudnud sellist teavet, mis omab maksukontrolli menetluses tähendust. Kaebuses esitatud asjaolud ei viita sellele, et teabe ja dokumentide esitamise nõude eeldused poleks täidetud. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduses täitnud haldusakti põhjendamise üldised nõuded. Korralduses on viide selle andmise õiguslikele alustele (MKS § 46 ja § 55 1 lg 1 ja lg 2, § 552 lg 1 ja § 553 lg 1 p 1, 2 ja 4 § 60 lg 1 ning § 62 lg 1 ja lg 3) ning selles on piisavalt selgitatud korralduse andmise faktilist alust.
21.Asjaolu, et vaidlus MTA 15.09.2025 korralduse õiguspärasuse üle on kohtus pooleli, ei mõjuta siinses asjas vaidlustatud korralduse õiguspärasust. MTA 15.09.2025 korralduse vaidlustamine kohtus ei kõrvalda selle kehtivust ning sellest lähtuvate haldusaktide ega toimingute tegemise õigust (vt Riigikohtu 30.11.2016 otsus asjas nr 3-3-1-23-16, p 19). Kuna vaidlusaluse MTA korraldusega ei nõutud kaebajalt pangakonto väljavõtete esitamist, siis kaebaja väited eraelu riive kohta põhiseaduse § 26 tähenduses ei oma asja lahendamisel 5(6)
3-26-1023 määravat tähendust. Vaidlustatud korralduse õiguspärasust ei mõjuta ka asjaolu, et kaebaja seab kahtluse alla menetlust läbi viiva ametniku erapooletuse. Tallinna Halduskohtu 26.11.2025 määrusest asjas nr 3-25-3731 nähtub, et kaebaja on maksumenetluses kasutanud võimalust esitada taotlus menetlust läbi viiva ametniku taandamiseks. Halduskohus on kokkuvõttes siinses asjas piisavalt asjaolusid hinnates ja põhjendusi esitades õiguspäraselt leidnud, et kaebuses esitatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
22.Korraldusega kaasnevat kaebaja õiguste (sh ettevõtlusvabaduse) riivet saab praeguse juhtumi asjaoludel pidada väheintensiivseks. Kaebajalt teabe ja dokumentide nõudmise eesmärgiks on maksuseaduste järgimise kontrollimine, mille talumise kohustus on kaebajal seadusest tulenevalt. Vaidlustatud korraldusega nõutud teave riivab eeskätt kaebaja ettevõtlusvabadust, kuid väheintensiivselt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et MTA 09.02.2026 korraldusega kaasnevat riivet tuleks käsitada väheintensiivsena ka HKMS § 133 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse piirmäära arvesse võttes. Vaidlustatud korralduses sisalduva hoiatuse kohaselt rakendab maksuhaldur sunniraha teabe andmata jätmisel 250 eurot ja dokumentide esitamata jätmisel 250 eurot. Kaebaja ei ole väitnud, et võimaliku sunniraha rakendamine tekitaks äriühingule majanduslikke raskusi.
23.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
24.Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9), siis tuleb kaebaja tasutud riigilõiv 20 eurot tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 22 lg 1 p 9) tema arvelduskontole.
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.