Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute tegemiseks XXXX OÜ suhtes
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Meelis Danziger Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse: XXXX OÜ (registrikood (11VVV08)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba seada arest Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) XXXX OÜ (registrikood 11VVV08) ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele kokku summas 28 800 eurot.
2.Kohustada Maksu- ja Tolliametit viivitamata teavitama kohut, kui täitetoimingud on käesoleva määruse alusel tehtud.
3.Asendada avaldatavas määruses juriidiliste isikute nimed ja registrikoodid tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Määrus toimetatakse kõigepealt kätte Maksu- ja Tolliametile. Kui Maksu- ja Tolliamet teavitab kohut täitetoimingute tegemisest, toimetatakse määrus kätte ka XXXX OÜ-le.
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Tartu Halduskohtusse saabus 14.10.2026 Maksu- ja Tolliameti (MTA) taotlus maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamiseks. MTA palus, et kohus annaks loa seada arest Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) XXXX OÜ ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele kokku summas 28 800 eurot. Taotluse põhjendused on järgmised.
1.1.Maksuhaldur alustas 07.07.2026 korraldusega nr 12.2-3/069675-1 XXXX OÜ (registrikood 11VVV08) 2026. aasta mai käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude ning 2026. aasta märtsi kuni mai käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Alates 14.09.2026 kontrollib maksuhaldur korraldusega nr 12.2-3/069675-4 ka 2026. aasta märtsist kuni
3-26-3324 maini tehtud väljamaksetelt arvestatud ja deklareeritud erijuhtude tulumaksu tulumaksuseaduse §-de 48–54 tähenduses.
1.2.Kontrollimenetluses on tuvastatud, et XXXX OÜ võõrandas 2026. aasta märtsis traktori, kuid jättis tehingust tekkinud käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu deklareerimata. Maksuhalduri järeldus tugineb järgmistele asjaoludele: XXXX OÜ esitas 27.03.2026 BAM AS-ile arve nr 202607 traktori CLAAS AXION 950 Cebis müügi kohta hinnaga 120 000 eurot ilma käibemaksuta; maksuhalduri korraldusele vastates kinnitas BAM AS maksuhaldurile tehingu toimumist ja traktori kättesaamist 13.03.2026; arve kohaselt kuulus tasumisele 68 823,88 eurot ning osa tehingu arveldusest toimus tasaarvestusega BAM AS-i 30.03.2026 arve nr PM1004400 alusel summas 3096,12 eurot; 27.03.2026 laekus XXXX OÜ arvelduskontole BAM AS-ilt 68 823,88 eurot. XXXX OÜ ei kajastanud traktori müüki 2026. aasta märtsi käibedeklaratsioonis. Seega jättis äriühing deklareerimata maksustatava käibe 120 000 eurot ja sellelt arvestatud 24-protsendilise käibemaksu 28 800 eurot. Tegemist ei ole hinnangulise maksuriskiga, vaid kontrollimenetluses tuvastatud tehingust tuleneva maksukohustusega. Käibemaksukohustuse õiguslik alus on käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p-d 1 ja 5, § 4 lg 1, § 11 lg 1, § 12 lg 1, § 15 lg 1, § 24 lg 1 ning § 27 lg 1.
1.3.XXXX OÜ ei ole täitnud MKS § 57 lg-st 3 tulenevat kaasaaitamiskohustust. Äriühing ei ole korraldanud ega esitanud raamatupidamis- ja maksuarvestust viisil, mis võimaldaks maksuhalduril mõistliku aja jooksul saada usaldusväärse ülevaate tehingutest ja maksustamise seisukohast olulistest asjaoludest. Kontrollimiseks esitatud sisendkäibemaksu kontode andmed ei ühti käibedeklaratsioonides deklareeritud summadega. Esitatud andmete vastuolulisuse ja nõuetekohase arvestuse puudumise tõttu ei ole maksuhaldur saanud veenduda sisendkäibemaksu arvestuse õigsuses ega 2026. aasta mai käibedeklaratsioonist tuleneva 8860,19 euro suuruse tagastusnõude põhjendatuses ja lõplikus suuruses. XXXX OÜ on jätnud täitmata ka korralduse nr 12.2-3/069675-4 osas, millega kohustati äriühingut selgitama pangaväljavõtetel kajastuvate väljamaksete seotust ettevõtlusega ning esitama seda tõendavad dokumendid. XXXX OÜ ei esitanud küsitud dokumente ega vastanud küsimustele väljamaksete kohta. Järelikult ei täitnud ta kaasaaitamiskohustust. MKS § 56 lg 1 järgi on maksumaksja kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad ja võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Seetõttu ei ole praegu võimalik täiendava tulumaksukohustuse täpset suurust kindlaks määrata. Arvestades selgitamata väljamaksete olemasolu, on täiendava tulumaksukohustuse tekkimine siiski tõenäoline.
1.4.Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse ja varalise olukorra tõttu osutuda oluliselt raskemaks või isegi võimatuks. Kahtlus põhineb järgmiste asjaolude kogumil. Kontrollimenetluses on juba tuvastatud 28 800 euro suurune deklareerimata käibemaksukohustus. Lisaks on tõenäoline täiendava tulumaksukohustuse tekkimine, mille suurust ei ole maksukohustuslase puuduliku kaasaaitamise tõttu veel võimalik kindlaks määrata. Eeltoodu näitab, et äriühing ei ole taganud maksukohustuste korrektset arvestamist ega nende nõuetekohast täitmist. Selline käitumine annab põhjendatud aluse arvata, et ka tulevikus määratava maksunõude vabatahtlik täitmine ei ole tõenäoline, mistõttu võib selle sundtäitmine hiljem oluliselt raskeneda või osutuda võimatuks. XXXX OÜ-l on 2025. aasta jaanuarist kohtutäituri arestinõue 76 422,02 eurot. Need asjaolud viitavad pikaajalistele ja korduvatele makseraskustele. Olenemata sellest, kas nõude täitmata jätmine tuleneb maksevõime puudumisest või muust põhjusest, näitab see, et isiku olemasolevatest vahenditest ei ole nõuet seni õnnestunud rahuldada. Seetõttu esineb põhjendatud risk, et ka täiendava nõude hilisem sundtäitmine võib osutuda raskendatuks. Seisuga 31.05.2026 oli XXXX OÜ WISE Europe kontol 510,25 eurot ning Finora Bank Eesti filiaali kontol puudusid rahalised vahendid ja seisuga 31.05.2026 oli konto jääk 0 eurot. Maksuhalduril puudub võimalus hinnata äriühingu kassas olevate vahendite olemasolu ja suurust, kuna kassaarvestust kontrollimiseks ei esitatud. Seega ei nähtu äriühingul sellises ulatuses likviidseid vahendeid, millest oleks võimalik tasuda olemasolev maksuvõlg ja kontrolli tulemusel määratav täiendav maksukohustus. XXXX OÜ-le kuulub 12 kinnistut, kuid kuus kinnistut on koormatud hüpoteekidega ja viiele kinnistule on kantud keelumärge. Seetõttu ei ole kinnisasjade vaba realiseeritav väärtus teada ning nõude rahuldamine nende arvelt võib olla kolmandate isikute
3-26-3324 õiguste tõttu piiratud, ajamahukas ja ebakindel. Kinnisvara ulatuslik koormatus hüpoteekide ja keelumärgetega näitab, et äriühingu vara arvel ei pruugi olla võimalik tulevikus määratavat maksunõuet kiiresti ja täielikult rahuldada. Seetõttu esineb põhjendatud oht, et määratava maksukohustuse vabatahtlikul tasumata jätmisel võib selle sundtäitmine oluliselt raskeneda. XXXX OÜ omandis on kolm panditud traktorit, viis metsaveohaagist, üks poolhaagis ja üks Volvo metsaveok. Panditud traktorite arvelt nõude rahuldamine on pandipidajate õiguste tõttu piiratud. Ülejäänud sõidukite tegelik turuväärtus ja vaba realiseeritav väärtus ei ole teada ning nende arestimine võiks otseselt häirida äriühingu majandustegevust. XXXX OÜ ei ole täitnud kontrollimenetluses täielikult kaasaaitamiskohustust ega esitanud nõutud selgitusi ja kontrollitavat arvestust. Selline käitumine raskendab maksukohustuse õigeaegset kindlaksmääramist ning suurendab riski, et maksunõude täitmiseks kasutatav vara või raha ei ole maksuotsuse tegemise ajaks enam kättesaadav. Eeltoodud asjaolud kogumis näitavad, et äriühingu makseraskused ei ole ajutised. Olemasolev pikaajaline maksuvõlg, korduvad ajatamistaotlused, vähene likviidsus, valdava osa kinnisvara koormatus ning kontrollimenetluses kaasa aitamata jätmine annavad põhjendatud aluse arvata, et 28 800 euro suuruse käibemaksukohustuse ja võimaliku tulumaksukohustuse vabatahtlik täitmine ei ole tõenäoline ning hilisem sundtäitmine võib oluliselt raskeneda.
1.5.MKS § 130 lg 1 p 3 kohaselt võib maksuhaldur pöörata sissenõude rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele seaduses sätestatud korras. Äriühingu varaks on ka enammakstud maksusumma tagastamise nõue riigi vastu. MKS § 34 lg 1 kohaselt saab tagastusnõuet arestida ning sellele võib pöörata sissenõude nagu rahalisele nõudele. XXXX OÜ 2026. aasta mai käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõude suurus on 8860,19 eurot. Kontrollimenetluses juba tuvastatud täiendav käibemaksukohustus on 28 800 eurot. Kuna olemasolevast tagastusnõudest ei piisa tuvastatud maksukohustuse täielikuks tagamiseks, peab maksuhaldur vajalikuks arestida lisaks olemasolevale tagastusnõudele ka XXXX OÜ ettemaksukontol olevad ja sinna tulevikus kantavad summad, kuni arestitud summade kogusumma ulatub 28 800 euroni. Arvestades makseraskusi, olemasolevat maksuvõlga, vara koormatust kolmandate isikute õigustega ning vähest likviidsust, ei taga üksnes olemasoleva tagastusnõude arestimine tulevikus määratava maksunõude täitmist piisavas ulatuses. Seetõttu on vajalik arestida ka ettemaksukontol olevad ja sinna tulevikus kantavad summad. Taotletav abinõu on sobiv, sest ettemaksukontol oleva ja sinna laekuva raha arest säilitab vara, mille arvelt saab tulevikus määratava maksunõude täita. Abinõu on vajalik, sest muud sama tõhusad, kuid maksukohustuslast vähem koormavad meetmed ei ole käesoleval juhul nähtavad. Äriühingu kinnisvara on valdavalt koormatud hüpoteekide või keelumärgetega, traktorid on panditud ning ülejäänud sõidukite arest võib takistada äriühingu tavapärast majandustegevust. Tagastusnõude ja ettemaksukontole tulevikus kantavate summade arestimine on maksukohustuslast vähem koormav kui kinnisasjade või majandustegevuses kasutatavate sõidukite arestimine. Rahalise nõude arest ei nõua vara hindamist ega realiseerimist, ei tekita vara hoidmise või müügiga seotud kulusid ning ei võta äriühingult ära tootmis- või transpordivahendeid. Samal ajal on see maksunõude tagamiseks viivitamatult rakendatav ja tõhus abinõu. Taotletava aresti ülempiir 28 800 eurot vastab kontrollimenetluses tuvastatud deklareerimata käibelt arvestatud käibemaksukohustuse suurusele ega hõlma veel võimaliku tulumaksukohustuse summat. Seega ei ületa abinõu teadaoleva ja konkreetselt põhjendatud maksunõude ulatust. Arestida palutakse esmalt 2026. aasta mai tagastusnõue summas 8860,19 eurot ning seejärel üksnes puudujäävas osas tulevikus ettemaksukontole kantavad summad. Arestitud summade kogusumma ei või ületada 28 800 eurot. Maksuhaldur ei pruugi jõuda enne 20.10.2026, s.o tagastusnõude täitmise tähtpäeva, kontrollimenetlust lõpetada ja maksuotsust teha. Kuna MKS § 13 paneb maksuhaldurile kohustuse enne maksukohustuslasele tema õigusi puudutava haldusakti andmist tagada ärakuulamise õigus, ei saa hetkel väljastada maksuotsust, millega saaks jätta tagastusnõude MKS § 107 lg 3 alusel rahuldamata. Ilma tagamistoiminguta tuleks 2026. aasta mai käibedeklaratsioonist tulenev enammakse vabastada XXXX OÜ ettemaksukontole või tagastada enne käibemaksuarvestuse korrigeerimist võimaldava maksuotsuse tegemist. Pärast raha maksukohustuslase käsutusse andmist ei pruugi see hilisema maksunõude täitmiseks enam kättesaadav olla. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse kestust, on taotletav täitmist tagav toiming vajalik, sobiv ja mõõdukas.
3-26-3324 Meetme rakendamata jätmisel võib tulevase haldusakti täitmine oluliselt raskeneda või osutuda võimatuks.
1.6.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur XXXX OÜ suhtes täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui XXXX OÜ esitab võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks tagatise. XXXX OÜ võib esitada MKS § 120 lg 1 p-s 3 ja §-s 121 sätestatud nõuetele vastava tagatise summas 28 800 eurot, valides tagatise liigi MKS §-s 122 sätestatud loetelust. Tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka võimalikud sundtäitmise kulud, mille suurus sõltub tagatise liigist. Kui XXXX OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, on deposiidi summaks 28 800 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. HKMS § 264 lg 2 järgi esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 264 lg 3 koostoimes MKS §-ga 136 1 ei näe ette, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses peab osalema ka isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2014 määrus asjas nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Kuna kohtul ei ole kohustust seletusi nõuda maksukohustuslaselt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist taotletakse ning õigusaktid ei näe kohtuistungi korraldamise kohustust ette, lahendab kohus MTA taotluse lihtmenetluses kohtuistungit pidamata MTA esitatud materjalide alusel.
3.MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik esitada halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Muu hulgas võib maksuhaldur taotleda kohtult luba, et pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 sätestab: „Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.“ Eeltoodud sätete alusel on maksuhalduril halduskohtu loal õigus tulevase maksukohustuse täitmise tagamiseks arestida maksukohustuslase rahalisi nõudeid ja keelata isikul neid sisse nõuda. Kuna ettemaksukontol on maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, saab neid nõudeid arestida MKS § 130 lg 1 p 3 ja TMS § 111 tähenduses. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-4-13, pd 9 ja 10).
4.Halduskohtult MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel täitmist tagava toimingu sooritamise loa taotlemise üheks eelduseks on, et alustatud on maksumenetlust. Maksuhaldur alustas 07.07.2026 korraldusega nr 12.2-3/069675-1 XXXX OÜ 2026. aasta mai käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude ning 2026. aasta märtsi kuni mai käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Seega on olemas menetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
5.Kuigi kohus ei saa täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmise menetluses võtta siduvat seisukohta äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta, peab kohus taotluse lahendamisel siiski hindama, kas maksukohustuse määramine on MTA taotluses kirjeldatud
3-26-3324 asjaolude põhjal tõenäoline. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlus esitatakse enne maksuotsuse tegemist, mistõttu ei pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksuotsuse tegemisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse ja kontrollitavate tehingute või toimingute õigusliku kvalifikatsiooni suhtes ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast maksuotsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MTA taotluse rahuldamiseks ei ole siiski alust juhul, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. MTA on taotluses veenvalt ära näidanud, et XXXX OÜ võõrandas 2026. aasta märtsis traktori, kuid jättis tehingust tekkinud käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu deklareerimata. MTA on kohtule esitanud XXXX OÜ 24.03.2026 arve nr 202607, mis on väljastatud BAM AS-le ja mille esemeks on traktor CLAAS AXION 950 Cebis müügihinnaga 120 000 eurot (ilma käibemaksuta). Arvel on kinnitus, et traktor on XXXX OÜ poolt BAM AS-le üle antud Mäekülas 13.03.2026. BAM AS on ka ise maksuhaldurile kinnitanud tehingu toimumist ja traktori kättesaamist 13.03.2026. XXXX OÜ ei kajastanud traktori müüki 2026. aasta märtsi käibedeklaratsioonis. Seega jättis XXXX OÜ deklareerimata maksustatava käibe 120 000 eurot ja sellelt arvestatud 24-protsendilise käibemaksu 28 800 eurot. Niisiis saab MTA tuvastatud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal pidada võimalikuks XXXX OÜ-le maksukohustuse määramist summas 28 800 eurot KMS § 1 lg 1 p-de 1 ja 5, § 4 lg 1, § 11 lg 1, § 12 lg 1, § 15 lg 1, § 24 lg 1 ja § 27 lg 1 alusel. Taotluses esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt õigusvastane. Seega on täidetud MKS §
lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
6.MKS § 1361 lg-st 1 tulenevalt on loa andmise eelduseks, et maksude tasumise õigsuse kontrollimise käigus on tekkinud põhjendatud kahtlus, et ilma täitmist tagava toimingu sooritamiseta enne rahalise nõude või kohustuse määramist võib hiljem selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuse kohta põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. (Vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-51698.) Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2014 määrus haldusasjas nr 3-13-70046, p 9 ning 07.04.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-537, p 12). MTA on kohtu hinnangul veenvalt põhjendanud, miks võib pärast rahalise kohustuse määramist selle sundtäitmine XXXX OÜ tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA on tuvastanud, et XXXX OÜ on jätnud deklareerimata 2026. a märtsis võõrandatud traktoriga seoses käibe ja käibemaksu. Olukorras, kus isik on tõenäoliselt teadlikult varjanud maksukohustust, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita võib säilida ka tulevikus, kui rikkumine tagantjärele tuvastatakse. Lisaks on vastustaja ära näidanud, et XXXX OÜ ei ole täitnud maksumenetluses ka kaasaaitamiskohustust. Selle kohustuse rikkumine viitab samuti sellele, et
3-26-3324 isikul ei pruugi olla valmisolekut täita tulevikus kindlaks tehtavat maksukohustust. Lisaks on XXXX OÜ majanduslikku seisundit arvestades põhjendatud karta, et maksusumma määramisel ei õnnestu MTA-l seda temalt sisse nõuda või on see oluliselt raskendatud. Täitemenetluses on XXXX OÜ-lt sissenõudmisel 2025. a jaanuarist pärinev nõue summas 76 422,02 eurot. 31. mai 2026. a seisuga oli XXXX OÜ WISE Europe kontol 510,25 eurot ja Finora Bank Eesti filiaali kontol rahalised vahendid puudusid. XXXX OÜ-le kuulub küll 12 kinnistut, kuid enamik neist on koormatud hüpoteegi ja/või keelumärkega, mistõttu on ebaselge, millises ulatuses saaks nende arvelt maksuhalduri määratavat maksunõuet täita. XXXX OÜ omandis oleva kolme panditud traktori arvelt nõude rahuldamine on pandipidajate õiguste tõttu piiratud ning ülejäänud sõidukite puhul on ebaselge, millises ulatuses saaks nende arvelt maksukohustust täita.
7.Kohus leiab, et XXXX OÜ ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele 28 800 euro ulatuses aresti seadmine on proportsionaalne. Puuduvad sama tõhusad, kuid isikut vähem koormavad meetmed. Kohus nõustub MTA-ga, et isiku ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele aresti seadmine koormab isikut vähem kui kinnisasjade või majandustegevuses kasutatavate sõidukite arestimine. Rahalise nõude arest ei nõua vara hindamist ega realiseerimist, ei tekita vara hoidmise või müügiga seotud kulusid ning ei võta äriühingult ära tootmis- või transpordivahendeid ega takista nende käsutamist. Sealjuures ei ole ettemaksukonto arestimine maksukohustuslast sedavõrd koormav täitetoiming kui arvelduskonto arestimine, sest see ei too kaasa ettevõtte tegevuse seiskumist, mis võib olla arvelduskonto arestimise tagajärjeks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-302, p 11). Kuna puuduvad mõistlikud alternatiivsed võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks, on ettemaksukonto arestimine ainuvõimalik ja seetõttu proportsionaalne meede.
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab MTA-le loa seada arest Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) XXXX OÜ ettemaksukontol olevatele ja sinna tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele kokku summas 28 800 eurot.
9.Kohtule esitatud taotluses on MTA kinnitanud, et kui täitetoimingu tinginud asjaolu on ära langenud või kui XXXX OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, lõpetab MTA kahe tööpäeva jooksul XXXX OÜ vastu suunatud täitetoimingud. Tagatise liigid on sätestatud MKS §-s 122. Kui XXXX OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, on tagatissumma suuruseks 28 800 eurot. Seega on XXXX OÜ-l võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg 3).
10.Kohus asendab avaldatavas määruses HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel juriidiliste isikute nimed ja registrikoodid tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.