Politsei- ja Piirivalveameti taotlus B.Y, (sündinud xx.xx.xxxx või yy.yy.yyyy) kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Agata Tarraste Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist B.Y, esindaja Nora Kurik Sotsiaalkindlustusameti esindaja Keddi Eiche
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses18.09.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) taotlus ja pikendada B.Y, kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.12.2026 (k.a).
2.Politsei- ja Piirivalveametil koos puudutatud isiku esindajaga tuleb määrust puudutatud isikule viivitamatult tutvustada.
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
1.B.Y Eestisse saabumise ja varasema kinnipidamise asjaolud on kokkuvõtvalt järgmised (dtl 23 jj): B.Y peeti kinni Tallinnas, Väike-Männiku 28-2 22.07.2026 kell 01:14 VSS § 23 lg 1,2 p 1,2,3,6 alusel ja toimetati kinnipidamiskeskusse. Kuna B.Y on enda sõnade kohaselt alaealine ning tema välimuse põhjal polnud võimalik teha lõplikku järeldust tema tegeliku vanuse kohta, kaasas PPA toimingute teostamise ajaks isikule seadusliku esindaja, Caroliin Kolbak. Isiku taustakontrolli läbiviimise käigus esitas soovi taotleda rahvusvahelist kaitset ja tema kinnipidamis alus muutus. B.Y peeti kinni 22.07.2026 kell 21.15 VRKS § 65 lg 2, p 1, 2 ja 4 alusel. Isiku reisiteekond on Eritrea, Etioopia, Araabia Ühendemiraadid, Valgevene, Läti ja Eesti.
27.07.2026 võeti vastu isiku rahvusvahelise kaitse taotlus ( dtl 126) ja täpsustati tema reisiteekonda. Isik selgitas, et põgenes Eritreast, kuna seal ei ole rahu ja ta soovib rahus elada. Isiku sõnul õde elab USA`s, kes abistas rahaliselt. Isik tahtis saada USA`sse, kuid sinna oli võimatu saada. Etioopias sai endale Eritrea passi, kuid Valgevenes tal kadusid dokumendid metsas ära ning seega ületas piiri ebaseaduslikult ilma dokumentideta. Isiku oma sõnul ei taotlenud ta rahvusvahelist kaitset Araabia Ühendemiraatides, sest ei teadnud, et seal saab ning Valgevenes ei olnud ka turvaline. Tallinna Halduskohus andis oma 26.07.2026 määrusega haldusasjas nr 3-26-2210 loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.09.2026 (kaasa arvatud) (dtl 46-50).
2.06.08.2026 esitas PPA Lätile vastuvõtupalve määruse 2024/1351 art 33 (1) alusel, kuna esinesid tõendid, et isik on saabunud Läti Vabariigist (dtl 139-141). 12.08.2026 ei rahuldanud määruse art 25 (5) alusel Läti Vabariik PPA vastuvõtupalvet (dtl 142).
3.12.08.2026 vanuse kindlaksmääramise komisjon viis isikuga läbi intervjuu, mis kestis ligikaudu kaks tundi, et hinnata tema väidetavat vanus. Intervjuu käigus kirjeldas B.Y, kuidas tal oli kaks isikut tõendavat dokumendi ning üks neist oli võltsitud. Ta kirjeldas, et selleks, et lennukiga sõita iseseisvalt, oli tal vaja isikut tõendavat dokumenti, mis ütleks, et ta on vanem, kui ta tegelikult on. Dokument ütles, et ta on täisealine. Komisjoni liikmed ei ole seda passi näinud. Eestisse jõudes sai pass kahjustada ning seda enam ei ole. Uurides, kas on võimalust B.Y-l enda vanust tõendada, lubas ta enda sugulastega ühendust saada läbi sotsiaalmeedia/interneti ning paluda neil saata enda sünnitunnistus. B.Y-l väitis, et ta on sündinud 2010. aastal.
4.13.08.2026 vanuse kindlaksmääramise hindamise käigus kogutud tõendite alusel otsustas vanuse kindlaksmääramise komisjon, et B.Y vanuseks loetakse 17-18 aastat. Otsuseks oli määratleda meditsiiniline läbivaatlus, kuna ei olnud võimalik kindlaks teha, kas B.Y on täisealine või alaealine (dtl 144-145).
5.08.09.2026 PPA esitas vanuse määratlemise ekspertiisi tellimuse ning taotluse esitamise päeva seisuga ei ole veel ekspertiis tehtud.
6.15.09.2026 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra VRKS § 66 lg 4 alusel, sest isiku suhtes esineb § 65 lg 2 p 1, 2, p 5 sätestatud kinnipidamise alus ja VRKS § 65 lg 1 nimetatud tingimused. PPA põhjendab taotlust kokkuvõtvalt järgmiselt: 6.1 PPA on jätkuval arvamusel, et isiku suhtes esineb põgenemisoht VSS § 68 punktide 3, 6 ja 11 alusel. Tegemist võib olla on saatjata alaealisega, kellel võib olla kontakte isikutega, kes on aidanud kaasa tema ebaseaduslikule rändele. Isikul puuduvad dokumendid, seega ei ole võimalik veenduda tema isikusamasuses ja kodakondsuses, ta peeti kinni olukorras, kus ta saabunud Eestisse ilma kehtiva dokumendi ja viibimisaluseta. Ta peeti kinni Tallinnas, majutusasutuses. Ta tuli Eestisse, aga selle asemel, et hakata koheselt rahvusvahelist kaitset taotlema, viibis majutusasutuses. Olles juba kinnipidamiskeskuses ja kinni peetud, esitas ta soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. 6.2 Kuna isikul puuduvad igasugused dokumendid ja isik on tuvastatud alaealisena tema ütluste järgi, siis rahvusvahelise kaitse menetlemise raames oli 12.08.2026 kaasatud vanuse kindlaksmääramise komisjon. Vestlusel komisjoniga ta on selgitanud, et tal oli kaks isikut tõendavat dokumendi ning üks neist oli võltsitud. 13.08.2026 komisjon otsustas määratleda
2(7)
meditsiiniline läbivaatlus, kuna ei olnud võimalik kindlaks teha, kas ta on täisealine või alaealine. 13.08.2026 esitas PPA Lätile vastuvõtupalve määruse 2024/1351 art 33 (1) alusel. 19.08.2026 ei rahuldanud Läti Vabariik PPA vastuvõtupalvet. 6.3 Arvestades eeltoodut, siis isiku selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjenduste osas vajavad täiendavat täpsustamist. 08.09.2026 PPA esitas vanuse määratlemise ekspertiisi tellimuse ning tänase päeva seisuga ei ole veel ekspertiis tehtud. PPA ootab ekspertiisi ja ekspertiisi vastust, et kindlaks teha, kas tegemist on alaealisega või mitte. Ainult isiku väidete pinnalt ei saa ükski PPA langetada otsuse rahvusvahelise kaitse küsimuses, kuna iseenesest rahvusvahelise kaitse menetlus hõlmab endas: isikuga läbiviidavat intervjuud, tõendite läbi vaatamist ning päritolumaainfo kogumist. Samuti peab menetleja viima läbi isikuga vestluse ja kontrollima vestlustel antud ütlusi ning võrdlema neid päritolumaa informatsiooniga. Samuti PPA peab anda isikule võimaluse tuua välja omapoolsed argumendid ja vastuväited PPA argumentidele. Seega PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. 6.4 PPA on arvamusel, et isikul ei olnud plaani Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda aga kuna PPA pidas isik kinni, siis ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, et takistada enda väljasaatmist. On eluliselt usutav, et kui isik soovib taotleda rahvusvahelist kaitset, siis ta teeb kõike ennast oleneva selleks, et võimalikult kiiresti pöörduda ametivõimude poole rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks. Käesoleval korral isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes siis, kui teda peeti VSS alusel. Sellest tulenevalt PPA on seisukohal, et isiku osas esineb VRKS § 65 lg 2 p 5 sätestatud kinnipidamise alus. 6.5 PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. PPA hinnangul ei pruugi isik vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda teise riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ja mitte olema kättesaadav ametivõimudele. 6.6 Kinnipidamine võib VRKS § 69 lg 2 p 2 kohaselt olla alaealise parimates huvides, kui tema kinnipidamine tagab tema turvalisuse. 6.7 PPA on jätkuvalt seisukohal, et liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivide kohaldamine (VRKS § 67 lg 1) ei ole võimalik. Isikul kehtivaid reisidokumente ei ole ja ta on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, esineb põgenemisoht ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Tegemist on saatjata alaealisega, kellel võib olla kontakte isikutega, kes on aidanud kaasa tema ebaseaduslikule rändele. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ja mitte olema kättesaadav ametivõimudele rahvusvahelise taotluse menetlemise ajal. 6.8 Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult 3(7)
menetlusest kõrvale hoiduda. Samuti märgib PPA, et arvestades liikmesriikide vahelist liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist, ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud.
7.PPA jäi kohtuistungil taotluse juurde lisades, et isik avaldas, et isik on alaealine, kuid praegu ilmneb, et ta on täisealine. Seega on isik esitanud ka valeandmeid. Taotluses on ka viga, et tegu on naissoost isikuga. Tegelikult on tegu meessoost isikuga. Sooviti isikut Lätile üle anda. Kui isik ei oleks esitanud valeandmeid siis oleks isik Lätile üle antud. Isiku ütlused oma sünnikuupäeva kohta on vastuolulised. Kui isik esitaks dokumendid, siis saaks menetluse kiiremini läbi viia.
8.Puudutatud isik selgitas, et teda on juba 3 kuud kinni peetud ja 4 kuud lisaks on liiga palju. Isik on ausalt rääkinud, kes ta on ja kust ta tuleb. Lätis ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust, sest ei soovinud, et teda Valgevenesse tagasi saadetaks. Pole ühtegi dokumenti oma vanuse tõendamiseks. Sündinud yy.yy.yyyy. Dokumendid on Erireas ja sealt ei saa neid dokumente kätte. Ta püüab jätkuvalt dokumente saada, kuid ei ole neid veel saanud. On proovinud perekonnaga ühendust võtta ja on neile kirjutanud, kuid seal ei ole internetti. Postiteenistust ka ei ole. Ütles õiged andmed seetõttu, et sai aru, et valetamine ei toimi. Õega ei saanud ka suhelda, sest internetti pole. Alles siis kui ta oli kodumaalt lahkunud sai ta ühenduse oma õega. Õde ei aidanud mul lahkumisel. Mu ema andis mulle raha. Õe kontaktid sain, kui olin kodumaalt lahkunud.
9.Puudutatud isiku esindaja palub jätta taotluse rahuldamata eksimuste tõttu asjaolude selgitamisel. Juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu määrusele 3-26-2300, milles ringkonnakohus selgitas, kuidas tuleb põhjendada 4 kuu pikkust kinnipidamise tähtaega. Praeguses asjas taotlus sellele ei vasta. 4 kuud isiku või kodakondsuse tuvastamiseks ei ole põhjendatud. Praegu ei ole PPA esimese kahe kuu jooksul teinud midagi, et neid fakte välja selgitada. Ei ole uuritud, miks isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis. 4 kuud peab olema põhjendatud. Vanuse kindlakstegemiseks ei ole 4 kuud vajalikud.
10.SKA esindajal pole midagi lisada, sest ilmneb, et tegemist on täisealise isikuga.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.VRKS § 65 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 65 lg 2 alusel, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
12.VRKS § 65 lõike 4 kohaselt pikendab halduskohus VRKS § 66 lõikes 2 sätestatud tähtaega nelja kuu kaupa, kui esineb VRKS § 65 lõikes 2 sätestatud alus.
13.Seega tuleb kohtul kontrollida, kas puudutatud isiku puhul esinevad endiselt VRKS § 65 lõikes 2 sätestatud alused isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks.
14.PPA on taotluses tuginenud VRKS § 65 lg 2 punktidele 1, 2 ja 5 (Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht) ja 5 (Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada, kui ta on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks).
15.Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamise eeldused jätkuvalt täidetud.
4(7)
16.VRKS § 65 lg 2 p 2 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat põgenemisohu korral kinni pidada tema taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.01.2018 määrus asjas nr 3-17-792, p 18.2).
17.Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on pooleli. Pärast kinnipidamist ei ole isik esitanud täiendavaid, varem avaldamata põhjendusi, miks ta rahvusvahelist kaitset vajab.Isik on andnud vastuolulisi selgitusi oma sünni kuupäeva kohta. Dokumente esitanud ei ole.
18.PPA-l on õigus selles, et isiku selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjenduste osas vajavad PPA hinnangul täiendavat täpsustamist. Samuti on vajalik välja selgitada isiku tegelik vanus. Istungil avaldatud vanus ei pruugi taas õige olla, sest isik on varem PPA-le valetanud.
19.08.09.2026 PPA esitas vanuse määratlemise ekspertiisi tellimuse ning tänase päeva seisuga ei ole veel ekspertiis tehtud. PPA ootab ekspertiisi ja ekspertiisi vastust, et kindlaks teha, kas tegemist on alaealisega või mitte. Ainult isiku väidete pinnalt ei saa ükski PPA langetada otsuse rahvusvahelise kaitse küsimuses, kuna iseenesest rahvusvahelise kaitse menetlus hõlmab endas: isikuga läbiviidavat intervjuud, tõendite läbi vaatamist ning päritolumaainfo kogumist. Samuti peab menetleja viima läbi isikuga vestluse ja kontrollima vestlustel antud ütlusi ning võrdlema neid päritolumaa informatsiooniga. Samuti PPA peab anda isikule võimaluse tuua välja omapoolsed argumendid ja vastuväited PPA argumentidele. Seega PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Isikul puuduvad dokumendid.
20.Eeltoodut arvestades nõustub kohus PPA seisukohaga selles, et puudutatud isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine võib veel aega võtta. Kohtule ei nähtu, et rahvusvahelise kaitse menetluses oleks põhjendamatuid viivitusi. Usutav on, et PPA püüdis esmalt saata isiku tagasi Lätti ning ei viinud esmaseid toiminguid läbi seetõttu, et arvas, et toimingud viib läbi Läti.
21.Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku kinnipidamist. Lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st esinema peab isiku põgenemise oht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5). Menetluses tehtavate toimingute puhul on oluline, et isik osaleks isiklikult menetluses ega lahkuks taotluse menetluse ajal teise liikmesriiki.
22.VRKS § 65 lg 3 järgi käsitatakse põgenemisohuna teiste seas seda, kui esineb mõni VSS § s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi. VSS § 68 sätestatud välismaalase põgenemisoht esineb muu hulgas juhul, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita (p 6). Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb lisaks vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis.
5(7)
23.Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles taustakontrolli läbi viimise käigus, mitte tema kinnipidamisel. Nimetatu annab alust arvata, et tal polnud plaani Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, aga kuna PPA pidas isiku kinni, siis ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, et takistada enda väljasaatmist. On eluliselt usutav, et kui isik soovib taotleda rahvusvahelist kaitset, siis ta teeb kõik endast oleneva selleks, et võimalikult kiiresti pöörduda ametivõimude poole rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise eesmärgil. Käesoleval juhul esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes siis, kui ta peeti VSS alusel kinni. Puudutatud isiku puhul võib olla tegemist saatjata alaealisega, kellel võib olla kontakte isikutega, kes on aidanud kaasa tema ebaseaduslikule rändele. Isikul puuduvad dokumendid, seega ei ole võimalik veenduda tema kodakondsuses ja isikusamasuses. Ta peeti kinni olukorras, kus ta oli saabunud Eestisse ilma kehtiva reisidokumendi ja viibimisaluseta. Samuti on ta esitanud PPAle valeandmeid oma vanuse kohta, mistõttu puudub PPA-l põhjendatud usaldus isiku suhtes. Isik ei ole täitnud vähimalgi määral oma kaasaaitamiskohustust. Jätkuvalt ei ole ka täit selgust, et isik ei ole alaealine.
24.Kohtu hinnangul võimaldavad eeltoodud asjaolud jaatada jätkuvat põgenemisohtu.
25.VRKS § 65 lg 2 punkt 5 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 65 lg 2 punkt 5 on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS-i alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (vt ka varasemat, kuid samasisulist VRKS-i sätet puudutavat kohtupraktikat: Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2021 määrust haldusasjas nr 3-20-2119, p 12–15; 17.04.2020 määrust haldusasjas nr 3 19-1068, p 12–17).
26.Ainuüksi asjaolu, et isik viibib riigis ebaseaduslikult, ei saa siiski teha järeldust, et tema taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Samas tuleb arvestada sellega, et isiku enda kinnitusel ei olnud tal plaane rahvusvahelist kaitset taotleda. Taotlus esitati alles pärast seda, kui isikule öeldi, et ta saadetakse välja. Isiku sooviks oli jõuda teisse Schengeni liikmesriiki.
27.Kõiki asjaolusid kogumis hinnates on usutav, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks.
28.Kuivõrd PPA on põhistanud isikust lähtuvat põgenemisohtu ning isiku enda ütlused toetavad PPA järeldusi, siis poleks leebemad järelevalvemeetmed tõhusad.
29.Arvesse tuleb ka võtta, et isiku enda poolt avaldatud info põhjal on tema puhul tegemist saatjata alaealisega. VRKS § 69 sätestab, et saatjata alaealist taotlejat võib kinni pidada äärmusliku abinõuna ja alles pärast seda, kui individuaalse hindamise tulemusel on kindlaks tehtud, et VRKS § 60 lg 1 ega § 67 lg-s 2 nimetatud piiranguid ja alternatiive ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning kinnipidamine on alaealise heaolu ja turvalisuse kaalutlusel vajalik ja alaealise parimates huvides. Kinnipidamine võib VRKS § 69 lg 2 p 2 kohaselt olla alaealise parimates huvides, kui tema kinnipidamine tagab tema turvalisuse. Kohtu hinnangul on nimetatud eeldused täidetud, kuna isik on ilma saatjata võõras riigis, kus tal puuduvad lähedased ja tuttavad. Samuti võib ta olla mõjutatav isikute poolt, kelle kaasabil ta Eestisse jõudis. Seega on kohus seisukohal, et kinnipidamine vastab isiku huvidele ja tagab tema turvalisuse.
6(7)
30.Arvestades eeltoodut on puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine VRKS § 65 lõike 2 punktide 1, 2 ja 5 alusel on lubatav.
31.PPA taotleb isiku kinnipidamist kuni neljaks kuuks. Arvestades, et tegemist võib olla alaealisega, annab kohus loa isiku kinnipidamiseks kuni kolmeks kuuks. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni kolmeks kuuks ebaproportsionaalne meede, arvestades, et eesmärgiks on tagada alaealise taotleja turvalisus ning täpsemate asjaolude väljaselgitamine. Kohus märgib, et PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskuses vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad.
32.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.12.2026 (kaasa arvatud).
33.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 71 lg 1).
34.Kohus asendab avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Tiia Nurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.