lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2268/33

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.11.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-2268/33
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1937
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 2003/109 art 12Nõukogu direktiiv 2003/109/EÜ, 25. november 2003, pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohtaMäärus 2018/1861 art 21Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1861, 28. november 2018, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006C-448/19

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-2268/13Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.09.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

04.11.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-2268

Haldusasi

X-i kaebus Siseministeeriumi 27. mai 2026. a otsuse nr 1-24/165 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 27.10.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja X Vastustaja Siseministeerium

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta X-i määruskaebus menetlusse.
2.Jätta X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.10.2026 määruse resolutsiooni punkt 6 muutmata.
3.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 16.11.20263-26-2534/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.11.20263-26-3193/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.11.20263-26-2476/61Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.11.20263-26-2713/28Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.11.20263-26-2712/18Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.11.20263-26-2710/25
Siseministeerium kohaldas 27.05.2026 otsusega nr 1-24/165 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 20.05.2026 ettepaneku nr 15.3-3.4/703-2 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 29 lg 1 p-de 1 ja 7 ning lg 2 alusel Venemaa Föderatsiooni kodanikule X-ile (sündinud xxx) alalist sissesõidukeeldu Schengeni alale. Otsuse kohaselt on X tegelikuks ja jätkuvaks ohuks Eesti ja teiste Schengeni riikide avalikule korrale ja julgeolekule, kuivõrd isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud esimese astme kuritegude eest (viimati Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2025 otsusega kriminaalasjas nr xxx) ning teda peetakse avalikkuses Eesti allilma liidriks.

3-26-2268

2.X esitas 27.07.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi 27.05.2026 otsuse nr 1-24/165 tühistamiseks ning otsuse alusel Schengeni infosüsteemi, riiklikesse registritesse ja infosüsteemidesse sisestatud kannete kustutamiseks kohustamiseks. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse. Ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata ei ole kaebajal võimalik naasta oma pikaajalisse elukeskkonda, kohtuda lähedastega, korraldada kohtuasjades osalemist ning kasutada tavapäraseid konsulaar- ja reisivõimalusi. Kaebaja ei saa olla oma pikaajalise elukaaslase ega Eestis elava Eesti kodanikust tütre juures, kasutada oma kodu, korraldada vara ja dokumente ega säilitada tavapäraseid elulisi sidemeid. Kaebaja sõitis Venemaale ajutiselt sugulasi külastama ega kavatsenud sinna elama jääda. Kaebajal esineb aeg-ajalt terviseprobleeme ja ta vajab terviseuuringuid. Arstid, kelle poole kaebaja tavaliselt pöördus, asuvad Eestis. Avalikku huvi saab kohtumenetluse ajal kaitsta vähem koormavate vahenditega.
3.Vastustaja taotles vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.
4.Tallinna Halduskohus jättis 27.10.2026 määruse resolutsiooni punktiga 6 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) Sissesõidukeelu kehtivuse peatamine ei võimaldaks kaebajal kohe Eestisse naasta, sest tema pikaajalise elaniku elamisluba on alates 20.05.2026 kehtetuks tunnistatud. Vastustaja selgituse kohaselt oli pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise aluseks direktiivi 2003/109/EÜ artikli 12 lõige 1 ehk tegelik ja piisavalt tõsine oht avalikule korrale. Seetõttu ei pidanud kohus tõenäoliseks, et kaebaja saaks sissesõidukeelu peatamise korral Eestisse saabumiseks muu õigusliku aluse. 2) Kaebajal ei ole Eestis väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 29 lg 4 tähenduses perekonnaliikmeid, sest tema Eestis elav tütar on täisealine ning abikaasat tal Eestis ei ole. Kaebaja alaealine laps elab Moskvas ja temaga suhtlemist vaidlustatud otsus ei takista. Väidetava kooselu kohta endise abikaasaga ei ole tõendeid esitatud. 3) Kaebaja elukorralduse kese ei ole tõenäoliselt enam Eestis. Ta viibis Schengeni alal 2023. aastal ligikaudu 114, 2024. aastal 130 ja 2025. aastal 87 päeva ning oli Eestist eemal korraga poolteist kuni kolm kuud. Kaebaja on piiriületustel korduvalt märkinud, et läheb Venemaale tööle, ning tal ei ole Eestis alates 2023. aastast ametlikku töökohta ega ravikindlustust, samuti ei ole tal siin kinnisvara. Pikaajalised Venemaal viibimised ei toeta väidet, et kaebaja läks sinna üksnes ajutiselt sugulasi külastama, ning nende põhjal võib pidada võimalikuks, et tal on seal enda sisseseadmiseks vajalikud asjad juba varasemast olemas või kaasas. 4) Kaebaja terviseprobleemid ega viited konsulaar- ja reisivõimalustele ei põhjenda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ravikindlustuse puudumise tõttu ei saa järeldada, et ravi oleks Eestis paremini tagatud kui Venemaal, kus kaebaja tõenäoliselt töötab, ning kaebajal ei ole subjektiivset õigust jätkata ravi konkreetse arsti juures. Venemaa Föderatsiooni kodanikuna saab ta kasutada oma kodakondsusega tagatud konsulaar- ja reisivõimalusi. 5) Kuigi sissesõidukeeld riivab kaebaja võimalust külastada Eestis teisi pereliikmeid ja varasemat elukohta, võimaldab VSS § 32 lg 1 muuta sissesõidukeelu kehtivusaega asjaolude muutumisel või äralangemisel ning humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda. VSS § 321 lg 1 võimaldab keelu kehtivuse peatada, kui lühiajaline Eestisse saabumine ja siin viibimine on vältimatult vajalik. Kohtule ei nähtunud sel ajal nende võimaluste kasutamiseks alust, kuid kohus märkis, et nende esinemisel oleks kaebajal erandina võimalik Eestisse saabuda. 6) Kaebuse eduväljavaadete hindamine sõltub muu hulgas riigisaladusega kaitstud teabest, millega kohus ei olnud veel tutvunud. Samas nähtub kriminaalasjas nr xxxt ehtud Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2025 otsusest, mis jõustus 30.09.2025, et kaebaja mõisteti süüdi Itaalias toime pandud väljapressimises, mille käigus ta ähvardas kannatanu ja tema pere ära tappa, ning teda tutvustati kuritegelikus maailmas autoriteetse isikuna. Seetõttu ei pidanud 2(5)

3-26-2268 kohus põhjendatuks seda, et kaebaja eitas vaidlustatud otsuses viidatud Itaalias toime pandud tegu, sest kaebajale pidi olema selge, millisele sündmusele otsuses viidati. Kuigi teost on möödunud palju aega, oli kaebaja Eestis elav laps varem alaealine ning viibimisaluse puudumine võinuks takistada kriminaalasja menetlemist ja kaebaja osalemist selles. Süüdimõistmisele sai vastustaja tugineda alles kohtuotsuse jõustumise järel. 7) Arvestades VSS § 29 lg 4 tähenduses perekonnaliikmete puudumist Eestis, kaebaja elukorralduse keskme liikumist viimasel paaril aastal Venemaale ning elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuses esitatud asjaolusid, kaalub kaebajast tuleneda võiv oht avalikkusele üles tema huvi viibida Eestis ka lühiajaliselt. Kaebaja ei ole täpsustanud, milliste vähem koormavate meetmetega saaks avalikku huvi samaväärselt kaitsta, ning peale sissesõidukeelu kehtivusaja muutmise või kehtivuse peatamise võimaluste ei olnud selliseid meetmeid teada ka kohtule.

5.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 6 tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist või alternatiivselt esialgse õiguskaitse taotluse saatmist halduskohtule uueks läbivaatamiseks kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) Halduskohus ei kaalunud HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt piisavalt avalikku huvi, kaebaja õigusi, kaebuse eduväljavaateid ega abinõu tagajärgi. Alahinnati perekondliku lahusoleku, elukeskkonnast eemaloleku ja ravi järjepidevusega seotud kahju, mida hilisem soodne lahend täielikult ei heasta. 2) Abielulahutus 11.08.2014 ei lõpetanud kaebaja sõnul kooselu X.Y: see jätkus koos tütrega Xxx vähemalt 2025. aasta talveni, kuid katkematut kooselu 2026. aasta maini ta ei väida. Kooselu tuleb hinnata registriandmete ja täiendavalt esitatavate kinnituste ning vajaduse korral tunnistajaütluste alusel. Täisealise Eesti kodanikust tütrega tegelikke suhteid tuleb kaaluda ka VSS § 29 lg 4 määratlusest sõltumata. Kinnisvara puudumine ei tõenda kodu puudumist. 3) Siseministeeriumi ja PPA 27.10.2026 seisukoha järgi kattus kaebaja ja X.Y registreeritud elukoht Xxx ajavahemikul 17.05.2012–19.05.2026 ning pärast lahutust oli neil ühine lisaaadress Xxx. Need andmed ei tõenda üksinda kooselu, kuid vajavad hindamist koos kriminaalasja nr xxx asjakohaste andmetega. Elukaaslase küsimust kajastati juba ringkonnakohtu 18.09.2026 määruses, kuid kooselu sellega lõplikult ei tuvastatud. 4) Piiriületusandmed kajastavad üksnes Eesti kaudu toimunud Schengeni välispiiri ületamisi ega tõenda täpset Eestis viibimise aega või sidemete katkemist. PPA 06.07.2025 ja 18.08.2025 märkustes nimetatakse Tallinna kaebaja koduks ja elukohaks, kuid need ei tõenda korteri elanike koosseisu; 20.11.2025 lubati kaebajal Tallinna lennujaamas riiki siseneda. Välisreisidel olid ka tööalased ja perekondlikud põhjused. Vajaduse korral tuleb võrrelda PPA 20.05.2026 ja 26.10.2026 piiriületusmaterjale. 5) Kaebaja on elanud Eestis alates 1988. aastast ja saanud pikaajalise elaniku elamisloa 19.04.2007. Ta töötas Xxx 01.07.2005–31.07.2017 ja Xxx OÜ-s 01.08.2017–23.03.2023, kokku ligikaudu 17 aastat ja üheksa kuud, ning 2019. aastal paralleelselt Xxx OÜ-s. Asjaolu, et tal ei ole praegu töökohta ega ravikindlustust, ei kõrvalda varasemaid sidemeid; tööalast olukorda mõjutas tema sõnul ka pikaajaline kriminaalmenetlus, mille mõju tuleb vajaduse korral kontrollida. 6) Kaebaja ei vaidlusta jõustunud süüdimõistmise arvestamist, kuid sellest ei tulene automaatselt praegune tegelik ja piisavalt tõsine oht, mis õigustaks tähtajatut kogu Schengeni ala hõlmavat keeldu ja igasugusest ajutisest abinõust keeldumist. Kontrollida tuleb teo aega, hilisemat käitumist, kriminaalhoolduse tingimuste täitmist ja hilisemaid rikkumisi, mille puudumist ta tõendamata ei väida. Ta ei tugine automaatsele topeltkaristamise keelule, vaid nõuab sissesõidukeelu ennetava eesmärgi ja proportsionaalsuse hindamist. 7) Halduskohus ei olnud tutvunud salastatud materjalidega, sealhulgas õiendiga STR2520001466. See ei välista iseenesest esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist, kuid ohu 3(5)

3-26-2268 tõendatus vajab kontrollitavat põhjendust. Tagada tuleb materjalide kohtulik kontroll ja kaebaja võimalus seadusega lubatud ulatuses vastuväiteid esitada ning kontrollida, kas tema kasuks rääkivaid asjaolusid ja alternatiivseid meetmeid kaaluti riskiteabega samaväärselt. 8) Sissesõidukeelu vaidluses tuleb hinnata direktiivi 2003/109/EÜ artiklis 12 ja Euroopa Kohtu otsuses C-448/19 käsitletud individuaalse hindamise põhimõtete kohaldatavust, eristades seda vaidlust elamisloa vaidlusest. Kaebaja Eestis elamise kestust, vanust, sidemeid ja meetme tagajärgi tuleb kaaluda ka EIÕK artikli 8 ning EIK lahendite Boultif vs. Šveits ja Üner vs. Madalmaad alusel, arvestades süüteo raskust, möödunud aega ja hilisemat käitumist nii esialgse õiguskaitse vajaduse kui ka kaebuse eduväljavaadete hindamisel. 9) Hinnata tuleb keelu mõju Eestis alustatud ravi jätkamisele; ravikindlustuse olemasolu kaebaja ei väida ja meditsiinilised tõendid esitab nende olemasolul täiendavalt. Asjaolu, et digitaalsed autentimisvahendid ei toimi alates 20.05.2026, raskendab kohtumenetluses osalemist, mistõttu ta palub saata menetlusdokumendid e-postiga avatavate PDF-failidena ja võimaldada vajaduse korral kaugosalemist. Arvestada tuleb ringkonnakohtu 18.09.2026 menetlusjuhiseid ning EL õiguse kohaldamisalas harta artikleid 7 ja 47. Varasem määrus ei lahendanud keelu õiguspärasust ega andnud esialgset õiguskaitset. 10) SIS-i hoiatusteate põhjendatust ja proportsionaalsust tuleb riiklikust keelust eraldi kontrollida määruse (EL) 2018/1861 artiklite 21, 24 ja 39 alusel, nõudes vajaduse korral välja PPA ettepaneku, selle täienduse, riskihinnangud ja kande andmed. Kaebaja ei eita Itaalias toimunud sündmustele tuginemist, kuid vaidlustab praeguse ohu ja tähtajatu kogu Schengeni ala hõlmava piirangu piisava põhjendatuse. Kande läbivaatamise tähtajad ei lõpeta riiklikku keeldu ning kande peatamine ei taasta elamisluba ega anna sisenemisõigust. 11) Kaaluda tuleb ajaliselt ja eesmärgilt piiratud abinõu põhjendatud perekondlikuks või meditsiiniliseks külastuseks, kui see on õiguslikult võimalik ja muud sisenemistingimused on täidetud. Kaebaja on valmis esitama reisiandmed ja täitma seaduslikke tingimusi. Piiratud külastuse ohtu ei saa samastada piiranguteta sisenemisega. Keelu peatamine ei taasta siiski elamisluba ega anna iseseisvat sisenemisõigust. 12) Taotlust tuleb uuesti hinnata aadressi-, piiriületus- ja töötamisandmete ning vajaduse korral väljanõutavate kriminaalasja materjalide ja salastatud materjalide alusel. Kaebaja palub võimaldada täiendavate kooselu-, ravi- ja kriminaalhoolduse tõendite esitamist ega väida, et need kõik on juba esitatud. Ta taotleb resolutsiooni punkti 6 tühistamist ja proportsionaalse esialgse õiguskaitse kohaldamist või taotluse saatmist halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

7.Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).
8.Siinses asjas vaidlustab kaebaja Siseministeeriumi otsust kohaldada tema suhtes alalist sissesõidukeeldu Schengeni alale.
9.Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kellel oli pikaajalise elaniku elamisluba. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 20.05.2026 otsusega nr 15.3-3.4/703-1 kaebaja 4(5)

3-26-2268 pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks alates 20.05.2026. Tegemist on kehtiva otsusega (vt haldusasi nr 3-26-1896).

10.Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust eelkõige sooviga naasta Eestisse, suhelda siin vahetult lähedastega, jätkata ravi ning korraldada oma isiklikke asju ja osaleda kohtumenetluses. Nende eesmärkide saavutamine eeldab õiguspärast Eestisse sisenemist ja siin viibimist. Üksnes käesolevas asjas vaidlustatud sissesõidukeelu toime peatamine ei taastaks kaebaja kehtetuks tunnistatud pikaajalise elaniku elamisluba ega annaks talle iseseisvat sisenemis- või viibimisõigust. Seda möönab ka kaebaja. Kuigi sissesõidukeelu peatamine võiks kõrvaldada ühe takistuse muu sisenemis- või viibimisaluse saamiseks, ei ole kaebaja toonud esile muud kehtivat alust ega konkreetseid asjaolusid, millest nähtuks realistlik võimalus saada selline alus lähiajal. Samuti ei ole ta piiritlenud konkreetset perekondlikku või meditsiinilist külastust ega põhistanud selle õiguspärase toimumise võimalust. Valmisolek esitada edaspidi reisi eesmärk, kestus ja muud andmed ei ole selleks piisav. Ka sissesõidukeelu peatamise ajaline või eesmärgiline piiramine ei kõrvalda iseenesest sisenemis- ja viibimisaluse puudumist. Seetõttu ei nähtu praegustel asjaoludel, et taotletud abinõuga saaks ära hoida või vähendada kaebaja nimetatud Eestis viibimisest sõltuvaid kahjulikke tagajärgi. Kaebaja kirjeldatud digitaalse autentimise raskused on tema enda selgituse järgi tekkinud pärast elamisloa kehtetuks tunnistamist ning sissesõidukeelu peatamine neid iseenesest ei kõrvalda. Menetlusdokumentide kättesaadavust ja kaugosalemist tuleb vajaduse korral tagada menetluslike abinõudega. Ka SIS-i kande suhtes ei ole kaebaja põhistanud sellist eraldiseisvat konkreetset tagajärge, mille vältimiseks oleks vajalik kande toime viivitamatu peatamine.
11.Eeltoodust tulenevalt ei võimalda kaebaja esialgse õiguskaitse põhistused järeldada seda, et tal esineks esialgse õiguskaitse vajadus. Seetõttu jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 6 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.11.20263-26-3240/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 01.11.20263-26-3546/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja