Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Rika Laarits Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – Y.G, esindaja Nora Kurik
Asja läbivaatamine
02.11.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Y.G kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.03.2027 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohus tõlgib määruse isikule masintõlkeprogrammiga somaali keelde. Määruse avaldamisel asendatakse isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 175 lg 5, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 9 lg 1). Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Y.G (sündinud xx.xx.xxxx, 20-aastane; puudutatud isik) on Somaalia Liitvabariigi kodanik. Tema isikusamasus on tuvastatud tema ütluste alusel ning 23.10.2026 on koostatud isiku tuvastamise akt. Isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid. Tema emakeel on somaali keel ja ta oskab ka inglise keelt. Eestis tal lähedasi ega perekonnaliikmeid ei ole.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas isiku 31.08.2026 kell 20.20 Tallinnas Tuisu tänaval koos teiste ebaseaduslikult riiki saabunud isikutega väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 6 alusel kinni. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 01.09.2026 kell 18.02 taustakontrolli menetluse käigus.
3-26-2712
3.Tallinna Halduskohus andis 03.09.2026 määrusega loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 03.11.2026.
4.PPA võttis 04.09.2026 vastu isiku rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse järgi saabus isik Eestisse 29.08.2026 ega osanud nimetada oma teekonnal läbitud riike. Isiku sõnul tuli ta Euroopasse, kuna siin on turvaline, ja tema plaan oli minna Soome.
5.Vanuse kindlaksmääramise hindamisel 16.09.2026 märkis isik kirjalikult oma sünnikuupäevaks xx.xx.xxxx ja kinnitas suuliselt, et on 20-aastane. PPA viis isikuga 26.10.2026 läbi vestluse. Täiendatud taotluse koostamise ajaks ei olnud vestluse protokoll vormistatud.
6.PPA alustas määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel vastutava liikmesriigi määramise menetlust ja esitas 16.09.2026 Leedule vastuvõtupalve. Leedu jättis 18.09.2026 palve rahuldamata, sest isiku sisenemine Schengeni alale Leedu kaudu ei olnud tõendatud. PPA seisukoha järgi vastutab seetõttu isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest Eesti.
7.PPA esitas 28.10.2026 VRKS § 66 lg 4 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni neljaks kuuks. PPA tugineb VRKS § 65 lg-le 1 ja lg 2 p-dele 2 ja 5 ning põhjendab põgenemisohtu VRKS § 65 lg 3 p 1 kaudu VSS § 68 p-des 2, 6 ja 12 nimetatud asjaoludega. Põhjendused:
7.1.PPA tugineb VRKS § 65 lg 2 p-le 2, mille alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige põgenemisohu korral. Leedu keeldus isikut vastu võtmast ja PPA vastutab seega isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. PPA peab kinnipidamise jätkamist vajalikuks menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja isiku kättesaadavuse tagamiseks edasisteks menetlustoiminguteks.
7.2.VRKS § 65 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alust põhjendab PPA sellega, et isik peeti 31.08.2026 kell 20.20 VSS-i alusel kinni, kuid ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles 01.09.2026 kell 18.02 taustakontrolli menetluse käigus. PPA märgib, et kuna isik valdab mingil määral inglise keelt, ei saanud keelebarjäär takistada kaitsetaotluse varasemat esitamist. PPA hinnangul on põhjendatud alus arvata, et taotlus esitati üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks.
7.3.VSS § 68 p-des 2 ja 12 sätestatud põgenemisohtu põhjendab PPA valeandmete esitamise ja menetluse takistamisega. Isik väitis kinnipidamisel, rahvusvahelise kaitse taotlemisel, 01.09.2026 reisiteekonna selgitamisel ja 02.09.2026 kohtuistungil, et on alaealine. Isikul oli korduvalt võimalus avaldada oma õige nimi ja vanus. Sünniaja kohta valeandmete esitamisega takistas ta rahvusvahelise kaitse menetlust, sealhulgas vastutavale liikmesriigile üleandmise menetlust. PPA sõnul on isik tunnistanud, et esines alaealisena, kuna eeldas, et siis ei peeta teda kinni.
7.4.VSS § 68 p-le 6 tuginedes järeldab PPA isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita. Isik sisenes Eestisse seadusliku aluseta ja peeti Tallinnas kinni koos teiste ebaseaduslikult riiki saabunud isikutega. Eestisse saabudes ei pöördunud ta kohe kaitse taotlemiseks ametivõimude poole, vaid viibis linnas ja avaldas kaitse taotlemise soovi alles kinnipidamisel. Kuigi isik väidab, et ei olnud Eestist lahkumas, on PPA sõnul tõendeid tema kavatsuse kohta liikuda edasi Soome. PPA hinnangul viitavad asjaolud kogumis sellele, et isik ei soovinud algselt Eestis kaitset taotleda, vaid liikuda edasi endale meelepärasesse liikmesriiki. PPA peab võimalikuks, et kaitsetaotlusele järgneda võiv keelduv otsus ja väljasaatmine ajendavad teda hiljem väljasõidukohustuse täitmisest hoiduma. Lisaks märgib PPA, et ebaseaduslik sisenemine ja kontrollimatu edasiränne kahjustavad rändekontrolli,
2(6)
3-26-2712
riikliku järelevalve ja avaliku korra kaitseks kehtestatud normide tõhusust ning Eesti ja Schengeni ala rändehalduse usaldusväärsust.
7.5.PPA hinnangul ei ole VRKS § 67 lg 2 p-des 1–2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega § 60 lg-tes 1–2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud piisavad põgenemisohu maandamiseks. Isikul puuduvad dokumendid ja piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks ning Eesti ei ole talle tuttav riik. PPA märgib, et isik on liikunud koduriigist Valgevenesse, Leetu ja sealt Eestisse, mistõttu puudub PPA-l tema suhtes usaldus ja veendumus, et ta järgiks alternatiivseid meetmeid ja piiranguid. Vabaduses võib ta lahkuda omavoliliselt teise riiki või hoiduda menetlusest kõrvale Eestis. Schengeni ala riikidevahelise piirikontrolli puudumise tõttu ei oleks dokumentideta edasiliikumine raskendatud, mida kinnitab isiku liikumine Valgevenest Leetu ja Leedust Eestisse. Ka majutuskeskusesse elama suunamine ei vähendaks põgenemisohtu. Põgenemisohu hindamist peab PPA kõigi isikuga seotud asjaolude kogumil põhinevaks prognoosotsuseks.
7.6.PPA peab tõendite ja faktiliste asjaolude kogumi põhjal kinnipidamise tähtaja pikendamist proportsionaalseks, möödapääsmatuks, kohaseks ja vajalikuks meetmeks menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks. PPA hinnangul on isiku vabastamisel tõenäoline, et ta hakkab end ametivõimude eest varjama ega ole edasisteks menetlustoiminguteks kättesaadav. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud meditsiiniline ja vajaduse korral psühholoogiline abi. PPA-le ei ole teada terviseseisundit, mis välistaks tema kinnipidamise.
8.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isikuga läbi viidud intervjuu käigus saada esmane ülevaade rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Nüüd on vaja välja selgitada sisulised asjaolud, neid analüüsida ja koguda päritolumaainfot. Rahvusvahelise kaitse otsus kujuneb menetluse käigus ja seda ei saa ette teha. Isik väitis esimesed kaks nädalat, et ta on alaealine ja alaealisi teisele riigile üle ei anta. Temaga kaasas olnud telefonis oli info, mille järgi sisenes ta Leedu kaudu ja sellepärast esitati tagasivõtmise taotlus Leedule. Isik ise ei osanud nimetada ühtegi riiki, mida oli läbinud. Hiljem esitatud väited ei pruugi vastata tõele, sest need võivad olla mõjutatud kolmandatest isikutest. Kuigi isik on tunnistanud oma tõelist vanust, puudub alus arvata, et ta jääb rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust ära ootama. Tal olid teised kavatsused Euroopa Liidu saabudes ja võib arvata, et pärast vabanemist kinnipidamiskeskusest lahkub ta Eestist. Nende isikuga samas grupis Eestis saabunud isikute, keda ei ole Lätile üle antud, rahvusvahelise kaitse taotlusi menetleb samuti PPA. PPA-l puudub info, et isik oleks varem väitnud, et tema juurest leitud telefon ei kuulu talle. Selleks, et isiku saaks teisele vastutavale riigile üle anda, peavad olema tõendid, et isik on selle riigi kaudu tulnud. Leedu kaudu tulemise info pärines telefonist ja sellest ka lähtuti. Praegu vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest Eesti ja sellega on teema ammendunud.
9.Puudutatud isik kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Isik selgitas, et telefon ei kuulunud talle. Ta ütles juba varem PPA-le, et ta sai selle telefoni autojuhi käest kolm päeva varem.
10.Puudutatud isiku esindaja vaidles kohtuistungil taotlusele vastu. Ebaõigete andmete esitamisega seotud põgenemisrisk peab olema seotud isiku konkreetse käitumise ja edasiste kavatsustega. Isik tunnistas vähem kui kaks nädalat pärast taotluse registreerimist eksimust isikuandmete osas ja selgitas selle põhjusi 14.09.2026 e-kirjas. Valeandmete esitamine ei toonud kaasa põgenemisohtu ega põhjenda kaitse vajaduse puudumist. VRKS § 65 lg 2 p-le 5 viidates ei ole arvestatud isiku 26.10.2026 antud ütlusi. Isik on selgitanud, et kardab oma elu pärast. Subjektiivne kartus elu pärast on põhjendatud sõltumata menetluse lõpptulemusest.
3(6)
3-26-2712
Sellises olukorras ei ole VRKS § 65 lg 2 p-le 5 tuginemine õige. Samuti ei nõustu esindaja tuginemisega VSS § 68 p-le 12. Isik selgitas e-kirjas, et andis esialgu oma vanuse kohta ebaõiget infot, sest smugeldajad olid väitnud, et isiku Lätile üleandmine ei võimalda tal rahvusvahelist kaitset taotleda. Isik ei soovinud menetlust takistada ega viivitada. Isik ei ole enda Lätile üleandmisele vastu vaielnud. PPA esitas ise tagasivõtu taotluse valele riigile – Leedule, kuigi pidanuks esitama Lätile. Kui taotlus oleks esitatud Lätile, oleks saanud isiku juba üle anda. Isik kinnitas juba 14.09.2026, et ta ei ole alaealine. Esindaja palus isikut enam kinni mitte hoida. Esindaja on nõustanud isikut Eestis viibimise kohustuse osas ja isik on suuteline järgima Eestis kehtivat korda.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.PPA taotles isiku kinnipidamise tähtaja pikendamist VRKS § 65 lg 2 p-de 2 ja 5 alusel ning viitas põgenemisohu osas VSS § 68 p-dele 2, 6 ja 12.
12.VRKS § 66 lg 4 sätestab, et halduskohus pikendab sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud tähtaega, arvestades VRKS § 65 lg-s 1 nimetatud tingimusi, kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esineb § 65 lg-s 2 sätestatud alus. VRKS § 65 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Kinnipidamine peab põhinema taotleja olukorra individuaalsel hindamisel ning olema taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne. VRKS § 65 lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada: 2) rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht; 5) kui ta on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks. VRKS § 65 lg 3 p 1 sätestab, et samas paragrahvis nimetatud põgenemise ohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi. VSS § 6 8 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui: 2) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestisse sisenemisel, Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel; 3) on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses; 6) välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita; 12) välismaalane keeldub biomeetriliste andmete andmisest või takistab muul viisil käesoleva seaduse alusel menetluse läbiviimist.
13.Kohus leiab, et isiku kinnipidamise jätkamine on vajalik VRKS § 65 lg 2 p-s 2 sätestatud alusel. Kuna Leedu keeldus isikut vastu võtmast, tuleb tema rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada PPA-l. Taotluse kohta ei ole veel otsust tehtud. PPA selgitas kohtuistungil, et 26.10.2026 toimunud intervjuul saadi esmane ülevaade rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevatest asjaoludest ning veel on vaja välja selgitada sisulised asjaolud, neid analüüsida ja koguda päritolumaainfot. PPA peab kontrollima isiku selgitusi ja võrdlema neid päritolumaa teabega. Samuti tuleb anda isikule võimalus esitada täiendavaid tõendeid ning oma seisu-
4(6)
3-26-2712
kohad ja vastuväited. Menetlustoimingute tegemiseks peab isik olema PPA-le kättesaadav. Kinnipidamise vajalikkus ei tulene üksnes pooleliolevast menetlusest, vaid ka allpool käsitletud konkreetsest põgenemisohust.
14.Kohus ei pea praeguses asjas VRKS § 65 lg 2 p-le 5 tuginemist vajalikuks, sest piisab VRKS § 65 lg 2 p-le 2 tuginemisest.
15.Isiku suhtes esineb põgenemisoht eelkõige VSS § 68 p-s 2 nimetatud asjaolude tõttu. Isik esitas nii PPA-le kui ka kohtule korduvalt ebaõiged andmed oma sünniaja kohta ning väitis end olevat alaealine. PPA taotluse järgi esitas ta neid andmeid kinnipidamisel, rahvusvahelise kaitse taotlemisel, 01.09.2026 reisiteekonna selgitamisel ja 02.09.2026 kohtuistungil. Esindaja sõnul teatas isik 14.09.2026 e-kirjas oma täisealisusest ning selgitas valeandmete esitamise põhjusi. Vanuse kindlaksmääramise hindamisel 16.09.2026 märkis isik oma sünnikuupäevaks xx.xx.xxxx ja kinnitas, et on 20-aastane. Need hilisemad selgitused ei muuda olematuks varasemat korduvat valeandmete esitamist. Kui isiku tegelik soov oli taotleda rahvusvahelist kaitset, pidanuks ta tegema PPA-ga algusest peale koostööd ja esitama enda kohta õiged andmed. Valeandmete esitamine takistab isiku usaldusväärset tuvastamist ja tema kohta andmete kogumist ega ole seetõttu sisuline koostöö. Isiku koostöövalmiduse hindamisel on oluline, et ebaõigete andmete esitamine ei piirdunud ühe eksimusega, vaid jätkus eri menetlustoimingutel. See näitab soovi PPA-d eksitada ja menetluse läbiviimist takistada ning annab konkreetse aluse kahelda tema valmisolekus jääda vabaduses PPA-le kättesaadavaks.
16.Kohus arvestab esindaja vastuväitega, et isik on avaldanud intervjuul oma andmed ja andnud selgitusi. Samuti on isik hiljem kinnitanud oma täisealisust ning PPA on 23.10.2026 koostanud isiku tuvastamise akti. Need asjaolud näitavad koostööd menetluse hilisemas etapis, kuid ei kõrvalda varasema käitumise tõttu tekkinud kahtlusi. Esindaja selgitus, et isik esitas valeandmeid smugeldajatelt saadud teabe tõttu, ei muuda valeandmete esitamise takistavat mõju menetlusele ega anna kindlust, et isik teeb vabadusse pääsedes PPA-ga jätkuvalt koostööd ja ootab Eestis ära rahvusvahelise kaitse menetluse tulemuse. Põgenemisohu hindamisel ei ole seega määrav, millise põhjenduse isik varasemale valeandmete esitamisele annab, vaid tema konkreetne käitumine ja sellest tulenev prognoos edasiseks.
17.Isiku isikusamasus on tuvastatud tema enda ütluste alusel ja tal puuduvad siiani isikut tõendavad dokumendid. Seega ei ole võimalik tema praegu esitatud isikuandmeid dokumentide alusel kontrollida ega veenduda, et uued andmed on õiged. Ka isiku tuvastamise akti koostamine tema ütluste alusel ei kõrvalda seda ebakindlust. Dokumentide puudumine ei tõenda iseenesest põgenemisohtu, kuid koos varasema valeandmete esitamisega annab see põhjendatud aluse kahelda isikuandmete usaldusväärsuses ja isikusamasuses. Seetõttu saab põgenemisohu hindamisel arvestada ka VSS § 68 p-s 3 nimetatud asjaolu.
18.PPA jäi kohtuistungil VSS § 68 p-le 12 tuginemise juurde. Kohus arvestab valeandmete esitamisega kaasnenud menetluse takistamist isiku senise käitumise ja edasise koostöövalmiduse hindamisel. Asjaolu, et isik on hiljem andnud selgitusi ja oma vanuse kohta andmeid muutnud, ei kõrvalda varasema käitumise tähendust põgenemisohu hindamisel. Kuna põgenemisoht on eespool kirjeldatud asjaoludel põhjendatud, ei ole vaja rajada seda järeldust eraldi VSS § 68 p-dele 6 ja 12.
19.Leebemad meetmed ei tagaks kõnealustel asjaoludel eelduslikult isiku menetluses osalemist. Isikul on kontaktid ebaseaduslikku rännet korraldavate vahendajatega ning ta on liikunud dokumentideta üle riigipiiride. Seega on tal nii varasem kogemus kui ka kontaktid, mis võimaldavad Eestist lahkuda ka reisidokumendita. Schengeni alal ei oleks keeruline ilma dokumentideta riigipiire ületada. Eestis ei ole tal lähedasi, perekonnaliikmeid ega elukohta. 5(6)
3-26-2712
Kindlaksmääratud elukohas elamise kohustus, liikumisvabaduse piirang või PPA-sse registreerima ilmumise kohustus eeldaksid, et isik neid vabatahtlikult järgib. Tema korduv valeandmete esitamine koos senise liikumisteekonna ja esialgse sihtkohaga ei anna selleks piisavat kindlust. Need meetmed ei hoiaks seetõttu piisavalt ära ei omavolilist teise riiki lahkumist ega Eestis menetlusest kõrvalehoidumist. Reisidokumendi hoiulevõtmist ei ole võimalik rakendada, sest isikul ei ole dokumente. Ka nimetatud meetmete koos kohaldamine ei vähendaks põgenemisohtu piisavalt.
20.Arvestades isiku esialgset sihtriiki (Soome), peab kohus tõenäoliseks, et isik võib vabaduses viibides jätkata oma ebaseaduslikku teekonda sihtriigini ega jää PPA-le menetluse läbiviimiseks kättesaadavaks. Vanuse kohta korduv valeandmete esitamine koos esialgse kavatsusega liikuda Soome ei anna piisavat alust järeldada, et isik jääb vabadusse pääsedes Eestisse ja teeb rahvusvahelise kaitse menetluses PPA-ga jätkuvalt koostööd. Seda prognoosi ei kummuta ka esindaja kinnitus, et ta on isikut Eestis viibimise kohustuse osas nõustanud.
21.Kohus peab põhjendatuks kinnipidamise tähtaja pikendamist nelja kuu võrra. PPA selgitas istungil, et seni toimunud intervjuul saadi esmane ülevaade taotluse aluseks olevatest asjaoludest ning veel tuleb selgitada välja sisulised asjaolud, neid analüüsida ja koguda päritoluriigi teavet. Neljakuulise tähtaja vajalikkust toetavad veel tegemata toimingud: isiku ütluste analüüsimine ja võrdlemine päritolumaa teabega, täiendavate tõendite kogumine ja läbivaatamine, vajaduse korral täiendavate vestluste korraldamine ja isiku ärakuulamine. Nende toimingute mahtu ja kestust ei ole praegu võimalik täpselt ette näha. Menetluse praegust seisu ja vajaliku sisulise kontrolli ulatust arvestades on neljakuuline ülempiir põhjendatud. See ei vabasta PPA-d kohustusest menetleda taotlust võimalikult kiiresti ega anna alust pidada isikut kinni kauem, kui see on tegelikult vajalik.
22.Kohtule esitatud andmetest ei nähtu terviseseisundit ega erivajadust, mis välistaks puudutatud isiku kinnipidamise pikendamise. Kinnipidamiskeskuses peab isikule olema tagatud vajalik meditsiiniline ja vajaduspõhine psühholoogiline abi. Kohus arvestab, et kinnipidamine riivab intensiivselt isiku vabadust, kuid eespool kirjeldatud konkreetset põgenemisohtu ja leebemate meetmete ebapiisavust arvestades on selle jätkamine menetluses osalemise tagamiseks praegu vajalik ja proportsionaalne.
23.Isik on olnud kinni peetud alates 31.08.2026 ehk määruse tegemise ajaks veidi üle kahe kuu. PPA on selle aja jooksul selgitanud välja vastutava liikmesriigi küsimuse, hinnanud isiku vanust ja alustanud taotluse sisulist läbivaatamist. Luba kuni 03.03.2027 ei tähenda, et isikut võib sõltumata asjaolude muutumisest selle kuupäevani kinni pidada. PPA peab pidevalt hindama kinnipidamise aluse ja vajalikkuse püsimist ning vabastama isiku aluse äralangemisel VRKS § 71 lg 1 kohaselt. Käesolev luba ei anna iseseisvat alust jätkata kinnipidamist pärast selle aluse äralangemist.
24.Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa pikendada Y.G kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra, kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 03.03.2027 (kaasa arvatud). /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.