lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-3240/19

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.11.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-3240/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
02.11.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2383
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
määrus (EÜ) nr 1560/2003Direktiiv 2024/1346Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1346, 14. mai 2024, milles sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõudedMäärus 2024/1348Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, 14. mai 2024, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/ELMäärus 2024/1351Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, 14.mai 2024, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013määruse (EL) 2025/2055

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

02.11.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-3240

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pidada D.T kinni ning paigutada ta kinni-pidamiskeskusesse

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik – D.T , esindaja Irina Põdermaa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.10.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

D.T

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse D.T peale.

määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.10.2026 määruse

2.Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.10.2026 määrus muutmata.
3.Saata puudutatud isikule määrusest masintõlkeprogrammiga tehtud tõlge puštu keelde.
4.Jõustunud määruse Riigi Teatajas avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 16.11.20263-26-2534/17Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.11.20263-26-3193/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.11.20263-26-2476/61Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.11.20263-26-2268/33Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.11.20263-26-2713/28Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.11.20263-26-2712/18

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 08.10.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba pidada Afganistani Islamivabariigi kodanik D.T (puudutatud isik) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 p-de 2, 5 ja 7 ning lg 3 p 1 ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6 alusel. Taotluse kohaselt kontrollisid PPA ametnikud 08.10.2026 Tallinnas Viru väljak 4 Telia poes olnud kolme Afganistani päritolu inimest, kes olid poes juba teist päeva, ostsid odavaid telefone ja kõnekaarte, helistasid. Üheks neist oli D.T , kes peeti kell 13.35 kinni VSS

3-26-3240 alusel. Hiljem samal päeval esitas ta soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, misjärel PPA pidas ta kell 17.09 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 2, 5 ja 7 alusel. Puudutatud isiku reisiteekond oli Afganistan-Venemaa-Valgevene-Läti-Eesti, sihtriik Prantsusmaa. PPA tuvastas esialgsete andmete pinnalt, et puudutatud isik saabus Schengeni alale Läti kaudu, mistõttu esineb alus käsitada Lätit puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina. PPA esitab lähiajal Lätile tagasivõtutaotluse. Kinnipidamine on vajalik, et tagada puudutatud isiku kättesaadavus ja üleandmine Lätile. Läti on praktikas sellised isikud tagasi võtnud. Samuti on isiku kinnipidamine vajalik rahvusvahelise kaitse menetluses asjaolude väljaselgitamiseks. Isiku tegevus viitab sellele, et isik esitas rahvusvahelise kaitse soovi ainult sellepärast, et lükata edasi oma väljasõidukohustust. Isik on Eestis viibinud juba alates 10.07.2026 (võtnud sellel kuupäeval ja 10.08.2026 aadressil Viru väljak 4 välja raha). Isik ei pidanud kogu selle aja jooksul vajalikuks pöörduda ametiasutuste poole rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, vaid valmistus suure tõenäosusega edasisteks tegevusteks. Alles siis, kui politsei oli isiku kinni pidanud, esitas ta soovi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Isik on saabunud Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult ega esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust esimeses liikmesriigis, kuhu ta saabus. Soov rahvusvahelise kaitse taotlemiseks tekkis isikul alles pärast seda, kui Eesti politsei oli ta kinni pidanud. Isiku enda sõnul jõudis ta Eestisse 08.10.2026, aga tema asjade hulgas olevatest dokumentidest ilmneb, on isik on Eestis juba alates 10.07.2026. Isik on enda teekonna selgitamisel andnud erinevaid ütlusi. Viimaste selgituste kohaselt tuli isik Valgevenest üle Läti piiri ja sealt edasi Eestisse. PPA arvates näitab isiku senine käitumine selgelt tema valmisolekut liikuda ebaseaduslikult ühest riigist teise, rikkuda õiguskorda ja valetada õiguskaitseorganitele. See kõik annab alust eeldada, et vabaduses viibides võib isik jätkata samalaadset käitumist. Eelkõige soovib Eesti isiku anda üle Lätile. Esineb oht, et vabaduses viibides ei ole isik enam ametiasutustele kättesaadav ning võib üleandmisest kõrvale hoiduda. Juhul, kui Läti ei pea siiski võimalikuks isiku tagasivõtmist, viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis. Isikul on kontaktid ning teadmised jätkata ebaseadusliku rändega. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei ole praegusel juhul piisavad, kuna menetlustest kõrvalehoidumine ei ole Schengeni alal vaba liikumise tingimustes takistatud. PPA-l puudub isiku suhtes usaldus ja veendumus, et ta peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni.

2.Tallinna Halduskohus rahuldas 09.10.2026 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 09.02.2027 (kaasa arvatud). PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Lätile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Asjas kogutud andmed annavad põhjendatud aluse arvata, et puudutatud isiku esimene Schengeni alale saabumise riik oli Läti, kust ta liikus edasi Eestisse. Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid üleandmise menetluses, milles tuleb järgida määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu. PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtutaotlust esitada ja määruse (EL) 2024/1351 art 45 kohaselt on selleks aega kuni kaks nädalat. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seega on mõlemad VRKS § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 toodud kinnipidamise alused asjakohased.

2(6)

3-26-3240 Puudutatud isiku varasem ebaseaduslik piiriületus ja esimesest liikmesriigist edasi liikumine annavad kogumis alust arvata, et vabaduses viibides võib ta menetlusest või Lätile üleandmisest kõrvale hoida. Põgenemise ohtu kinnitab ka puudutatud isiku vastuolulised väited ja tegelike andmete varjamine. Kinnipidamine ei ole direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 1 mõttes karistuslik ning selle aluseks ei ole ainuüksi isiku ebaseaduslik sisenemine Euroopa Liitu. Kirjeldatud asjaolud näitavad isiku kogemust ning valmisolekut hoiduda oma eesmärgi saavutamiseks ametivõimude kontrollist. Neljakuulist kinnipidamise tähtaega ei saa pidada ebaproportsionaalselt pikaks. PPA esialgne eesmärk on isik Lätile üle anda. Üleandmismenetlus võib kesta ligi kaks kuud. Üleandmisotsuse vaidlustamise korral võib menetlus pikeneda. Kui üleandmine ei osutu võimalikuks, peab PPA menetlema rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis. Praeguses etapis ei ole põgenemisohtu ning isiku ütluste kontrollimise vajadust arvestades piisavalt alust eeldada, et leebemad meetmed tagaksid isiku kättesaadavuse PPA-le.

3.D.T peale.

esitas 26.10.2026 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 09.10.2026 määruse

Põgenemisohtu ei ole. Rahvusvahelise kaitse taotlemine ei tähenda iseenesest soovimatust täita lahkumiskohustust. PPA ei ole toonud välja ühtegi konkreetset asjaolu, millest järelduks isiku keeldumine koostööst või kavatsus hoiduda menetlusest kõrvale. Puudutatud isik andis PPA-le teada kohe pärast kinnipidamist, et soovib esitada rahvusvahelise kaitse taotlust. Viibimine koos teiste rahvusvahelist kaitset vajavate isikutega ja lühiajaline viivitus taotluse esitamisel ei viita veel soovile viibida Eestis ebaseaduslikult. Puudutatud isik on nüüdseks esitanud PPA-le dokumente oma isikusamasuse tõendamiseks. Kinnipidamist neljaks kuuks ei saa pidada vajalikuks ja proportsionaalseks. Kui esindaja oleks kohtuistungil sõna saanud, oleks ta välja toonud, et vajalikud toimingud üleandmiseks ei võta rohkem aega kui 2 kuud, vajaduse korral saaks kinnipidamise tähtaega pikendada. Halduskohus ei ole andnud individuaalset hinnangut, miks ei oleks muud leebemad meetmed tulemuslikud. Töökorralduslikud, ressursi ja töökoormuse probleemid ei saa olla isiku vabaduse piiramise alusteks. Riigi ülesanne on tagada, et menetlus toimuks mõistliku aja jooksul ning kohtute töökoormuse vähendamine ei ole piisav põhjus pidada isikut kinni kauem, kui selleks on menetlusvajadus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
5.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väiteid ei anna alust seda tühistada. VRKS § 65 lg 2 p 5 kohaldamist halduskohus ei analüüsinud, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus.
6.PPA ja halduskohus on tuginenud puudutatud isiku KPK-sse paigutamisel VRKS § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning põgenemisohu osas VSS § 6 8 p-le 6. Nende sätete alusel rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise üldisi põhimõtteid ja põgenemisohu hindamisega seonduvat on Tallinna Ringkonnakohus varasemas praktikas korduvalt selgitanud (nt 01.09.2026 määrused nr 3-26-2221, nr 3-26-2228, nr 3-26-2302) ning neid motiive ei ole vaja üle korrata. Määruskaebuses on vaidlustatud põgenemisohu esinemist ja kinnipidamise tähtaega.
7.Puudutatud isiku kinnipidamise aluseks oli eeskätt VRKS § 65 lg 2 p 7, aga lisaks ka p 2. Ehkki taotluse esitamise ja halduskohtu 09.10.2026 määruse tegemise ajaks ei olnud Lätile tagasivõtutaotlust veel esitatud, oli PPA juba 08.10.2026 taotluses toonud välja andmed, millest nähtuvalt esines piisav alus arvata, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab Läti (puudutatud isiku ütlused, telefonist leitud pildid, vt taotluse 3(6)

3-26-3240 lisa 5 ja taustakontrolli kokkuvõte). Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 ja art 40 lg 4 ning rakendusmääruse (EL) 2025/20551 I lisa punkti 8.1 kohaselt võivad need olla piisavad tõendid selle kohta, et taotleja on ebaseaduslikult ületanud Valgevene ja Läti vahelise riigipiiri ning seega on vastutavaks liikmesriigiks Läti.

8.Määruse (EL) 2024/1351 art 44 lg 2 järgi võib isikut üleandmismenetluse täideviimise tagamiseks kinni pidada mh juhul, kui individuaalse hindamise tulemusel esineb põgenemise oht ja kinnipidamine on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Määruse (EL) 2024/1351 art 44 lg 3 kohaselt peab kinnipidamine olema võimalikult lühike. Ehkki vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus tuleb algatada viivitamata (vt määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1), ei eelda taotleja kinnipidamine, et vastuvõtmispalve peaks olema kinnipidamise alguseks juba esitatud, vaid selleks on nähtud ette kindlad tähtajad, mida tuleb järgida (vt määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4; vrd ka Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1697, p 24.1). Tagasivõtutaotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul sooviavalduse registreerimisest arvates (määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1). Üleandmisotsus tuleb teha kahe nädala jooksul alates tagasivõtutaotluse rahuldamisest ning puudutatud isik tuleb üle anda viie nädala jooksul tagasivõtutaotluse rahuldamisest arvates (vt määruse (EL) 2024/1351 art 42 lg 1 ja art 45 lg 3 punkt a). Kõnealused tähtajad ei ole veel lõppenud, mistõttu on kinnipidamine üleandmise täideviimiseks lubatav. Lisaks on võimalik, et puudutatud isik vaidlustab üleandmise, mis pikendab kinnipidamise vajadust. Kui isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 alusel siiski ei toimu ning PPA jätkab taotluse läbivaatamist, ei tingiks see isiku KPK-st vabastamist, sest kinnipidamine on lubatav VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil.
9.PPA ja halduskohus on õigesti leidnud, et puudutatud isiku puhul esineb VSS § 6 8 p-s 6 sätestatud asjaolu, mis viitab tema põgenemise ohule. PPA ametniku 08.10.2026 ettekande kohaselt andis puudutatud isik oma reisiteekonna kohta esialgu valeütlusi, kuid hiljem selgitas, et saabus Valgevenesse Venemaa kaudu umbes kuu aega tagasi. Ta viibis Valgevenes metsas kolm päeva ja ületas Valgevene-Läti piiri. Isik saabus oma sõnutsi Eestisse 08.10.2026, kuid see jutt on vastuolus muude tõenditega (võttis Tallinnas raha välja 10.07.2026 ja 10.08.2026). Seega on isiku ütlused ebausaldusväärsed ja kantud eesmärgist viia PPA menetlustes eksiteele. Sihtriik oli taustakontrolli kokkuvõtte kohaselt, milles toodud andmetega puudutatud isik nõustus, Prantsusmaa. Neist asjaoludest kogumis järeldub, et isiku eesmärgiks oli varjata ennast Läti ja Eesti ametivõimude eest ning liikuda reegleid rikkudes Schengeni alal edasi oma sihtkohta, mitte taotleda rahvusvahelist kaitset juba esimeses turvalises riigis. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta alles pärast kinnipidamist. Ta ei otsinud ise võimalust taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, vaid liikus koos teiste riigis ebaseaduslikult viibinud välismaalastega. Kokkuvõttes on ebatõenäoline, et KPK-st vabastamise korral jätaks isik kasutamata võimaluse lahkuda Eestist Prantsusmaale, kus on suurem afgaanide kogukond. Pigem on usutav, et isik teeb kõik endast oleneva, et jääda Euroopa Liitu edasi ka olukorras, kus tema rahvusvahelise kaitse vajadus ei pruugi leida tuvastamist. Kinnipidamise alternatiivide (vt VRKS § 67 lg 2) kohaldamine ei oleks praegusel juhul märkimisväärse põgenemisohu tingimustes tulemuslik, sest üksnes kinnipidamisega saaks takistada isiku ebaseaduslikku Eestist edasiliikumist, milleks tal on seniste andmete põhjal nii kogemus kui ka valmisolek.
10.PPA taotletud neljakuulist luba ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks selle kestusest tulenevalt. Halduskohus võib VRKS § 66 lg-te 2–4 kohaselt anda loa rahvusvahelise kaitse

Komisjoni 02.10.2025 rakendusmäärus (EL) 2025/2055, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 rakenduseeskirjad varjupaiga- ja rändehalduse osas ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003.

4(6)

3-26-3240 taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks ning isiku kinnipidamiseks antud loa tähtaega ka pikendada kuni nelja kuu kaupa, kui kinnipidamiseks on jätkuvalt täidetud VRKS § 65 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimused. Ringkonnakohus rõhutab, et isiku KPK-s kinnipidamist ei otsusta halduskohus, vaid tegemist on PPA toiminguga, mis peab olema kooskõlas õigusaktidega ning milleks peab olema seaduslik alus (vt haldusmenetluse seaduse § 107 lg 1). Halduskohtu luba ja selle kehtivus on üheks tingimuseks, et kinnipidamine oleks seaduslik, kuid see ei võta PPA-lt kohustust pidevalt veenduda, et isiku kinnipidamiseks on jätkuvalt olemas seaduslik alus, ning aluse äralangemisel tuleb isik viivitamata vabastada. Halduskohus saab loa andmisel kontrollida üksnes seda, kas kinnipidamise eeldused on täidetud määruse tegemise ajal, kuid kohus ei saa etteulatuvalt otsustada, et kinnipidamine on seaduslik ka nt kahe või nelja kuu pärast. Seepärast ei saa VRKS § 66 lg-tes 2–4 märgitud tähtaegu sisuliselt käsitada viisil, et halduskohtu antud loa kehtivusaja jooksul on kinnipidamine alati seaduslik, vaid kohus määrab loa andmisel üksnes hiliseima tähtpäeva, millal peab isiku kinnipidamise jätkamiseks igal juhul kohtulikult uuesti hindama selle seaduslikkust. Halduskohtu loa olemasolu ei võta puudutatud isikult õigust vajaduse korral enda kinnipidamist halduskohtus vaidlustada (vt HKMS § 37 lg 2 p 2), sealhulgas esialgse õiguskaitse korras, näiteks kui tema hinnangul on kinnipidamise alused ära langenud või kinnipidamine on muutunud ebaproportsionaalseks, kuid PPA keeldub teda KPK-st vabastamast.

11.Kinnipidamise kestuse põhjendatuse üle otsustab kohus, võttes arvesse eeskätt puudutatud isiku võimalikku haavatavust, tervislikku seisundit, perekonnaelu, senise kinnipidamise kestust jm asjaolusid. Ehkki õige on määruskaebuse väide, et pelgalt PPA ja kohtu töökoormus ei saa õigustada kinnipidamist pikemaks ajaks, kui on vajalik menetluste läbiviimiseks, ei olegi kohus andnud siinses asjas luba kinnipidamiseks sellest pikemaks ajaks. PPA hinnangul oli alust prognoosida kinnipidamise vajadust neljaks kuuks, puudutatud isiku esindaja arvates kaheks kuuks. Mõlemad hinnangud on esialgsed ning teatud veamarginaaliga, kuna kõike edaspidi menetlustes ette tulevat ei saa täpselt ette näha. VRKS-i eelnõu seletuskirjas (lk 161) on märgitud, et haldusorgan ei ole kohustatud taotlema kinnipidamist neljaks kuuks, kui on ettenähtav, et vajalikud toimingud lõpetatakse varem. Praeguses asjas polnud ettenähtav, et toimingud lõpetatakse kindlasti varem kui neli kuud. Siinsel juhul ei ole tuvastatud asjaolusid (nt isiku haavatavus, terviseprobleemid), mille tõttu tuleks neljakuulist KPK-s kinnipidamist pidada ebaproportsionaalseks. Isegi kui PPA vaatab taotluse läbi rahvusvahelise kaitse kiirendatud menetluses, ei välista kiirendatud menetluse kohaldamine vajaduse korral taotluse läbivaatamise üleminekut n-ö tavamenetlusse, mille tähtaeg on pikem (vt määruse (EL) 2024/1348 art 42 lg 2). Kuna puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavaks liikmesriigiks on Läti, siis vaatab PPA taotluse läbi üksnes juhul, kui üleandmise olulise viibimise või üleandmisotsuse tühistamise tõttu läheb vastutus üle Eestile (vt määruse (EL) 2024/1351 art 46 lg-d 2 ja 3). Nagu eespool märgitud, ei anna halduskohtu luba õigust pidada puudutatud isikut kinni kauem, kui selleks on seaduslik alus. Muu hulgas tuleks kohtu loast sõltumata PPA-l isik vabastada, kui üleandmismenetluses ei suudeta järgida määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg-s 4 sätestatud tähtaegu ning kui puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluses on selleks ajaks asjaolud välja selgitatud.
12.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
13.Jõustunud kohtulahend tuleb HKMS § 175 lg 3 ja § 265 lg 4 alusel avaldada Riigi Teatajas selliselt, et puudutatud isiku nimi on varjatud. See on piisav puudutatud isiku identifitseerimise vältimiseks, tagades samal ajal menetluse avalikkuse piisavas ulatuses ja võimaluse tutvuda kohtupraktikaga.

5(6)

3-26-3240 (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.11.20263-26-2710/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.11.20263-26-3546/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja