lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-11317/4

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 12.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-24-11317/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2043
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 401 lg 1, 3KrediidivahenduslepingVÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineVÕS § 4034 lg 13, 4, 6, 7VÕS § 113 lg 1ViivisKAVS § 50 lg 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 1 lg 4, 5Seaduse kohaldamineTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestus

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-679/18

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Toomas Talviste

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2024, Paide

Tsiviilasja number

2-24-11317

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi O. A. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 9081.27 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9802.61 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479, asukoht XXX-i , lepinguline esindaja Pavel Butsenko Kostja: O. A. , isikukood XXX, elukoht XXX

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi O. A. vastu.

Välja mõista O. A.-lt (O. A., isikukood XXX) Inbank Finance AS ja kostja vahel 27.12.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. XXX tulenev põhivõlg 6813.12 eurot Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks.

Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi O. A. vastu intressi 269.28 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 647.10 euro väljamõistmiseks.

Välja mõista O. A.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 6813.12 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud jätta 75.02% ulatuses O. A. kanda ja 24.98% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.

Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1010 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 770 euro ning hageja lepingulise esindaja tasu 240 eurot), millest 757.70 eurot mõista O. A.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 407 lg 5Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 4062 lg 1

Väljamõistetud menetluskuludelt on O. A.

kohustatud tasuma Aktiva Finance

Tsiviilasi nr 2-24-11317 Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid e-posti kaudu kätte toimetatud 4.10.2024 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
3.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud Inbank Finance AS ja kostja vahel 27.12.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. XXX kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja krediidilepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud krediidilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5). 2 (5)

Tsiviilasi nr 2-24-11317

4.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).
5.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
6.Käesoleval juhul ei tuvastanud kohus, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Inbank Finance AS lähtus kostjale krediidi andmisel kostja poolt täidetud taotluses esitatud andmetest ning sellest, et krediidi andmise hetkel ei olnud kostjal maksehäireid. Sissetulekut on esialgne võlausaldaja kontrollinud Maksu- ja Tolliametist. Kohus juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem praktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet, seda ka väiksemate laenusummade puhul. Käesoleval juhul nähtub hagiavalduse asjaoludest, et laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Inbank Finance AS jättis täitmata kohustuse kontrollida talle kostja poolt esitatud andmeid ja seega kostja krediidivõimelikust. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni 3 (5)

Tsiviilasi nr 2-24-11317 oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise kohustus, mistõttu jätab kohus rahuldamata hageja kõrvalnõuded (intress 269.28 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot). Kostja on teinud maksegraafiku järgselt 16 tagasimakset ehk kokku 2886.88 eurot (16x180.43), mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6813.12 eurot.

7.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtupraktika kohaselt on viivist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 647.10 eurot tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Samas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest. Kokku rahuldab kohus seega hagi 75.02% ulatuses (6813.12/9081.27* 100).
8.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
8.1.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
8.2.Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud on hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 770 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
8.3.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist hagimenetluses summas 507 (169 ja 3h) eurot.
8.4.Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3tundi ei selles asjas põhjendatud ning kohus ei nõustu ka lepingulise esindaja tunnihinnaga. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tund. Samuti ei olnud käesolev vaidlus 4 (5)

Tsiviilasi nr 2-24-11317 õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 240 eurot (2 h x 120 eurot, ei sisalda ega lisandu käibemaksu). Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 1010 eurot.

8.5.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 75.02% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 757.70 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
8.6.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja