4.2.esitama pärimismenetluse algatamise avalduse notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks.
4.3.andma kohtule aru pärandvara valitsemisest ning esitama kohtule pärandi hooldaja aruanne esimest korda hiljemalt 04.11.2026 ja seejärel iga 6 kuu järel.
4.4.täitma pärandvara arvelt pärandvaraga seotud kohustused.
4.5.esitama viivitamata avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kui pärandvarast ei jätku kõigi pärimisseaduse (PärS) § 142 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. Pärandvara nimekirja kantud nõudeid ei või rahuldada, kui esineb pärimisseaduse § 142 lõikes 6 nimetatud olukord.
4.6.võtma PärS § 111 lõikes 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast.
4.7.pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded PärS § 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist.
4.8.teatama viivitamatult kohtule, kui langevad ära PärS §-ides 110 ja 111 sätestatud hoiumeetmete rakendamise alused.
5.Määrata pärandaja pärandvara inventuuri tegijaks Tallinna kohtutäitur E V (xxxx, e-post: xxxx) ja anda kohtutäiturile pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule PärS § 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks 3 kuud alates käesoleva määruse kättesaamisest.
6.Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda.
7.Teha pärandvara hoiumeetmete rakendamise kohta kanne pärimisregistrisse.
8.Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele ja kohtutäiturile kätte.
9.Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja jõustub selle kättetoimetamisega pärandvara hooldajale.
11.Jätta menetluskulud XXX korteriühistu kanda. Menetluskulud, mis tekivad pärast hoiumeetmete rakendamist kohtu poolt, jäävad pärijate kanda vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Edasikaebamise kord Määruse peale võib avaldaja, pärija, annakusaaja, pärandi hooldaja, pärandaja võlausaldaja ja testamenditäitja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja TsMS § 442 lg 6). Asjaolude kirjeldus
1.XXX korteriühistu (avaldaja) esitas 21.04.2026 Harju Maakohtule avalduse rakendada pärandvara hoiumeetmeid ning määrata E.B (isikukood XXX, surnud xxxx) omandis olnud ja xxxx asuvale korteriomandile hooldajaks avaldaja ise.
2.Avaldaja selgitab, et temale teadaolevalt ei ole E.B osas pärimismenetlust alustatud. Avaldajale teadaolevalt ei kasuta korteriomandit keegi. Korterile puudub ligipääs ja seetõttu ei ole võimalik kontrollida ka selle seisukorda. Avaldaja hinnangul võib korteri seisukord oluliselt halveneda, kui keegi seal ei ela ja seda ei hoolda. Lisaks on vaja aeg-ajalt kontrollida ka tehnosüsteemide ja seadmete seisukorda, ennetada võimalikke kahjusid (nt veeavariid, küttesüsteemi rikked jms) ning tagada korteri korrashoid, sealhulgas kahjurite leviku vältimine. Seda aga ei ole võimalik
teha, kui puudub ligipääs korterile. Korteriomandi seisundi halvenemine võib kaasa tuua ka pärandvara väärtuse vähenemise. Kuigi praegu ei ole korteriomandiga seotud võlgnevusi avaldaja kui korteriühistu ees, sest kommunaalkulud tasutakse automaatselt püsimaksetena, võib pank igal hetkel konto sulgeda. Konto sulgemisega lõppevad püsimaksed ja korteriomandiga seonduvalt hakkavad kuhjuma võlgnevused.
3.Nimetatud faktilistele asjaoludele ja pärimisseaduse (PärS) §-idele 110 kuni 112 tuginedes leiab avaldaja, olles pärandaja võlausaldaja pärandvarasse kuuluva korteriomandi kaudu, et ta omab õigust pöörduda kohtusse taotlusega määrata avaldajat korteriomanikule kuuluva pärandi valitsejaks ja peab põhjendatuks määrata korteriomandile hooldajaks avaldaja ise. Avaldaja selgitab täiendavalt, et avaldaja määramine korteriomandi hooldajaks oleks ka võimalike pärijate ja teiste võlausaldajate huvides, sest avaldaja saab korterit korrapäraselt hooldada ning kanda tehtud kulud korteri väljaüürimisega.
4.Pärandaja E.B surmaga xxxx avanes pärand. Kohtule teadaolevalt ei ole pärimismenetlust alustatud.
5.Rahvastikuregistris puuduvad igasugused andmed pärandaja pereliikmete osas. Seetõttu pole kohtule teada ka võimalike pärijate ring.
6.Kinnistusraamatu järgi on E.B (A) E.B korteriomandi xxxx omanik. Korteriomandil puuduvad koormatised, kitsendused ja hüpoteegid. Määruse põhjendused
7.Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja asjas kogutud materjalidega, leiab, et avaldus pärandavara hoiumeetmete rakendamiseks kuulub rahuldamisele.
8.PärS § 110 lg 1 sätestab järgmised pärandvara hoiumeetmete rakendamise alused: 1) pärija ei ole teada; 2) pärija ei viibi pärandvara asukohas; 3) ei ole teada, kas pärija on pärandi vastu võtnud; 4) pärija on piiratud teovõimega isik ja talle ei ole määratud eestkostjat; 5) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kuivõrd pärijad ei ole käesoleval ajal teada, on täidetud PärS § 110 lg 1 punktis 1 sätestatud pärandvara hoiumeetmete rakendamise eeldus. Samuti esinevad PärS § 110 lg 1 punktides 2 ja 3 sätestatud pärandvara hoiumeetmete rakendamise eeldused. Avalduse kohaselt on käesoleval hetkel teadaolevatel andmetel pärandaja pärandvaraks korteriomand xxxx. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades vajalik pärandvara hoiumeetmena korraldada pärandvara valitsemine.
9.PärS § 112 lg 1 esimene lause sätestab, et pärandvara valitsemiseks nimetab kohus pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. Avaldaja palub pärandvara hooldajaks määrata ennast. Kohtu hinnangul saab korteri asukohajärgne korteriühistu eelduslikult pärandvara nõuetekohaselt valitseda ning on sobiv isik hooldaja kohustuste täitmiseks. Kohus nimetab pärandvara hooldajaks XXX korteriühistu.
10.Tulenevalt PärS §-ist 114 on pärandvara hooldajal õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus.
11.Käesolevas tsiviilasjas on pärandvara hooldajal kõik seadusest tulenevad hooldaja kohustused, eelkõige järgmised kohustused:
11.1.valitseda pärandvara heaperemehelikult ning tagada selle säilimine kuni pärandvara hooldaja kohustustest vabastamiseni.
11.2.esitada pärimismenetluse algatamise avaldus notarile või kui Eesti notar ei ole pädev pärimismenetlust läbi viima, siis rakendama muid meetmeid pärija isiku väljaselgitamiseks.
11.3.anda kohtule aru pärandvara valitsemisest ning esitada kohtule pärandi hooldaja aruanne esimest korda hiljemalt 04.11.2026 ja seejärel iga 6 kuu järel.
11.4.täita pärandvara arvelt pärandvaraga seotud kohustused.
11.5.esitada viivitamata avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kui pärandvarast ei jätku kõigi PärS § 142 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. Pärandvara nimekirja kantud nõudeid ei või rahuldada, kui esineb PärS § 142 lõikes 6 nimetatud olukord.
11.6.võtta PärS § 111 lõikes 3 sätestatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses olev pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamine pärija varast.
11.7.pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldada pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded PärS § 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist.
11.8.teatada viivitamatult kohtule, kui langevad ära PärS §-ides 110 ja 111 sätestatud hoiumeetmete rakendamise alused.
12.Kuivõrd avaldaja palus avalduses ennast määrata pärandvarasse kuuluva korteriomandi xxxx hooldajaks, selgitab kohus täiendavalt, et pärandi hooldajana XXX korteriühistu kohustused ei ole seotud üksnes pärandvara koosseisu kuuluva korteriomandiga, vaid kogu pärandvaraga, mis selgitatakse välja pärandi inventuuri käigus.
13.PärS § 112 lg-te 4 ja 5 kohaselt võib hooldaja pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandisse kuuluvat kinnisasja ning pärijatel ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda.
14.PärS § 112 lg 1 teine lause sätestab, et koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138-141.
15.Kohus määrab pärandi inventuuri tegijaks Tallinna kohtutäituri E V (V), kellele annab pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks PärS § 140 sätestatud üleskutsemenetluse läbiviimiseks, väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate avaldamiseks ja kohtule PärS § 141 sätestatud pärandvara nimekirja esitamiseks tähtaja kolm kuud alates käesoleva määruse kättesaamisest.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 586 lg 2 kohaselt hoiumeetmete rakendamise ja pärandi hooldaja määramise määrus jõustub selle kättetoimetamisega hooldajale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
18.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud
kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõend. Kohus rahuldas avalduse ja rakendas pärandvara hoiumeetmeid. Seega tegi kohus lahendi avaldaja suhtes. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
19.TsMS § 172 lg 4 sätestab, et hagita menetluses pärandi hoiumeetmete rakendamisest tekkivate kulude eest vastutavad pärijad vastavalt pärimisseaduse sätetele pärandikohustuste kohta. Kohus selgitab, et TsMS § 172 lg-s 4 nimetatud kulude all peetakse silmas kulusid, mis tekivad pärast hoiumeetmete rakendamist kohtu poolt. Sellisteks kuludeks on hooldaja tasu ja muud pärandvara hooldamisega tekkivad kulud. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Saaliste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.