Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Samuti on võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Võlgnikul on 20.05.2024 seisuga ka maksuvõlg ning tal võib olla ka teisi võlausaldajaid, nt Spetselektroodi Aktsiaselts, StroiBat OÜ, RR Steel OÜ. Avaldaja hinnangul puudub võlgnikul vara enda kohustuste täitmiseks. Avaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus võttis avalduse 30.05.2024.a määrusega menetlusse. Võlgniku vastuväide pankrotiavaldusele 30.05.2024 edastas kohus pankrotiavalduse koos lisadega võlgnikule ning andis talle võimaluse esitada avaldusele enda vastuväited. Võlgnik sai dokumendid kätte 13.06.2024. Võlgnik ei esitanud avaldusele vastuväiteid. Kohus nimetas 02.08.2024.a määrusega ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise halduri aruanne Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud. Vara Ajutine pankrotihaldur tegi kindlaks, et võlgnikule kuulub kaks kinnisasja väärtusega kokku 150 000 eurot ja vallasvara (erinevad seadmed, kontoritehnika jm) väärtusega kokku 28 000 eurot. Varudena ostetud kaupa ajutine haldur ei tuvastanud. Kuna võlgnik ei esitanud andmeid ja dokumente oma nõuete ja ettemaksude kohta, siis ei võtnud ajutine haldur nõudeid ja ettemaksusid varadena arvesse. Ajutine haldur märkis, et isegi kui lugeda võlgniku nõuded ja ettemaksud tinglikult reaalseks varaks (31.12.2023 seisuga väärtuses 213 004,46 eurot), siis see ei muudaks ajutise halduri järeldusi võlgniku maksevõime kohta. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara väärtuses 178 000 eurot. Vara on koormatud pantidega. Kohustused Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku 940 331 eurot. Sissenõutavaks muutunud kohustusi on vähemalt summas 813 439,46 eurot, millest avaldajale 606 339,77 eurot, tarnijatele 123 862,56 eurot, töötajatele 3764,56 eurot ning lisaks maksuvõlg 79 472,57 eurot. Ajutine haldur ei tuvastanud hetkel tagasivõitmise aluseid tulenevalt PankrS §-st 109 jj. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed varad kohustustuste täitmiseks. Maksejõuetuse täpset põhjust ei saanud ajutine haldur öelda, kuna võlgnik ei ole esitanud raamatupidamisandmeid ja -dokumente. Võlgniku juhatuse liikmel lisaks anda täiendavaid selgitusi temaga seotud äriühingute RR Steel OÜ ja XO Online OÜ osas. Võlgniku majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik. Võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks. 15.10.2024 toimunud istungil selgitas võlgniku juhatuse liige, et äri untsu minekuks oli kolm põhjust. Peamiseks põhjuseks oli eksport, mis kukkus täielikult kokku. Teine põhjus oli see, et kuna kõik töölised olid töölubadega välismaalased ja neile pidi iga kuu keskmist palka maksma lootuses, et turg taastub. Ettevõtte omavahenditest maksti, aga turg ei taastunud.

Kolmas põhjus oli see, et MTA ei olnud nõus maksuvõlga ajatama, arestisid konto ning äritegevust polnud võimalik jätkata. Lisaraha ei õnnestunud kaasata. Välismaalased olid tööl, sest Eesti inimesed ei tee lihttööd. Tipphetkel oli neil 30 töötajat. XO Online OÜ on jah võlgniku juhatuse liikme firma ja seal on teine valdkond. Sellel firmal ka ei lähe nii hästi nagu peab, aga nad üritavad. RR Steel OÜ-ga on ta nii palju seotud, et nemad rendivad võlgnikult ruume ja teostavad XO Online poolt leitud töid, nagu alltöövõtjad. Rendileping on olemas, rendihind on 800 eurot kuus. Hetkel on tasaarvestus, aga nad on nõus maksma ka tagantjärgi. Taimasto Prefab OÜ-le tegid faktooringut ja RR Steel vahendas null kasumiga. Pankrotimenetluses jäi aga Tamaisto võlgu nii RR Steelile kui neile. RR Steel kunagi laenas võlgnikult metalli ja sai hüpoteek seatud. Seda hüpoteegi võlga tasaarvestavad. Seoses sularaha kasutamisega, siis raamatupidamisdokumendid on kõik olemas tänaseks hetkeks ja juhatuse liige küll ei tea, et midagi kuritegelikku seal oleks toimunud. J. M. peab enda tegude eest ise andma vastust. Kui ettevõtte üle võttis, siis endiste omanike raamatupidamises oli palju küsitavusi, aga juhatuse liige sai selle korda ja see läks maksma ca 10 000 eurot. Enda sularaha väljavõtmise osas selgitas juhatuse liige, et sularaha oli vaja erinevateks kuludeks, täpsemalt ei mäleta, sest tegemist pika perioodiga. Lätlased näiteks nõudsid sularahas maksmist, et võlgnik saaks soodsamalt kauba kätte. Materjali osteti, kütust, erinevaid materjale ehituse jaoks. Dokumendid peaks kõik selle kohta olemas olema. Terve majandusüksus on RR Steelile antud kasutada. Kogu üksus on loodud teatud kindla tootmisprotsessi jaoks ja eraldi neid ei ole võimalik kasutada. Neil on õigus kasutada hooneid kas järgmise aasta suveni või lõpuni. Rendileping sai kolmeks aastaks tehtud. Nad pidid lisaks rendile tasuma ka kommunaale. RR Steeliga sai leping tehtud eelmise aasta lõpus, see leping pidi katma 50 000 eurost võlgnevust ja leping oli mõeldud selle hetkeni, kui 50 000 eurot saab tasutud. 100 000 eurot investeeris juhatuse liige kaarhalli. XO Online ainult vahendab. RR Steel tegutseb. Juhatuse liige ei esitanud ise pankrotiavaldust, sest lootis äri veel käima saada ja otsis ka üle piiri lisarahastust. Võlgniku nõue on seotud Taimasto pankrotinõudega. See summa, mida nad tasaarvestavad RR Steeliga on see, et ta laenas materjali võlgnikule ja ta pidi selle tagasi andma. Võlgnik ei suuda isegi elektriarveid tänasel päeval maksta, seda teeb XO Online. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates avaldaja, võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 940 331 eurot, millest sissenõutavaks on muutunud vähemalt 813 439,46 eurot. Vara on võlgnikul väärtusega 178 000 eurot. Kui arvestada vara hulka võimalikud nõuded kolmandate isikute vastu ja ettemaksud, siis oleks võlgnikul varasid ligikaudu 391 000 eurot. Ka sellises väärtuses vara ei kata pooltki võlgnikul lasuvatest kohustustest. Võlgnikul ei toimu äritegevust ning võlgnikku pole võimalik tervendada. Asja materjalidest ei nähtu hetkel, et

võlgnikul oleks tagasivõidetavaid tehinguid. Eeldatavalt ei oleks aga võlgnikul ka tagasivõidetavate tehingutega piisavalt vara enda nõuete täitmiseks. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 09.12.2024 algusega kell 14.00 Viljandi kohtumajas. Üldkoosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt. Osalemise soovist tuleb kohtule teada anda vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku algust. Võlgniku seaduslik esindaja on kohustatud osalema üldkoosolekul. Kohus määrab pankrotihalduriks B.L-i, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1). - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2). - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1). - Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1). - Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui

-

-

võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1). Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102).

Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 3172 eurot (sh km). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 820 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 20 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 130 eurot/tund (sh km). Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud, v.a istungiks ettevalmistuse ja istungil osalemise ajakulu 2h. Kohus märgib, et istung kestis ainult pool tundi. Istungiks ettevalmistus koos istungil osalemisega on kohtu hinnangul põhjendatud 1 h ulatuses, kuna asja materjal oli ajutisel halduril eelnevalt läbi töötatud. Ajutine haldur koostas põhjaliku aruande, mille ajakulu peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus arvestab tasu määramisel ajakuluks 19h. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu määr ei ületa PankrS § 23 lg-s 3 märgitud

ülemmäära. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 2470 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 3013,40 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu ajutisele haldurile tasuda pankrotivara arvel. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. TsMS § 172 lg 1 esimene lause sätestab: hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab põhimõtteliselt, et pankroti välja kuulutamine on vaid avaldaja huvides, kes saab niimoodi uue täitedokumendi, millele hakkab kehtima uus nõude aegumise kulgemine. Menetlus ei ole kuidagi võlgniku huvides, mida näitas ka võlgniku vähene huvi menetluses. Seetõttu tuleks menetluskulud jätta täies ulatuses avaldaja enda kanda. Riigikohus on aga 10.04.2013 teinud lahendi 3-2-1-23-13, mille p-s 12 on selgitanud TsMS sätete mittekohaldumist pankrotimenetluses. Riigikohus selgitas järgmist: Kolleegium leiab, et sellest üldreeglist on PankrS §-s 150 reguleeritud menetluskulude kandmist erinevalt, millele viitavad PankrS § 150 lg-d 2 ja 3. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga. Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldati, kantakse pankrotimenetluse kulud – sealhulgas ka menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) ning PankrS § 150 lg 1 p-s 6 sätestatud PankrS § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – pankrotivarast. Seega tuleb avaldaja kantud menetluskulud tasuda pankrotivarast vastavalt PankrS §-le 146. Kohus leiab, et nimetatud kulusid ei saa välja mõista otse võlgnikult, vaid lähtudes PankrS § 146 tuleb need kulud kanda pankrotivarast. Avaldaja ei esitanud menetluskulude nimekirja, kuid kohtul on vaatamata sellele kohustus kohtuasja materjalide pinnalt menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata (TsMS § 174 lg 1). Kohtuasja materjalide alusel on tuvastatav, et avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 420 eurot. Nimetatud kulud on põhjendatud kulud ja tuleb kanda pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.