Määruse tegemise aeg ja koht 14.09.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-26-5134
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi Swedbank AS-i vastu pangakontole ekslikult kantud raha tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.03.2026 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
Eesti Vabariigi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) (registrikood 70001975)
(Sotsiaalkindlustusameti
kaudu)
Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 06.03.2026 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) (hageja) esitas 05.03.2026 Harju Maakohtule Swedbank AS (kostja) vastu hagi, milles palus: 1) kohustada kostjat tagastama hagejale kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kantud 38 239,42 eurot; 2) tuvastada, et pärast X surma tema kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX hageja poolt kantud 38 239,42 eurot ei kuulu pärandvara hulka; 3) tuvastada, et Xle kuulunud kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX hageja poolt kantud 38 239,42 eurot kuulub hagejale; 4) kohustada kostjat esitama Xle kuulunud konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte ajavahemiku 01.04.2017 – 30.06.2024 kohta. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks, milles palus keelata kostjal hagi tagamise korras Xle kuulunud pangakontole kantud 38 239,42 euro pärijale või muule isikule üleandmine kuni kohtulahendi jõustumiseni.
1.1.Hagiavalduse kohaselt maksis hageja Xle igakuiselt riiklikku vanaduspensioni ning ühekordset hinnatõusu leevendamise toetust. 11.03.2025 sai hageja teadlikuks, et X on surnud 08.03.2017. Pärast isiku surma, ajavahemikul 01.04.2017–30.06.2024, maksis hageja X pangakontole alusetult hüvitisi (pensionimaksed ja hinnatõusu leevendamise toetus) kokku 38 239,42 eurot. Hagejale ei ole teada, kes on X pärijad. X elas enne surma Venemaal ning pärimismenetlus viidi läbi Vene Föderatsioonis. Hagejal puudus teadmine, et isik elab või võib elada välismaal, samuti puudus teave tema surma kohta. Rahvastikuregistris vastav info puudus. X Eestis elava poja ja eksabikaasa sõnul ei ole nemad pärijaks ning nad ei ole teadlikud pärija isikust. Hageja on pöördunud Vene Föderatsioonis pärimismenetlust läbi viinud notari poole saamaks teada, kellele on väljastatud pärimistunnistus, kuid notar ei ole hagejale vastanud.
1.2.Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse riiklikule pensionile ning sotsiaalhoolekande seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa (SÜS) sätteid. SÜS § 19 lg 1 p 6 kohaselt lõpeb õigus hüvitisele isiku surma korral. SÜS § 31 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt nõutakse alusetult makstud rahasumma tagasi, kui isikul ei olnud tekkinud õigust hüvitisele või kui isiku õigus hüvitisele oli lõppenud.
1.3.Kuivõrd alusetult tasutud hüvitis on kantud X AS-s Swedbank asuvale pangakontole, ning hüvitis ei kuulu pärandvara hulka, siis leiab hageja, et kostja peab alusetult tasutud hüvitise tagastama. Hageja pöördus kohtueelselt kostja poole alusetult tasutud hüvitise tagastamiseks, kuid kostja vastas, et ta ei saa hageja nõuet täita.
1.4.Hageja hinnangul ei kuulu pärast isiku surma arvestatud hüvitiste summad pärandvara hulka. Õigus riiklikele sotsiaalhüvitistele lõpeb isiku surmaga ja tema pärandvara ei saa suureneda pärast surma alusetult isiku kontole laekunud summade võrra. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 06.03.2026 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
2-26-5134
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Hageja tugineb nõude esitamisel SÜS § 31 lg 1 p-dele 1 ja 2, mille kohaselt nõutakse alusetult makstud rahasumma tagasi, kui isikul ei olnud tekkinud õigust hüvitisele või kui isiku õigus hüvitisele oli lõppenud. Kostja ei ole SÜS § 31 lg 1 mõttes kohustatud isikuks ning hageja ei ole kostjale alusetult pensionit maksnud. Kostja õigused ja kohustused piirduvad makseteenuse osutamisega. Asjaolust, et hagejale ei ole pärija isik teada, ei saa järeldada kostja vastutuse tekkimist pärandaja kontol eelduslikult paiknevate rahaliste vahendite tagastamise eest hagejale. Puudub õigusnorm, mis võimaldaks krediidiasutusel sellise vastutuse tekkimist. Kuivõrd puudub õiguslik alus kohustada kostjat hagejale raha tagasikandmiseks, siis ei ole ka hageja tuvastusnõuetel perspektiivi. Tuvastusnõuded alusetult tasutud hüvitise kuuluvuse kohta saab hageja esitada pärija vastu.
2.2.Hagiavalduses esitatud asjaoludel võib olla kohaseks õiguskaitsevahendiks eeltõendamismenetluse algatamise taotluse esitamine (TsMS § 244 jj) pärija isiku teadasaamiseks, mille käigus saab taotleda ka pärandaja arvelduskonto väljavõtte väljanõudmist kostjalt, samuti kohtu abi notarilt andmete väljanõudmiseks jmt. Pärija andmete teadasaamisel on hagejal võimalik nõuda haldusmenetluse raames pärija kaudu raha tagastamist.
2.3.Kuna kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, siis jäi taotlus hagi tagamiseks rahuldamata (RKTKm 16.11.2004, 3-2-1-124-04, p 17).
2.4.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 1). Määruskaebus
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, võtta hagiavaldus menetlusse ning rahuldada taotlus hagi tagamiseks.
3.1.Määruskaebuse kohaselt peab olukorras, kus isiku kontole kantakse alusetult raha, millele kontoomanikul ei ole õigust, olema võimalus raha tagasi saada ning see ei saa jääda alatiseks panga valdusesse. Hageja hinnangul võib tema nõude aluseks olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1. Juhul kui isiku kontol on jätkuvalt hageja poolt sinna kantud hüvitis ning pärija ei ole seda välja võtnud, on see sisuliselt panga valduses.
3.2.Tavapäraselt on hageja kasutanud pärijate abi pärast surma makstud hüvitiste tagasisaamiseks. Antud juhul ei ole hagejale pärija isik teada. Suure tõenäosusega on pärija elukoht Venemaal. Isegi kui õnnestub teada saada pärija isik, siis juhul, kui ta elab Venemaal, ei ole võimalik tema suhtes ettekirjutust täita ning võib osutuda keeruliseks kui mitte võimatuks tema abil pangakontol olevat raha tagasi saada. Menetlusosaliste seisukohad
4.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kostja vastuväidete järgi on maakohus õigesti leidnud, et hagejal tuleb oma nõue esitada pärija(te) vastu. Pank täidab üksnes makseteenuse osutaja rolli ning ei ole kliendi vara omanik. Puudub kehtiv õigusnorm, mis kohustaks panka taolisel juhtumil raha tagastama. Menetluse edasine käik
2-26-5134
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määrus muutmata.
7.Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
8.Praegusel juhul on hageja eesmärgiks tagasi saada alusetult tasutud pensionimaksed ja hinnatõusu leevendamise toetus. SÜS § 31 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi nõuab hüvitise andja isikult talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma osaliselt või täielikult tagasi, kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigust ei olnud tekkinud või kuna õigus oli peatunud või lõppenud. Ringkonnakohus märgib, et SÜS § 31 lg 1 sõnastusest tulenevalt on selle sätte järgi kohustatud isikuks isik, kellele on rahalist hüvitist makstud. Kui isik, kellele hüvitist on makstud, on surnud, on tagasinõue võimalik esitada isiku pärija kui pärandaja üldõigusjärglase vastu. Hagist nähtuvalt on Xl pärija, kes võib viibida Venemaal. Hageja saab SÜS § 31 lg 1 kohase tagasinõude esitada just X pärija vastu.
9.Asjaolu, et pensionimaksed ja hinnatõusu leevendamise toetus on kantud Swedbank AS-s asuvale pangakontole, ei tee kostjast hüvitise tagasimaksmiseks kohustatud isikut SÜS § 31 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus selgitab, et pangakontol olev raha on kontoomaniku makseteenuse lepingust (VÕS § 709 lg 1) tulenev nõudeõigus makseteenuse pakkuja (krediidiasutuse) kui kontopidaja vastu. Nõudeõiguse sisu on anda kontopidajale korraldusi teha kontol oleva rahaga toiminguid. Nn kontoraha ehk nõue panga vastu kuulub kontoomanikule sõltumata sellest, millisel viisil kontole kantud raha on kontoomaniku käsutusse jõudnud ja kas kontoomanikul lasuvad seoses selle raha kasutamisega mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku ees. Kontoomaniku lepingulised kohustused kolmanda isiku ees ja kolmanda isiku nõudeõigus kontoomaniku vastu ei muuda seda, et arvelduslepingust tulenev varaline nõue kontopidaja vastu kuulub vaid kontoomanikule kui selle konto avamise aluseks oleva arvelduslepingu poolele (RKKKo 14.12.2011, 3-1-1-89-11, p 19.1; RKKKo 21.04.2008, 3-11-83-07, p 14; RKTKo 19.04.2023, 2-18-12600, p 15.1). Ka makseasutuste ja e-raha seaduse § 79 lg 2 kohaselt kuulub makseteenuste osutamisega seoses makseasutusele usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel omandatud vara, makseteenusega seotud kliendile. Olukorrad, millal makseteenuse pakkuja võib kliendi kontot debiteerida, on sätestatud VÕS § 713 lg-s 3, kuid neid praegusel juhul ei esine.
10.Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui isik kannab rahasumma teise isiku pangakontole, täitmaks kohustust, mida tegelikult ei eksisteeri, siis sellisel juhul tekib ülekantud summa ulatuses raha saajal (kontoomanikul) nõue panga (kontopidaja) vastu, samas kui õigusliku aluseta ülekande teinud isikul tekib VÕS § 1028 lg 1 alusel alusetust rikastumisest tulenev nõue raha saaja (kontoomaniku) vastu (RKKKo 14.12.2011, 3-1-1-89-11, p 19.1). Seega saab hagejal VÕS § 1028 lg 1 järgi olla nõudeõigus vaid X ja tema surma järel tema pärija(te) vastu. VÕS § 1028 lg 1 ei võimalda hagejal praegusel juhul esitada nõuet kostja kui makseteenuse pakkuja vastu.
11.See, et hagejal ei ole õnnestunud teada saada pärija isikut, ei anna alust esitada nõuet hüvitise tagastamiseks kostja kui makseteenuse pakkuja vastu, kuivõrd selleks puudub
2-26-5134 seadusest tulenev alus. Seega on maakohus õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest osas, milles hageja palub kohustada kostjat tagastama hagejale hüvitis 38 239,42 eurot, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2).
12.Hageja on esitanud ka kaks tuvastusnõuet, mille esitamiseks puudus hagejal õiguslik huvi. Nimelt kui hageja kohustamisnõudel (kohustada kostjat tagastama hüvitis 38 239,42 eurot) oleks perspektiiv, siis saanuks hageja oma eesmärgi saavutada kohustamisnõude maksmapanemisega ning eraldi tuvastusnõuete esitamine ei oleks olnud vajalik. Kuna hagejal ei ole kostja vastu materiaalõiguslikku nõuet, ei anna ka tuvastusnõuded hagejale kostja suhtes iseseisvat õiguskaitset. Seega on ka tuvastusnõuete menetlusse võtmisest keeldumine põhjendatud TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi.
13.Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest.
14.Hageja on määruskaebuses palunud rahuldada taotluse hagi tagamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus hagi ei ole menetlusse võetud, saab hagi tagamise taotluse lahendada üksnes maakohus. Ringkonnakohus saab lahendada hagi tagamise taotlusi üksnes asjades, kus ringkonnakohtu menetluses on põhivaidlus või kus kohtule on esitatud kaebus põhiasjas tehtud lahendi peale (TsMS § 377 lg 4; RKTKm 20.02.2019, 2-14-10489, p 13; TlnRnKm 13.11.2023, 2-23-14994, p 13; TlnRnKm 26.03.2019, 2-18-11520, p 12). Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik taotlust hagi tagamiseks lahendada.
15.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.
16.Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 372 lg-st 5 esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.