Kohtla-Järve linn, XX tn 15 korteriühistu avaldus E Ti, I Ti ja J M vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, XX tn 15 korteriühistu (registrikood xxx, aadress: XX tn 15, Kohtla-Järve) Avaldaja lepinguline esindaja: P P, e-post: xxx Puudutatud isikud: E T (isikukood xxx, registrijärgne elukoht xxx) I T (isikukood xxx, registrijärgne elukoht: xxx) J M (isikukood xxx, registrijärgne elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, XX tn 15 korteriühistu avaldus E Ti, I Ti ja J M vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista E Tilt, I Tilt ja J Mlt solidaarselt Kohtla-Järve linn, XX tn 15 korteriühistu kasuks korteriomandi, asukohaga XX tn 15 korteri xxx, Kohtla-Järve linn, majandamiskulude, s.h halduskulude ning soojusenergia võlgnevus perioodi eest detsember 2022. kuni juuni 2026. a summas 2 631,76 eurot, s.h põhivõlgnevus 2 061,65 eurot ja viivised 570,11 eurot.
3.Välja mõista E Tilt, I Tilt ja J Mlt solidaarselt Kohtla-Järve linn, XX tn 15 korteriühistu kasuks viivis alates 01.06.2026. a kuni põhinõude (2 061,65 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta avaldaja menetluskulud õigustatud ulatuses solidaarselt E Ti, I Ti ja J M kanda ja välja mõista E Tilt, I Tilt ja J Mlt solidaarselt Kohtla-Järve linn, XX tn 15 korteriühistu kasuks menetluskulud 496,40 eurot, s.h riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 446,50 eurot.
4.1.Välja mõista E Tilt, I Tilt ja J Mlt solidaarselt Kohtla- Järve linna, XX tn 15 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (496,40 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 4.2 Puudutatud isikutel kanda välja mõistetud summad Kohtla-Järve linn, XX tn 15 korteriühistu arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is, selgitusega „tsiviilasi nr 2-2613343“.
5.Jätta puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda.
6.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Toimetada kohtumääruse ärakiri puudutatud isikutele kätte avalikult, kui TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks kohtumääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 50 eurot.
AVALDAJA NÕUE JA ASJA EDASINE KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, XX tn 15 korteriühistu esitas avalduse E Ti, I Ti ja J M vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Kinnistusraamatu andmetel kuulus korteriomand aadressil KohtlaJärve linn, XX tn 15, korter nr xxx, surnud G Gle. 29.05.2026. a väljastatud pärimistunnistuse kohaselt pärisid tema vara võrdsetes osades kolm pärijat: poeg E T, poeg I T ja tütar J M, kellele kuuluvad 1/3 mõttelist osa pärandvarast. Kuna pärandvara ei ole jagatud, kuulub korteriomand kaaspärijatele ühiselt ning nad vastutavad pärandvaraga seotud kohustuste eest ühiselt. Korteriühistu korraldab elamu majandamist ja haldamist ning korteri nr xx üldpind on 31,80 m2. Korteriühistu põhikirja ning üldkoosoleku otsuste alusel on korteriomanikud kohustatud tasuma nii majandamiskulusid kui ka kommunaalteenuste kulusid, sealhulgas hooldustasu, vee- ja kanalisatsiooniteenuste, kütte ning prügiveo eest. Hagiga nõutav võlgnevus on tekkinud perioodil detsember 2022. a kuni mai 2026. a. Hooldustasu suuruseks oli alates 06.06.2017. a üldkoosoleku otsuse järgi 0,70 eurot/m2 ning alates 03.06.2024. a suurendati see 0,85 euroni/m2. Korteriühistu on kandnud korteriomanike eest kommunaalteenuste kulud, sealhulgas veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo kulud. Kulude arvestamise aluseks on üldkoosoleku otsused, põhikirjas sätestatud kord ning teenuseosutajate esitatud arved. Veeja soojuskulud on jaotatud vastavalt korteriühistus kehtivale arvestuskorrale ja spetsialiseeritud arvestussüsteemide andmetele. Korteriühistu esitas puudutatud isikutele igakuiselt arveid perioodil detsember 2022. a kuni mai 2026. a. Kuigi võlgnevuse katteks laekus ajavahemikul jaanuar 2022. a kuni detsember 2024. a kokku 2 106 eurot, ei olnud maksetel märgitud konkreetseid kohustusi, mistõttu luges korteriühistu VÕS § 88 lg 6 alusel tasutuks kõige
varasemad võlgnevused. Pärast korteriomaniku surma ei algatanud pärijad pärimismenetlust. Seetõttu pöördus korteriühistu ise notari poole pärimismenetluse algatamiseks ning kandis sellega seotud kulud, sealhulgas pärimistunnistuse väljastamise tasu. Need kulud kajastati 2026. aasta mai kuu arvel. Avaldaja leiab, et pärijad on pärandvara omanikena kohustatud kandma korteriomandiga seotud majandamis- ja kommunaalkulusid ning hüvitama tekkinud võlgnevuse. Nõue tugineb korteriomandi- ja korteriühistuseadusele, võlaõigusseadusele, korteriühistu põhikirjale ning Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on korteriomanike vahel olemas seadusjärgne võlasuhe ning korteriomandiga seotud kohustused tuleb täita heas usus ja õigeaegselt. Kuna puudutatud isikud ei ole korteriühistu ees tekkinud kohustusi täielikult täitnud, on korteriühistul õigus nõuda neilt tasumata majandamis- ja kommunaalkulude hüvitamist koos seadusest tulenevate viivistega ning muude nõude sissenõudmisega seotud kuludega. Avaldaja palub mõista puudutatud isikutelt solidaarselt korteriühistu kasuks välja võlgnevus summas 2 061,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 570,11 eurot ja viivis alates 01.06.2026. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Mõista solidaarselt välja kõik avaldaja kantud ja kantavad menetluskulud, s.h riigilõiv 50 eurot ja esindaja kulud 446,40 eurot, ning määrata menetluskuludelt viivis alates vastava lahendi jõustumisest kuni täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 alusel.
2.Kohus võttis 18.06.2026. määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikutel esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus.
3.Puudutatud isikutele on kohtudokumendid AET-i vahendusel nähtavaks ja kättetoimetatavaks märgitud alates 18.06.2026. a. J Mle on kohtudokumendid isiklikult kätte toimetatud 18.06.2026. a e-toimiku kaudu (KÄPO-s) ning selgitatud päringule, mida tuleb teha, et menetlusse võtmise määruse resolutsioonis on kohus märkinud puudutatud isikute kohustused. Kohus on saatnud I Tile korduvalt dokumendid registrijärgsele aadressile xxx, dokumendid on tagastatud märkega „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid, saaja ei viibinud kohal“ ning edastanud e-posti aadressile xxx - puudub vastus. Puudutatud isiku E Ti ja I Tini tegelik asukoht on teadmata, mistõttu toimetati puudutatud isikutele kohtudokumendid ja kirjaliku vastuse nõue kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu E Tile 18.06.2026. a ja I Tile 21.07.2026. a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Puudutatud isikud kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, s.h korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
5.Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isikutele on kohtudokumendid kätte toimetatud 18.06.2026. a, 04.07.2026. a ja 06.08.2026. a, puudutatud isikud kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
6.Pärimistunnistuse kohaselt on puudutatud isikud endise korteriomaniku G G pärijad.
Pärimisseaduse (PärS) § 118 lõike 1 kohaselt, kui pärija käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul (kolm kuud) pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. 29.05.2026. a notari poolt on toimunud pärimistunnistuse tõestamine, mille kohaselt on G G pärijateks poeg E T (1/3 suuruses mõttelises osas), poeg I T (1/3 suuruses mõttelises osas) ja tütar J M (1/3 suuruses mõttelises osas). Puudutatud isikud pärisid korteriomandi asukohaga Kohtla-Järve linn, Järve linnaosa, XX tn 15 korteri nr xx. Puudutatud isikud on jätnud perioodil detsember 2022. a – mai 2026. a (k.a) tasumata majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, arvestuse teenus) kokku 2 061,65 eurot.
7.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 kohaselt, korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmisel kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 143 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 236 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikutele arvestatud kommunaalteenustest, võlgnevuse arvestuse, kinnistusraamatu väljavõtte, korteriühistu põhikirja. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt põhivõlgnevus seisuga 01.06.2026. a (perioodi detsember 2022. a kuni 01.06.2026. a eest) summas 2 061,65 eurot. Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isikud võlgnevuse osas kohtule vastuväiteid ei esitanud. Ülaltoodust tulenevalt mõistab kohus välja puudutatud isikutelt solidaarselt põhivõla summas 2061,65 eurot.
10.Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised.
11.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Avaldaja on arvestanud viivist 570,11 eurot. Puudutatud isikud ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 570,11 eurot.
12.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja viivise alates 01.06.2026 põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
14.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
16.Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 496,40 eurot, s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 446,50 eurot, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
17.Riigilõivu suuruse sätestab seadus ning menetluskuluna taotletud 50 euro suuruse riigilõivu hüvitamist peab kohus põhjendatuks. Kohus mõistab puudutatud isikutelt avaldaja kasuks menetluskulude katteks välja kokku 496,50 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
19.Seega kuulub puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 496,50 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (496,50 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
20.Puudutatud isikute menetluskulud jätab kohus puudutatud isikute enda kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.