nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja B.C (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista B.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja laenulepingust nr TL4137619 tulenev 8. septembri 2026. a seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõue 777 eurot 11 senti ja intress 17 eurot 62 senti.
3.Mõista välja B.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Mõista B.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja laenulepingust nr TL4137619 tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksepäev 28.09.2026
5.Välja mõista B.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis iga osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni osamakse täieliku tasumiseni.
6.Jätta menetluskulud 76% ulatuses B.C kanda ja 24% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Mõista B.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 364 eurot 80 senti.
8.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb B.C-l Aktiva Finance Group OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu elektronposti aadress ; e-toimik: . Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu elektronposti aadress ; e-toimik: . Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18. detsembril 2025 hagiavalduse B.C (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 916 eurot 84 senti, intressi 88 eurot 67 senti, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 47 eurot 56 senti, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivise alates
19.detsembrist 2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras s.o 0,021% päevas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja 18. septembril 2024 laenulepingu nr TL4137619, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 48% (laenusumma 1000, intressimäär 33,82% aastas, osamaksete arv 24, laenulepingu sõlmimise tasu 50 eurot). Lepingu sõlmimisel leppisid pooled kokku, et krediidiandja arvestab lepingutasu 50 eurot maha laenusumma väljamaksmisel, seega sai kostja laenu enda kontole summas 950 eurot. Kostja kohustusi ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 30. märtsil 2025 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 15. aprillil 2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Krediidiandja on oma nõude loovutanud hagejale 15. aprillil 2025. Hageja esitab ümberarvestuse juhuks kui kohus asub seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu nr TL4137619 alusel sai kostja laenu summas 1000 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt maksegraafikule. Kostja on lepingu alusel tagasimakseid kokku teinud summas 181 eurot 6 senti. Ümberarvestuse kohaselt oleks kostjal tasutud osamaksed 28. oktoobrist 2024 – 28. veebruarini 2025 täielikult ning 28. märtsi 2025 osamakse osaliselt. Hageja märgib, et ümberarvestuse korral lepingu ülesütlemise seisuga 15. aprill 2025 ei olnud kostja kolme järjestikuse osamaksega võlas. Ümberarvestuse kohaselt ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks, seega esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksed TsMS § 369 alusel ja viivise põhiosa osamaksetelt tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingus kokku lepitud määras 0,021% päevas.
2.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus võttis hagi menetlusse 3. juuli 2026. a määrusega. Kostja sai dokumendid kätte kättetoimetamisportaali vahendusel 3. juulil 2026. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus hoiatas kostjat menetlusse võtmise määruses kirjaliku vastamise kohustusest ja tagaseljaotsuse tegemise võimalusest.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole
tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus teeb selles osas tagaseljaotsuse. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus TsMS § 407 lg 6 järgi sisulise otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus käsitleb seda arvestades otsuses üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskuludega seonduvat.
5.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kostja on füüsiline isik, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega (VÕS § 416 lg 1), mistõttu ütles krediidiandja 15. aprillil 2025 lepingu üles. Krediidiandja on oma nõude 15. aprillil 2025 loovutanud hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid laenulepingu ülesütlemise ega nõude loovutamise kohta.
6.Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
6.1.Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tegema esmalt kindlaks, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 48%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra (16,65%) enam kui kolm korda. Kohus leiab, et tarbijakrediidileping ei ole tühine krediidi kulukuse määra tõttu.
6.2.Kui tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr on kooskõlas seadusega, tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 pdes 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13
kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Asjakohased vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3) (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13089, p-d 18, 19). Hageja märgib hagiavalduses, et ta on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja taotlusest, maksehäireregistrist, samuti on hageja hinnanud kostja konto väljavõtet. Hagiavalduses toob hageja välja, et pangakonto väljavõtte järgi oli kostja regulaarne sissetulek 839 eurot 90 senti (neto) ja regulaarsed kohustused igakuiselt 249 eurot 5 senti. Arvestades uue laenu kuumakset (58 eurot 66 senti), teisi kohustusi (249 eurot 5 senti), arvestuslikke elamiskulusid (370 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 162 eurot 19 senti. Kohus leiab, et hageja ei järginud krediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ega hinnanud kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega. Hageja on märkinud, et krediidivõimelisuse hindamisel lähtus ta kostja taotluses esitatud andmetest, maksehäireregistrite andmetest ning kostja pangakonto väljavõttest. Samas nähtub kohtule esitatud konto väljavõttest, et kostjal oli kontrollitava perioodi jooksul kohustused teiste krediidiandjate ees (Esto AS, Bondora AS ja Placet Group OÜ). Sellest järeldub, et kostja kattis vähemalt osaliselt oma rahavajadust uute laenude abil. Asjaolu, et tarbija võtab lühikese aja jooksul korduvalt uusi laene erinevatelt krediidiandjatelt, kujutab endast olulist riskinäitajat, mis viitab võimalikule ülelaenamise ohule ning seab kahtluse alla tarbija tegeliku võime tulla toime olemasolevate ja täiendavate krediidikohustustega oma tavapärase sissetuleku arvelt. Kostjale jäi vaba raha 162 eurot 19 senti kuus. Kohus leiab, et selline jääk on väga väike ega võimalda mõistlikult katta igapäevaseid kulusid (toit, transport, tervishoid) ega ettenägematuid kulutusi ega tagada pikaajalist maksevõimet krediidilepingu täitmisel. Lisaks sellele ei saa krediidivõimelisuse hindamisel piirduda üksnes matemaatilise arvutusega, mille kohaselt pärast teadaolevate kulude mahaarvamist jääb tarbijale teatav summa vabalt
kasutatavat raha. Vastutustundliku laenamise põhimõtte eesmärk on hinnata, kas tarbija suudab krediidikohustusi täita kogu lepingu kestel ilma tõsistesse makseraskustesse sattumata. Selle hindamisel tuleb arvesse võtta ka tarbija senist finantskäitumist ja olemasolevate kohustuste tegelikku koormust. Käesoleval juhul nähtus konto väljavõttest, et kostja oli juba enne vaidlusaluse laenu saamist seotud mitme krediidiandjaga. Sellest hoolimata ei nähtu hageja esitatud materjalidest, et hageja oleks analüüsinud, milline oli kostja tegelik sõltuvus laenurahast või hinnanud, kas senine laenukoormus võimaldab võtta täiendavat kohustust. Asjaolu, et kostjal puudusid lepingu sõlmimise ajal registreeritud maksehäired, ei kõrvalda krediidiandja kohustust hinnata põhjalikult tarbija tegelikku maksevõimet. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagejale olid krediidi andmise ajal teada asjaolud, mis viitasid kostja suurenenud makseraskuste riskile. Konto väljavõttest nähtunud korduv laenamine erinevatelt krediidiandjatelt ning pärast kõigi kulude arvestamist alles jäänud vähene rahaline puhver pidid mõistlikult tegutsevale krediidiandjale andma alust kahelda kostja võimes täita uut krediidikohustust nõuetekohaselt. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja ei hinnanud kostja krediidivõimelisust nõutava hoolsusega ning rikkus krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
7.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Hageja on esitanud kohtule nõude ümberarvestuse. VÕS § 108 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja kontole laekus 950 eurot ning hageja on teinud tagasimakseid 181 euro 6 sendi ulatuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja tehtud maksed arvestada põhivõla katteks tehtud makseteks. Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks, ei saanud lepingut lugeda 15. aprillil 2025 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlgnevuses. Seega on lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv. Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel lepingu täitmise nõude nõuete osas, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt saabub järgmise osamakse tasumise tähtaeg 28. septembril 2026. Kuna kostja ei ole alates 2025. aastast lepingut täitnud, leiab kohus, et põhjendatud on mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed. Hageja on arvestanud põhiosa suuruseks 8. septembri 2026 ümberarvestuses 1000 eurot. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kostja arvelduskontole on laekunud 950 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhinõude suuruseks 950 eurot, kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne. Hageja on 14. septembril 2026 esitanud ka täpsustatud ümberarvestuse arvestades põhinõude suuruseks 950 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 181 eurot 6 senti. Juhul kui kohus leiab, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi alternatiivselt rahuldada VÕS § 108 lg
1 alusel ning välja mõista 14. septembri 2026 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 777 eurot 11 senti ja intressid summas 17 eurot 62 senti (s.o osamaksed 28. märts 2025 – 28. august 2026) ning viivise põhiosa summalt lepingujärgses viivisemääras 0,021% päevas. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast TsMS § 369 alusel. Kuna vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne ja kostja ei olnud viivituses põhivõla tasumisega ei ole põhjendatud hageja sissenõudmiskulu 40 euro ja põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise 47 euro 56 sendi osas. Seega jätab kohus need nõuded rahuldamata.
8.Hageja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt viivise lepingujärgses määras. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt antud juhul välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks ning mõistab kostjalt välja viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates igale osamaksele järgnevast maksepäevast vastavalt maksegraafikule kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Esialgne hagihind on 1163 eurot 64 senti. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud nõue kokku summas 794 eurot 73 senti. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksetena kokku 6 eurot 70 senti. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised (põhinõudelt 777 eurot 11 senti arvestatud seadusjärgses ulatuses viivis ühe aasta kohta summas 78 eurot 88 senti). Seega rahuldab kohus hageja nõude 76% ulatuses ja kohus jätab menetluskulud 76% ulatuses kostja kanda ning 24% ulatuses hageja kanda.
10.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 871 eurot 50 senti (riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 280 eurot ja õigusabikulud 591 eurot 50 senti (3,5 tundi hinnaga 169 eurot tund, käibemaksuta)). TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (280 eurot). Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile kaks tundi. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub
käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 100 eurot. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 200 eurot (2 x 100, käibemaksuta). Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 480 eurot (280 + 200, käibemaksuta). Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (76%), tuleb menetluskulud jätta 76% ulatuses kostja kanda ja 24% ulatuses hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 364 eurot 80 senti (480*76%). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud tuleb hageja taotlusel kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE222200221049513984 viitenumbriga 718370530.
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
12.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.