2-26-14758
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
09.09.2026. a, Tartu kohtumaja
Kohtunik
Kristiina Kask
Tsiviilasja number
2-26-14758
Tsiviilasi
H.J hagi U.U vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: H.J (isikukood XXX), Hageja seaduslik esindaja: E.E (isikukood XXX); Kostja: U.U (isikukood XXX)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kirjalikus menetluses
Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Käesolevas asjas on hagi esemeks alaealise H.J-i elatise nõue isa U.U vastu. Kompromissiga on lisaks kostja poolt hageja ülalpidamiskohustuse täitmisele hageja vanemad kokku leppinud ka lapse elukoha ja lapse isa juures viibimise. Kohus leiab, et see ei takista kompromissi kinnitamist. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 5 kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud endale kompromissi alusel kohustuse. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: - TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. - TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. - TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
Käesoleval juhul ei leppinud pooled kompromissiga kokku menetluskulude jaotuses. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohtule ei ole teada pooltel mingite menetluskulude tekkimist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.