Määruse tegemise aeg ja koht 24. augustil 2026 Tallinnas Haldusasja number
3-26-2239
Haldusasi
Saare Rannarahva Seltsi taotlus Keskkonnaameti 16. juuli 2026. a raieloa kehtivuse peatamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Saare Rannarahva Selts, esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal Vastustaja Keskkonnaamet Kolmas isik JarvEst OÜ, esindaja T.D
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja toimikusse dokumendid „Saaremaal Kaunispe külas Ranna kinnistu (80701:001:0466) metsamajandamise kava analüüs“ (Y.Y) ja „Natura 2000 elupaigatüübi metsastunud luited (2180) levikukaart Keskkonnaportaali loodusveebis“.
2.Jätkata esialgse õiguskaitse kohaldamist. Peatada Keskkonnaameti 16. juuli 2026. a raieloa (metsateatis nr 50001223569, katastritunnus 80701:001:0466, eraldis nr 4) kehtivus kuni halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg-s 4 p-s 1 või 2 sätestatud täht päeva saabumiseni.
3.Jätta rahuldamata JarvEst OÜ taotlus nõuda Saare Rannarahva Seltsilt 8000 eurot kohtu deposiiti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 204 lg 1 ja § 252 lg 7).
Keskkonnaamet (KeA) andis 16. juuli 2026. a-l metsateatise nr 50001223569 heakskiitmisega raieloa lageraieks Saaremaal Kaunispe külas asuval Ranna kinnistul (katastritunnus 80701:001:0466) eraldisel nr 4 (7,04 ha).
2.Saare Rannarahva Selts ja Kaunispe küla abikülavanem X.X esitasid 24. juulil 2026 raieloa peale ühise vaide. Vaide esitajad paluvad tunnistada raieloa kehtetuks; kinnitada eraldisel liivaluidete olemasolu ja arvestada metsamajanduslike tööde tegemisel õigusaktidega. Vaide esitajad paluvad tunnustada ja arvestada ala olulisust kaitsemetsana.
2.1.Vaide järgi on seltsi liikmeteks mitmed Kaunispe küla elanikud, kellel on raiealaga otsene puutumus. Raieala on esinduslikul liivaluitelisel metsaalal küla elamute vahetus läheduses. Oma asukoha, erilise reljeefi ja liivamullastiku tõttu on ala keskkonnamuutustele
tundlik. Seal kasvaval metsal on kaitsemetsa funktsioon. Lageraie lubamine on vastuolus õigusaktidega ja kohaliku kogukonna huvidega.
2.2.Kaunispe Küla MTÜ on tellinud eksperdihinnangu Y.Yilt (Metsaeksperdi Metsakorralduse OÜ, litsentseeritud metsakorraldaja ja metsakonsulent, neljas tase). Eksperdi hinnangu järgi on metsakavast puudu oluline info, et eraldis nr 4 asub terviklikul liivaluidete alal. Seal asuvad väga esinduslikud järsunõlvalised liivaluitevallid suhtelise kõrgusega 15–20 m. Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ (edaspidi „juhend“) § 8 lg 14 näeb ette, et kava andmetes tuleb vajaduse korral märkida eraldise iseärasused (vt ka juhendi § 21 lg 3, metsaseaduse (MS) § 2). Metsakorraldaja pole seda teinud. Iseärasusena tuleks ära märkida näiteks see, kui eraldisel asub vääriselupaik (VEP). Eraldisel on VEP tunnused. Eraldisel kasvavad puistud mosaiikselt ning takseerandmete varieeruvus on suur. Loodusväärtuste ja elukeskkonna kvaliteedi säilitamiseks vajab eraldis suuremat tähelepanu. Erisuste äramärkimine metsamajandamiskavas on vajalik selleks, et automaatkontroll märkaks metsa erilisust ja saadaks raieloa taotluse lisakontrolli ja kaalumisele.
2.3.Kinnisasjal soovitakse teha korraga eraldistel 1 ja 4 lageraied ning eraldisel 3 aegjärkne raie. Kokku moodustab see 8,19 ha, s.o ligi 95% kinnisasja pindalast. Kõik kolm raiet on soovitud teha viie aasta jooksul. Seega raiutaks korraga maha kogu liivaluitemets. Lähtutud on üksnes lageraiet lubava küpsusdiameetri olemasolust. Arvestatud pole seda, et mets pidurdab Läänemerelt tulevaid tormituuli, hoiab niiskemat mikrokliimat liigkuivas piirkonnas ja põhjavee taset kohalike salvkaevude tarbeks. See takistab sademevee põhjustatavat erosiooni ja tuulekannet liivaluidetel. Sedavõrd ulatuslik lageraie avaks ja võimendaks tuulekoridori. Sel oleks kahjulik mõju nii lähikonna elamutele, kinnisasjadele kui ka veel kasvavatele puudele.
2.4.Tõenäoliselt on eraldisel Natura 2000 elupaigatüüp metsastunud luited (2180). Kaunispe luited on kantud eluapaigatüübi levikukaardile, kuid ala on veel inventeerimata. Euroopa Nõukogu kinnitatud loodusdirektiivi elupaikade seisundi hinnangute järgi on see elupaigatüüp puudulikus seisus. Elupaigatüübi säilimiseks tuleks metsa majandada püsimetsanduse võtetega.
2.5.Vabatahtlike tehtud seire järgi elavad alal II kategooria nahkhiireliigid põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, kääbus-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane jt ning III kategooria linnuliigid lõopistrik ja kodukakk. Alal kasvavad käpalised pruunikas pesajuur, rohekas käokeel, laialehine neiuvaip, tumepunane neiuvaip. Alal on palju kuklasepesi.
2.6.Eraldise nr 4 moodustamine ei vasta juhendi nõuetele (vt § 6 lg 4). Maastiku reljeefi tõttu on puude kasvutingimused muutlikud. Eraldisel on mitmeid eriilmelisi puistuid, mis erinevad naaberpuistust rohkem kui ühe takseertunnuse poolest. Seega on juhendi järgi kohustuslik moodustada eraldiseisvad eraldised. Puistu vanus erineb. Vanema põlvkonna puid ei ole arvestatud. Eraldise boniteet on seetõttu hinnatud kõrgemaks. See ei sobi kasvukoha reljeefi ja mullatiku tingimustega. Tegelikult on eraldisel ülekaalus kolmanda, mitte teise boniteedi puistud. Tegelik boniteediklass on madalam kehva liivmullaga kasvukoha tõttu.
2.7.Varasemates inventeerimisandmetes on eraldis nr 4 hõlmanud oluliselt enam eraldisi: 2013. a andmete järgi seitse eraldist. Näiteks oli 2013. a kavas määratletud eraldiseisev kõrge nõlva luite eraldis nr 14 (1,2 ha), millel kasvas kaseenamusega puistu. Juhend kohustab määratlema selle kaskedega puistu iseseisva eraldisena, sest selle pindala ületab oluliselt 0,5 ha.
2.8.Metsaseadusega pole enamikes kasvukohatüüpides lageraie pindala piiratud, kui raie toimub ainult ühe eraldise piires. Seetõttu on praegusel juhu eraldise pindala õigusaktides sätestatut rikkudes suurendatud enam kui seitsme hektarini. Eraldisel nr 4 asuvate luidete peal 2(7)
on liivmuld ja kuiv sambliku kasvukohatüüp, luidete all nõgudes aga niiskem pohla kasvukohatüüp. Ettevaatuspõhimõttest lähtudes tuleb lähtuda sambliku kasvukohatüübist ja sellest tingitud piirangutest lageraielangi pindalale, s.o lank ei tohiks olla suurem kui 2 ha (vt MS § 29 lg 11 p-d 1 ja 2).
2.9.Inventeerimisandmetes pole kirjeldatud eraldise keskosas kasvavat elujõulist väärtuslikku männi ja tamme järelkasvu. See loob väära pildi kasvutingimustest ja tulevikumetsa võimalustest. Männi-tamme puistud on Eestis haruldased. Neid tuleb hoida ja nende kujunemist soodustada. Tammed on luidetel olulised, kuna nende lai juurestik vähendab erosiooniohtu. Kirjeldatud pole ka kogu eraldisel loodusliku uuendusena kasvavat erineva vanuse ja kõrgusega männipuistut. Noore puistu kirjeldamata jätmine tähendab, et kvaliteetne tulevikumets võidakse suurte masinatega tehtava lageraiega hävitada. Seda on ilmekalt näha naaberkinnisasjal Piskumaal tehtud lageraie järel. Pärast lageraiet mineraliseeriti kogu langi pinnas sügavate laiade vagudena. Puhta kuiva liiva sisse istutati männid, mis on nüüd järjest kuivamas. Sügavate ja laiade vagude kündmisega muudeti varasem luitemets ja puhkemets käimiskõlbmatuks.
2.10.Kirjeldatud pole ka vanu suure läbimõõduga puid, jalalkuivanud vanemaid elustikupuid ja erineva lagunemisastmega lamapuitu. Need on olulised loodusliku mitmekesisuse ja looduse jätkusuutlikkuse kujundajad. Nende kirjeldamata jätmisega on varjatud eraldise võimalikku elurikkust ja olulisust loodusmetsana, rohevõrgustiku tugialana ja väärtusliku puhkemetsana.
2.11.Metsaregistri andmed on metsateatise esitamise aluseks. Ekslikud andmed võimaldavad saada raieloa automaatkontrolli alusel. Metsa ökoloogilised iseärasused ja kasvukohatingimused jäävad sellises olukorras vajaliku tähelepanuta ka ametniku tehtaval võimalikul järelkontrollil. Nii Keskkonnaagentuuri (KAUR) kui ka KeA-d on korduvalt teavitatud kirjeldatud puudustest 5. jaanuaril 2026 metsaregistrisse registreeritud Ranna kinnisasja metsaandmestikus.
2.12.Riigikontroll on andnud auditis „Loodusväärtuste kaitse ja raied kaitstavates metsades“ KeA-le soovituse veenduda enne raieloa andmist, et raie mõju loodusväärtustele on hinnatud. Riigikontroll märgib, et KeA peab arvestama ka infot, mida pole veel Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kantud. Ranna kinnistul on tehtud mitmeid loodusvaatlusi, mis on registreeritud PlutoF-i ja e-Elurikkuse andmebaasis. Enne metsateatiste kinnitamist tuleb lisaks EELIS-ele kontrollida ka teisi loodusvaatluste andmebaase.
2.13.Saare maakonnaplaneeringu järgi on tegu väärtusliku maastiku ja rohevõrgustiku tugialaga. Hinnatud pole piirkonna raiete kuhjuvat mõju rohevõrgustiku toimimisele.
2.14.Eiratud on seda, et tegu on olulise pärandkultuuri alaga. Kõnealust metsaala mainiti 1780. a-l Kaunispe mõisa kaardil nimetusega „Külla Metz“. Kohalikud nimetavad seda Mooga männikuks. Tegu on Kaunispe küla ja kogu piirkonna elanike jaoks identiteeti loova ja olulise pärandmaastiku osaga (vt ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 23 lg 1). Tegu on alati olnud püsimetsaga. Eiratud on ala puhkemajanduslikku väärtust. Samuti pole tähelepanu pööratud ala metsandusteaduslikule väärtusele.
3.Saare Rannarahva Selts esitas 24. juulil 2026 Tallinna Halduskohtule taotluse peatada esialgse õiguskaitse (EÕK) korras Keskkonnaameti (KeA) 16. juuli 2026. a raieloa (metsateatis nr 50001223569, Ranna maaüksus, katastritunnus 80701:001:0466, eraldis nr 4) kehtivus vaidemenetluse ajaks.
3.1.Lisaks vaides märgitule toob selts taotluses esile, et eraldisel nr 1 kavandatud raie (5. jaanuari 2026. a metsateatis nr 50001190292) tehti teoks pea täies ulatuses vaatamata sellele,
3(7)
et kohus rahuldas 26. märtsi 2026. a määrusega haldusasjas nr 3-26-889 seltsi EÕK taotluse ja peatas raieloa kehtivuse.
3.2.Selts on asunud Ranna kinnisasja omanikuga läbirääkimistesse kinnisasja omandamiseks hiljemalt käesoleva aasta sügisel. Selts tegeleb selleks rahaliste vahendite leidmisega. Taotluse esitamise ajaks on ostja leitud. Kolmas isik on esitanud metsateatised lageraie tegemiseks eraldistel nr 3 ja 4, et seltsi survestada.
3.3.KeA automaatkontroll registreeris 16. juunil 2025 eraldisele nr 3 metsateatise nr 50001223570. Amet kaasas seltsi eraldise nr 4 metsateatise menetlusse. Selts esitas seisukohad, millele ta KeA-lt tagasisidet ei saanud. Kaasamine oli seega vaid näilik. KeA ei teavitanud seltsi sellest, et andis eraldisele nr 4 16. juulil 2026 raieloa. Selts sai sellest teada juhuslikult, kui sisenes 21. juulil 2026 metsaregistrisse. Raieloas pole põhjendatud seltsi seisukohtadega arvestamata jätmist.
3.4.Selts on esitanud vaide mõlema metsateatise peale. Tallinna Halduskohus rahuldas haldusasjas nr 3-26-2121 seltsi EÕK taotluse ning peatas eraldisele nr 3 antud raieloa kehtivuse. OÜ JarvEst esitas määruskaebuse, mille ringkonnakohus jättis 22. juulil 2026 rahuldamata.
3.5.EÕK kohaldamata jätmise korral pole seltsil võimalik oma õiguseid kaitsta. Seltsi vaie pole perspektiivitu. KeA ei ole järginud kohtute juhiseid kohtuasjas nr 3-26-663. KeA on jätnud raieloa andmisel registriandmete õigsuse kontrollimata.
3.6.Määrav pole see, et riik ei ole pidanud vajalikuks Kaunispe luiteid kaitse alla võtta. See ei tähenda, et luiteid ei eksisteeriks. Kliimaministeerium on seltsil soovitanud pöörduda kaitseala moodustamise ettepanekuga kohaliku omavalitsuse poole. KeA on andnud loa lageraieks enam kui seitsmel hektaril. MS § 29 lg 11 p 1 järgi ei tohi luitel, uuristus- või tuulekandeohtlikul alal ning infiltratsiooni ja survelise põhjaveega alal raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit.
3.7.Kogu Kaunispe luitestiku alal ja selle lähiümbruses on loodusvaatlustena PlutoF-i andmebaasi kantud mitmeid kaitsealuseid liike: kodukakk, hiireviu, lõopistrik, hallõgija, sõõrsilmik, väike käopõll, roomav öövilge, pruunikas pesajuur, suur käopõll, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, laialehine neiuvaip, karukold ja ohustatud liikidest harilik harakkuljus, kuu-võtmehein, vill-mesihein, lääne-kõrreöölane ning ka varem kaitse all olnud kõrvukräts. Vabatahtlik nahkhiirte seire kinnitab nahkhiirte rohket lendlust. 20. juulil 2026 tehtud seirega tuvastati mitmete II kaitsekategooria liikide olemasolu (põhja-nahkhiir, parginahkhiir, kääbus-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane jt). Seire ja signaalide kontrollimine jätkub.
3.8.EÕK üle otsustamisel tuleks ettevaatusprintsiibist (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 11) ning säilitada vaidluse ajaks olemasolev olukord. Põhiseaduse § 53 kohaselt on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda. Avalik huvi looduse kaitseks õigustab raieloa kehtivuse peatamist vaidemenetluse ajaks.
4.Kohus peatas 24. juulil 2026 tehtud määrusega raieloa kehtivuse 30 päevaks, s.o 24. augustini 2026.
JarvEst OÜ esitas seisukoha, milles palub EÕK kohaldamist mitte jätkata.
5.1.Selts vaidlustab kõiki Ranna kinnisasjale väljastatud metsateatisi põhjusel, et Kaunispe küla elanikud lihtsalt ei soovi, et nende harjumuspärane elukeskkond muutuks. See ei ole kaitstav õigushüve. Seltsi väide, et raieluba on antud puudulike andmete põhjal, on paljasõnaline. Selts pole esitanud tõendeid, mis seda väidet kinnitaksid. Ka väide, et metsaregistri
4(7)
andmed Ranna kinnisasja kohta on viimase 15 aasta jooksul korduvalt muutunud, on paljasõnaline.
5.2.Asjaolu, et eri aegadel koostatud inventeerimisandmed erinevad, ei tähenda, et kehtivad andmed oleks õigusvastased. KAUR-i metsaosakonna juhtivspetsialist H.H tegi 28. jaanuaril 2026 välikontrolli Ranna kinnisasjal. Selle juures viibisid ka KeA esindajad ja Kaunispe küla esindaja G.G. Kontrolli käigus ei tuvastatud ühtegi rikkumist, mis oleks andnud aluse tühistada metsaregistris olevad inventeerimisandmed.
5.3.JarvEst OÜ ostis kinnisasja oma igapäevase majandustegevuse raames teadmisega, et tegu on majandusmetsaga. Kinnisasjale on varem, 2018. ja 2024. a-l antud raielube. Nende menetluses on kontrollitud ja tuvastatud, et kinnisasjal ei ole kaitstavaid loodusväärtusi. Raied tehti teoks. EÕK kohaldamise 30 päevaks riivab intensiivselt JarvEst OÜ omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. See tekitab OÜ-le majandusliku kahju. OÜ-l jääb saamata tulu metsamaterjali müügist. OÜ saaks tulu arvelt katta oma püsikulusid: töötajate palgad, maksud ja liisingud. OÜ palub EÕK jätkuva kohaldamise korral kohustada seltsi tasuma kohtu deposiiti tagatise 8000 eurot OÜ-le tekkiva kahju katteks.
6.Saare Rannarahva Selts esitas 21. augustil 2026 avalduse, milles palus EÕK kehtivust pikendada.
6.1.Selts on Ranna kinnisasjale väljastatud raieload vaidlustanud põhjusel, et need on õigusvastased, kuna on antud puudulike alusandmete ja valesti moodustatud eraldiste põhjal ning eirates MS-s sätestatud piiranguid (§ 29 lg 11 p-d 1 ja 2). Vaide esitaja mureks pole üksnes visuaalne muutus, vaid sedavõrd ulatusliku lageraie mõju elukeskkonnale. Kaunispe küla elanikel on juba kogemusi sellega, et pärast ulatuslikku lageraiet on salvkaevude vesi muutunud joogikõlbmatuks. Piirkonnas on juba tehtud suures mahus lageraieid. Seltsile jääb arusaamatuks, kuidas sai KeA anda lageraieload sedavõrd ulatuslikule alale, teades, et tegu on erosiooniohtliku ja loodusväärtusliku luitestikuga.
6.2.Metsaseaduse alusel tuleb Ranna kinnisasjale eraldistele 1 ja 4 registreeritud lageraiete pindalad liita. Kokku toimub lageraie enam kui 7 ha ulatuses. Seega oleks eraldisele nr 4 antud raieluba õigusvastane ka siis, kui kinnisasjal luiteid ei oleks.
6.3.Seltsi väited ei ole paljasõnalised. Selts on esitanud tõendid selle kohta, et Kaunispe luited on kantud Natura 2000 elupaigatüübi metsastunud luited levikukaardile esinemisklassiga 1. Luidete olemasolu on näha Maa- ja Ruumiameti kaardilt. Sellelt on näha ka järsud nõlvakalded.
6.4.Paikvaatlusel ei eitanud H.H seda, et kinnisasjal on luited. H.H leidis aga, et luiteid ei pea metsaregistris kajastama, kuna õigusaktid seda otsesõnu ei nõua.
6.5.26. juuni 2026. a määruses haldusasjas nr 3-26-663 leidis ringkonnakohus, et KeA peab vajaduse korral hindama metsaregistri andmete vastavust tegelikkusele ning arvestama kõiki asjakohaseid õigusnorme ja nõudeid. Kui metsateatis registreeritakse olukorras, kus kõiki asjakohaseid looduskaitselisi piiranguid või muid nõudeid ei ole arvestatud, on raieloa õigusvastasuse põhjuseks KeA puudulik menetlus, mitte registriandmete sisu.
6.6.Õigusvastaste raielubade alusel metsa raiumata jätmine ei saa põhjustada OÜ õiguste intensiivset riivet. Selts esitas EÕK taotluse ka haldusasjas nr 3-26-2121, paludes peatada Ranna kinnistule eraldisele nr 3 antud raieloa (metsateatis nr 50001223570) kehtivuse vaidemenetluse ajaks. Halduskohus rahuldas 18. märtsi 2026. a määrusega taotluse. Selle loaga kavandati aegjärkne raie 0,54 ha suurusel alal. Kohus leidis, et keskkonnakaitseline huvi kaalub üles kolmanda isiku huvi teha kohe raie. Praegusel juhul on keskkonnakaitseline huvi oluliselt suurem, kuna eraldis on suurem. Raie tegemise korral saaks avalik huvi pöördumatult kahjustada. 5(7)
6.7.JarvEst OÜ-ga jätkuvad läbirääkimised Ranna kinnistu omandamiseks koos seal kasvava metsaga.
KeA jättis 24. augusti 2026. a vaideotsusega nr 1-7/26/55-3 seltsi vaide rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus kohaldab avalikes huvides esitatud kaebuse puhul EÕK-d, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). EÕK-d saab taotleda ka vaidemenetluse ajal (samas, lg 2). EÕK määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse eduväljavaateid ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (samas, lg 3).
9.Kohtuni jõudis 24. augusti 2026. a tööpäeva lõpus KeA vaideotsus, millega amet jättis vaide rahuldamata. Seltsi EÕK vajadus säilib sellegipoolest kuni HKMS § 249 lg 4 p-s 1 või 2 sätestatud tähtaja saabumiseni. Kohus pole praeguseks jõudnud üksikasjalikult tutvuda vaideotsuse põhjendustega ega hinda neid seetõttu praeguses määruses.
10.1.KAUR jättis rahuldamata seltsi vaide inventeerimisandmete õiguspärasuse peale. KAUR leidis 6. veebruari 2026. a vaideotsuses nr 1-1-/26/19, et inventeerimisandmed vastavad juhendi nõuetele. Tallinna Halduskohus ei võtnud seltsi kaebust KAUR-i vaideotsusele menetlusse (kohtuasi nr 3-26-663).
10.2.Maakonnaplaneeringu järgi jääb raieala rohevõrgustiku tuumalale T6. Juhendi „Rohevõrgustiku planeerimise miinimumnõuded ja kasutustingimused toodud kriteeriumitele“ kohaselt ei tohi rohevõrgustiku elemendis olla uuenemata lageraielanke enam kui 14% rohevõrgustiku elemendi metsamaa pindalast. Tuumala T6 metsamaa pindala on 7448 ha. Viimase viie aasta lubava otsusega lageraie metsateatiste pindala tuumalas on 959,73 ha, s.o 12,9%. Seega ei ohusta raie rohevõrgustiku elemendi toimivust ega sea ohtu rohevõrgustiku eesmärke.
11.Kohus leiab, et EÕK kohaldamist tuleb jätkata. Seltsil on EÕK vajadus. Võimalikul vaideotsuse peale esitataval kaebusel on arvestatavad eduväljavaated. Kolmanda isiku õiguste riive ei ole ülemäärane.
12.Seltsi väited pole paljasõnalised. Vaides on selts toonud välja üksikasjalikud põhjendused selle kohta, miks ei kajasta registrite andmed nende hinnangul õigesti kõnealuse metsa seisundit ja loodusväärtusi. Selts on mh viidanud litsentseeritud metsakorraldaja Y.Yi arvamusele, mille kohaselt on Ranna kinnistut puudutavad andmed metsaregistris puudulikud. Osundatud arvamuse on taotleja esitanud haldusasjas nr 3-26-663. Kohus võtab arvamuse ka praeguse asja toimikusse. Lisaks on selts viidanud Natura 2000 elupaigatüübi metsastunud luited levikukaardile, mille kohus võtab samuti asja nr 3-26-663 toimikust praeguse asja juurde.
13.Y.Y on leidnud, et luitestiku metsaregistris fikseerimata jätmine on eriti eraldise nr 4 puhul põhimõtteline viga, kuna seal asuvad väga esinduslikud järsunõlvalised luitevallid suhtelise kõrgusega 15–20 m. Eksperdi hinnangul on sellega rikutud juhendi § 8 lg-t 14. Seltsi esile toodud probleeme kinnitab ka eksperdiarvamuses viidatud asjaolu, et varasema 2013. a inventuuri alusel registrisse kantud andmed erinesid praegustest oluliselt, mh eraldiste arvu osas. Eraldiste määramine ei vasta eksperdi hinnangu järgi juhendi nõuetele. Ekspert kinnitab ka seltsi väidet, et metsa tegelik vanus on alla hinnatud. Samuti leidis ekspert, et elujõulise ja perspektiivse järelkasvu kirjeldamata jätmine on vastuolus juhendi nõuetega. Eksperdi hinnang kinnitab ka seltsi teisi väiteid.
6(7)
14.Üksnes asjaolust, et KAUR pidas inventeerimisandmeid juhendi nõuetele vastavateks, ei saa tingimata järeldada, et see nii ka on. KeA-l kui raieloa õiguspärasuse eest vastutaval haldusorganil tuleb andmete õigsust ise kontrollida. Kohus tagastas kohtuasjas nr 3-26-663 seltsi kaebuse põhjusel, et metsaregistri kanne ja metsamajandamiskava pole haldusaktid, mille tühistamist saaks kohtult nõuda. Kohus selgitas, et KeA-l tuleb raieluba andes kontrollida, kas registriandmed vastavad tegelikkusele. Selts saab kaitsta oma õigusi raieloa menetluses ja vajaduse korral selle vaidlustamisel. Sama leidis ka Tallinna Ringkonnakohtu 26. juuni 2026. a määruse samas asjas (p 13). Seega ei pruukinud ameti kontroll kaebaja esile toodud puuduste üle metsaregistri andmetes olla piisav.
15.Metsa paiknemine rohevõrgustiku tuumalal ei välista iseenesest selle raiumist, sh lageraiet. Rohevõrgustiku tuumalas tehtavate raiete puhul tuleb aga arvestada seda, et rohevõrgustiku struktuurid toimiks liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt funktsioneeriva elupaikade ja liikumisteede võrgustikuna. See aitab vähendada liikide elupaikade killustatust (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. detsembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1310, p 26). Lageraie toob aastakümneteks kaasa hoopis teistsugused keskkonnatingimused kui raieküps mets. Need ei pruugi tagada kõigile liikidele piisaval hulgal elupaiku ja ühendusteid ning seeläbi geneetilist mitmekesisust (Riigikohtu halduskolleegiumi 28. septembri 2023. a otsus asjas nr 3-21-979, p 12). Üksnes sellest, et praegusel juhul jääb viimase viie aasta jooksul tuumalas T6 lubatud lageraiete pindala alla 14%, ei pruugi olla võimalik järeldada, et praeguse raie lubamise järel säilitab tuumala oma funktsiooni erinevate, sh vanemat metsa vajavate liikide jaoks.
16.KeA ei ole raieloas hinnanud seltsi väidet, et kõnealune mets on kohalikule kogukonnale oluline nende tervise- ja heaoluvajadustele vastava elukeskkonna tagamiseks (KeÜS § 23 lg 1) ning pärandmaastikuna. Kõnealune ala on maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku tuumalasse. Rohevõrgustiku eesmärgiks on lisaks elurikkuse kaitsele ka kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning puhkemajanduse edendamine („Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“, lk 8). Seltsi väide, et need olulised huvid võivad olla jäänud raieloa andmisel vajaliku tähelepanuta, ei ole selgelt alusetu.
17.EÕK kohaldamine ei riiva praegusel juhul ülemäära JarvEst OÜ õigusi võrreldes seltsi kaitstava avaliku huviga. Raie tegemise võimalus lükkub esialgu vaid edasi. Metsa majandav ettevõtja peab oma majandustegevuse planeerimisel arvestama metsateatise vaidlustamise ning vaidluse ajaks EÕK kohaldamise võimalusega. EÕK kohaldamata jätmise puhul muutuks seltsi eesmärgi saavutamine võimatuks. Olukorras, kus selts kaitseb olulist avalikku huvi ning seltsi seisukohti pole põhjust pidada paljasõnalisteks ega perspektiivituteks, kaalub huvi olemasoleva olukorra säilitamiseks üles kolmanda isiku huvi teha lageraie teoks kiiresti. Samale järeldusele jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus 22. juuli 2026. a määruses kohtuasjas nr 3-26-2121.
18.Kohus jätab rahuldamata OÜ taotluse nõuda seltsilt 8000 eurot kohtu deposiiti. Esmalt pole OÜ ära näidanud, kuidas raie edasilükkumine talle sellises ulatuses kahju põhjustaks. Teiseks, on HKMS § 254 lg 3 järgi kahju hüvitamise nõuded EÕK määruse täitmise puhul üldjuhul välistatud. Kui ilmneb, et taotleja on EÕK saavutamiseks esitanud valeandmeid või käitunud menetluses pahauskselt, on kolmandal isikul võimalik nõuda taotlejalt kahju hüvitamist. Selleks ei ole siiski vaja nõuda tagatise andmist (vt ka viidatud Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-26-2121, p 16). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.