Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Y.S-i kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Paas Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – Y.S (Sudaani Vabariigi kodanik, sündinud xx.xx.xxxx), esindaja Tallinna rändekeskuse juhtumikorraldaja Reelika Rikkand
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, 21.08.2026. a kinnisel kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Y.S-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20. november 2026 (kaasa arvatud).
2.Tõlkida määruse resolutsioon ja põhjendused araabia keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult Y.S-ile tutvustada ja selgitada, et määruse resolutsiooni ja põhjenduste tõlge araabia keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.19.08.2026 kella14.30 paiku sai Tallinna piiripunkt vihje, et Tallinna Islami keskuse juures on nähtud liikumas tumedanahalisi isikuid, kes ei ole tüüpilised keskuse külastajad. Tallinna piiripunkti patrull reageeris kell 15.00 Tallinna sadamast koos liikluse patrulliga Tallinna Islami keskuse juurde ning leidsid seest dokumentideta isikud, kellest Y.S, tuvastati isikusamasuse tuvastamise aktiga ning tuvastati, et isikul puudub seaduslik alus Schengenis ja Eesti Vabariigis viimiseks. Isiku reisiteekond: Sudaan-Venemaa-Valgevene-Läti-Eesti.
2.Isik peeti kinni 19.08.2026 kell 16.31 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) § 23 lg 1 ja lg 2 p 1, 2, 3 ja 6 alusel 48- tunniks kinni aadressil Keevise tn 9, Tallinnas ja toimetati välismaalaste kinnipidamiskeskusesse aadressile Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald. Isiku kinnipidamine muudeti ümber välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel § 65 lg 2 p 1,2,4,5 alusel 19.08.2026 kell 13:37, Tallinn, Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, peale seda kui isik avaldas soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning isikul puuduvad isikut tõendavad dokumendid.
3.Tallinna Halduskohtus registreeriti 21.08.2026 PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks VRKS § 66 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes kuna isiku suhtes esineb § 65 lg 1 nimetatud põhimõte ja § 65 lg 2 p 1, 2 sätestatud kinnipidamise alus. Samuti esineb isiku suhtes põgenemisoht, kuna VRKS § 65 lõike 3 punkti 1 kohaselt esinevad VSS § 6 8 punktides 3, 6, 11 sätestatud asjaolud. Istungil täiendas PPA taotlust ja lisas kinnipidamise aluseks ka VRKS § 65 lg 2 p 7, sest puudutatud isiku sõnul jõudsid nad Eestisse läbi Läti, ületades Valgevene ja Läti piiri.
4.Taotlust arutati 21.08.2026 toimunud kohtuistungil. Puudutatud isik tõi muu hulgas välja, et saabus Eestisse läbi Läti. Kõigepealt oli isik läinud Venemaale turismiviisaga kaks kuud tagasi. Sealt tuli organiseeritult Eestisse, ületades Valgevene- Läti ja seejärel Läti- Eesti piiri. Ta pole vastu kinnipidamiskeskuses olemisele kui saab olla koos oma sõpradega, kellega koos ta Tallinnas tabati.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi kohaldamise, kui esineb VRKS § 65 lõikes 2 nimetatud kinnipidamise alus. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Alaealist võib kinni pidada erandjuhtudel, äärmusliku abinõuna. Kinnipidamine peab olema vajalik lapse heaolu ja turvalisuse kaalutlustel ning tema parimais huvides (VRKS § 69 lg 1, „Lapse õiguste konventsiooni“ art 3 ja 37). Kinnipidamine võib olla saatjata alaealise parimais huvides siis, kui see tagab tema turvalisuse (VRKS § 69 lg 2 p-st 2). Alaealist peetakse kinni võimalikult lühikest aega (VRKS § 69 lg 3). VRKS § 65 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat muu hulgas kinni pidada isiku ja kodakondsuse tuvastamiseks või kontrollimiseks (p 1), rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht (p 2) ja tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 14. mai 2024, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras (p 7). Määruse 2024/1351 art 44 sätestab, et põgenemise ohu olemasolul võivad liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine kooskõlas määrusega EL 2024/1351, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. VRKS § 65 lg 3 p 1 käsitleb VRKS § 65 nimetatud rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemise ohuna asjaoluna VSS §-s 68 nimetatud juhte. Kohtu hinnangul on taotluses toodud alused õiged, sest isik peeti kinni Tallinnas, Islami keskuse juures koos teiste, samuti ebaseaduslikult riigis viibivate isikutega ning andmeid
kontrollides selgus, et ka tema on sisenenud Eestisse omamata selleks seaduslikku alust. Isikul ei olnud esitada reisidokumenti ega muud isikut tõendavat dokumenti. Isik olles kinnipidamiskeskuses ja kinnipeetud, avaldas soovi PPA-le taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset. Isik küll esitas PPA-le soovi, aga see ei olnud tema esimene tegevus, kui ta Eestisse jõudis. Sellest tulenevalt on PPA arvamusel, et kui rahvusvahelise kaitse taotlust ei peaks rahuldatama ja isikut ootab riigist väljasaatmine, võib see kaasa tuua selle, et isik ei soovi väljasõidukohustust täita, vaid hakkab kõrvale hoiduma. Isik on ka PPAle teada andnud kui ka kohtus selgitanud, et jõudis Eestisse läbi Läti. Schengeni alale jõudis puudutatud isik, ületades Valgevene- Läti piiri. Arvestades, et puudutatud isiku varjupaigataotlust peaks menetlema esimene riik, kus puudutatud isik on Schengeni alale jõudnud, võib olla vajalik puudutatud isiku üleandmine hoopis Läti Vabariigile. Isiku suhtes esineb VSS § 68 kohaselt põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3), välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita (p 6) ja välismaalasele ei ole antud luba Eestisse siseneda. PPA ei ole põgenemisohu tuvastamisel eksinud. Vaidlus puudub selles, et puudutatud isikul ei ole luba Eestisse siseneda. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav tema üleandmiseks rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile. Käesoleval juhul esineb olukord, kui isik oli ebaseaduslikult ületanud nii Valgevene-Läti, kui Läti-Eesti piire. Kui isik tuli Schengeni alale, siis ta ei pöördunud kohe pädevate ametivõimude poole sooviga taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles siis, kui oli PPA poolt tabatud. Puudutatud isik ei astunud ise samme, et politseiga ühendust saada vaid esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles tema tabamisel. Kohus nõustub PPAga, et selline käitumine näitab isiku valmisolekut eirata rännet ja viibimist reguleerivaid õigusnorme ning annab alust järeldada, et isik ei pruugi täita ka talle pandud kohustust seoses tema isikusamasuse tuvastamiseks ehk rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks vajalike menetlustoimingute läbiviimisega, ega isiku võimalikuks üleandmiseks Läti Vabariigile. Isikul pole sotsiaalseid sidemeid Eestiga ega elukohta Eestis, mis omakorda väheneb isiku motivatsiooni jääda Eestisse kuni rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni. Tema tahtlik tegelike asjaolude varjamine näitab valmisolekut eirata norme ning vähendab riigiasutuste võimalusi tagada avalikku korda, siseturvalisust ja rändemenetluste tõhusat läbiviimist. Kohus nõustub ka PPA järeldustega selles osas, et isiku suhtes pole võimalik kohaldada ka VRKS §-s 67 toodud kinnipidamise alternatiive. Isikul pole teadaolevalt elukohta Eestis. Isikul pole ka dokumente või vähemalt pole ta neid kohtule arusaadavalt PPAle esitanud. Eesti Vabariik ei ole tema jaoks tuttav riik ja tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Samuti on tegemist isikuga, kellel on kontakte isikutega, kes on kaasa aidanud tema ebaseaduslikule rändele, arvestades, et isik selgitas, kuidas ta organiseeritult Eesti toimetati ja korterisse paigutati.
6.Puudutatud isik on väidetavalt alaealine, kuid nimetatu asjaolu vajab samuti selgitamist. PPA selgitas, et esialgus väitis isik olevat täisealine, kuid muutis hiljem meelt. Eeldades, et tegemist on alaealise isikug,a ei ole puudutatud isiku kinnipidamine kuni 20.november 2026 ebaproportsionaalne. Puudutatud isik saab enda ütluste kohaselt oktoobris täisealiseks, lisaks ei ole puudutatud isik vastu kinnipidamiskeskuse olemisele, sest soovib olla koos teistega. Kuigi ta teistega koos olla ei saa, sest ta on alaealine, ei pea ta kinnipidamiskeskuses olema üksinda. Ühtlasi on talle tagatud toitlustamine, majutus ja huvitegevus, vajaduse korral ka
meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Kohus märgib, et kui alaealine paigutatakse kinnipidamiskeskusesse, tagatakse talle võimalus vaba aja tegevusteks, sh eakohasteks mänguteks ja huvitegevuseks ning tegevusteks vabas õhus (VRKS § 69 lg 4). Saatjata alaealine tuleb kinnipidamiskeskuses majutada täis kasvanutest eraldi (VRKS § 69 lg 5). Teha tuleb tavapärasest intensiivsemaid jõupingutusi, et ta kinnipidamiskeskusest võimalikult kiiresti vabastada.
7.Lisaks eelnevale selgitab kohus, et VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel isiku kinnipidamisel tuleb arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatuga. Nimetatud artikli punkt 4 sätestab muu hulgas, et käesoleva artikli kohaselt kinni peetud taotlejate kinnipidamistingimuste ja tagatiste suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2024/1346 artikleid 11, 12 ja 13. Eelnimetatud direktiivi artikli 11 p 3 sätestab muu hulgas, kui kinnipidamiseks on korralduse andnud haldusasutus, siis näevad liikmesriigid ette kas kinnipidamise õiguspärasuse kiire kohtuliku läbivaatamise ametiülesande korras või taotleja taotlusel või mõlemad. Ametiülesande korras teostatav läbivaatamine viiakse lõpule iga juhtumi asjaolusid arvestades võimalikult kiiresti, hiljemalt 15 päeva või erakorralistel juhtudel 21 päeva jooksul alates kinnipidamise algusest. Kuna võib olla vajadus isik üle anda Läti Vabariigile, tuleb PPAl eeltoodud tähtaegadest asjaolude selgitamisel kinni pidada.
8.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 71 lg 1).
9.VRKS § 9 lg 1 sätestab, et ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluse teave on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 7 alusel asutusesiseseks kasutamiseks ning seda säilitatakse sama määruse artikli 72 alusel kuni kümme aastat. Lähtuvalt eeltoodust asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.