Politsei- ja Piirivalveameti taotlus T.E kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Paas Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – T.E (Etioopia Demokraatliku Liitvabariigi kodanik, sündinud xx.xx.xxxx), esindaja Nora Kurik
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, 19.08.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba T.E kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31. august 2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb koos esindajaga määrust viivitamatult T.E-le tutvustada Kohus ei tõlgi määrust tigrinja keelde, sest puudutatud isikul on olemas esindaja.
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas T.E 22.07.2026 kell 01:14 kinni ja toimetas kinnipidamiskeskusse (KPK) Linnaru tee 5/1, Rae vald, Harjumaa. Isik viibis eelnevalt Väike Männiku tn 28 tänaval asuvas majutusasutuses, kus oli ööbimine broneeritud neljale isikule, kuid kohale saabus 13 isikut. Majutusasutuse omanik palus isikutel lahkuda, aga isikud ei lahkunud. Tekkinud asjaolude tõttu tekkis kahtlus, et tegemist võib olla isikutega, kes on riiki ebaseaduslikult toodud. Sündmuskohal viibis 13 isikut, kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid ning kes ei suutnud neid ka esitada. Samuti ei olnud neil kaasas pagasit, välja arvatud seljas olevad riided ja kaasas olevad mobiiltelefonid. Esmasel vestlusel selgus, et isikud on saabunud Valgevenest ja nad liikusid jalgsi Eesti suunas. Neile tuli järgi valget või beeži värvi kaubik, millega nad sõitsid ca 5-8 tundi. Üks 13-st isikust oli T.E. Isikul puudusid
esitamiseks viibimisaluse ja isikusamasuse tõendamiseks reisidokument. Seega polnud teada, kellega on tegemist. Isik tuvastati tema ütluste alusel. Isik peeti kinni 22.07.2026 kell 18:35 Harjumaa, Rae vald, Linnaaru tee 5/1, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS9 § 65 lg 2, p 1, 2 ja 4 alusel. 22.07.2026 viidi isikuga piirivalvebüroo ametnike poolt läbi vestlus eesmärgiga küsitleda isikut ning selgitada välja tema Eestis viibimise asjaolud ja anda isikule võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid PPA edasiste toimingute suhtes. Vestlusel isik selgitas, et soovis lihtsalt Euroopasse pääseda, sobis ükskõik mis riik. Isik jooksvalt muutis enda andmeid ja viimasena väitis, et õige sünniaeg on xx.xx.xxxx. Isikul puuduvad reisimiseks vajalikud dokumendid (viisa, elamisluba, jne). Kriminaalmenetluse nr yyyyyyyy raames on tuvastatud andmeid, mis kinnitavad Schengeni alale sisenemist Läti Vabariigi kaudu. Seega edastas PPA 07.08.2026 tagasivõtutaotluse Läti Vabariigile. Läti Vabariigi ametivõimude vastus registreeriti 11.08.2026 PPA infosüsteemis, milles Läti vastas, et isik kuulub tagasivõtmisele. Seoses Läti Vabariigi vastusega vastutab viimati nimetatud liikmesriik isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. Seega kuulub isik üleandmisele Läti Vabariigile.
2.PPA taotles Tallinna Halduskohtult luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 66 lg 2 alusel, sest tema suhtes esinesid VRKS § 65 lg 1 nimetatud põhimõte ja § 65 lg 2 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused. Vastavalt VRKS § 65 lg 3 punktile 1 esines VSS §-s 6 8 punktides 6, 11 ja 13 nimetatud asjaolud. Tallinna Halduskohus andis 27.07.2026 kohtumäärusega haldusasjas 3-26-2204 PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.11.2026 (kaasa arvatud).
3.Kuna isikuga seonduvad asjaolude põhjal on leitud, et ta saabus Schengeni alale ja Euroopa Liidu liikmesriikide alale Valgevenest Läti kaudu, tegi PPA 07.08.2026 tagasivõtutaotluse Läti Vabariigile. Läti Vabariigi ametivõimude vastus registreeriti 10.08.2026 PPA-s, milles Läti vastas, et isik kuulub tagasivõtmisele.
4.Tallinna Halduskohtus registreeriti 18.08.2026 uus PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 66 lg 2 alusel ja VSS § 23 lõikes 7 sätestatud korras, VRKS § 65 lg 1 tingimusi arvestades ja § 65 lg 2 p 7 sätestatud kinnipidamise alusel. Ühtlasi taotleb PPA ka võtta menetluse juurde haldusasjas 326-2204 Tallinna Halduskohtu 27.07.2026 kohtumäärus.
5.Taotlust arutati 19.08.2026 toimunud kohtuistungil. Puudutatud isiku esindaja tõi muu hulgas välja, et pole kindel, kas isik üldsegi sai Lätis taotlust esitada. Isik on nõus Lätti saatmisega, kui ta saab seal esitada rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik on nõus tegema koostööd. Põhjendus on vaid selles, et isik on ületanud piiri illegaalselt. Valgevene-Läti piiril koges isik vägivalda.
6.PPA vaidles vastu. PPA on arvestanud kõigi oluliste isikuga seonduvate ajaoludega. PPA ei usu, et isik pöördub tagasi vabatahtlikult.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.PPA on esitanud taotluse võtta asja juurde haldusasjas 3-26-2204 Tallinna Halduskohtu 27.07.2026 kohtumäärus. Kuna nimetatud määrus on tehtud samuti puudutatud isiku poolt
esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise raames, ei võta kohus määrust tõendina käesoleva asja juurde, kuid siiski arvestab nimetatud määruses tõendamist leidnud asjaoludega.
8.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA otsustada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi kohaldamise, kui esineb VRKS § 65 lõikes 2 nimetatud kinnipidamise alus. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 14.mai 2024, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Määruse 2024/1351 art 44 sätestab, et põgenemise ohu olemasolul võivad liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine kooskõlas määrusega EL 2024/1351, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. VRKS § 65 lg 2 p 7 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Eelnimetatud määruse artikli 44 p 2 sätestab, kui on olemas põgenemise oht või kui see on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks, võivad liikmesriigid asjaomast isikut kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine kooskõlas käesoleva määrusega, kui kinnipidamine toimub isiku olukorra individuaalse hindamise alusel ja on proportsionaalne ning muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. VRKS § 65 lg 3 p 1 käsitleb VRKS § 65 nimetatud rahvusvahelise kaitse taotleja põgenemise ohuna asjaoluna VSS §-s 6 8 nimetatud juhte. Isiku suhtes esineb VSS § 68 p 6 kohaselt, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, p 9 kohaselt, kui välismaalane on loata lahkunud määratud asukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist ja p 11 kohaselt, kui välismaalasele pole antud luba Eestisse siseneda PPA ei ole põgenemisohu tuvastamisel eksinud. Vaidlus puudub selles, et käesoleval hetkel on selge, et isik kuulub üleandmisele Läti Vabariiki, arvestades, et Läti Vabariigi ametivõimud on vastanud, et nad võtavad isiku vastu. Vaidlus puudub ka selles, et puudutatud isikul ei ole luba Eestisse siseneda. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav tema üleandmiseks rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile. Isik oli taotluse esitamise hetkeks ületanud ebaseaduslikult nii Valgevene-Läti kui ka Läti-Eesti piire. Kohtu hinnangul on usutav PPA hinnang, et isik on Eestit kasutanud transiitriigina edasi liikumiseks ning kavatsus Eestis rahvusvahelise kaitse taotlus esitada on küsitav. Isik oli osa suuremast grupist, kes saabus Eestisse vahendaja abil ning esitas rahvusvahelise kaitse taotluse peale seda, kui PPA teda koos teiste isikutega tema ööbimiskohas kinni pidas. Selline käitumine näitab isiku valmisolekut eirata rännet ja viibimist reguleerivaid õigusnorme ning annab alust järeldada, et isik ei pruugi täita ka talle pandud tulevikus seoses Läti Vabariigi ametivõimudele üleandmisega seotud väljasõidukohustust.
Isikul pole sotsiaalseid sidemeid Eestiga ega elukohta Eestis, mis omakorda väheneb isiku motivatsiooni jääda Eestisse kuni üleandmisemenetluse lõpuni. Isik võib hakata ametivõimude eest end varjama ja otsima võimalusi liikuda edasi, et võimalikku väljasaatmist päritoluriiki vältida. Kohus nõustub ka PPA järeldustega selles osas, et isiku suhtes pole võimalik kohaldada ka VRKS §-s 67 toodud kinnipidamise alternatiive. Isikul pole teadaolevalt elukohta Eestis. Isikul pole ka dokumente või vähemalt pole ta neid esitanud. Eesti Vabariik ei ole tema jaoks tuttav riik ja tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Samuti on tegemist isikuga, kellel on kontakte isikutega, kes on kaasa aidanud tema ebaseaduslikule rändele. Kuna isikul on kontakte ning ta on varasemalt kasutanud vahendajate abi, on tõenäoline, et isik liigub Eestist edasi enda soovitud sihtkohta. Kuna tegemist on smugeldajate vahendusel toimuva riiki sisenemise skeemiga, mida on viimasel ajal kasutatud sageli ning Eesti riigil puudub teadmine riiki sisenevate isikute taustast, on isiku lühiajaline kinnipidamine tema väljasaatmise ajaks põhjendatud ning proportsionaalne meede ning aitab tagada avalikku korda.
9.VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel isiku kinnipidamisel tuleb arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatuga. Nimetatud artikli punkt 4 sätestab muu hulgas, et käesoleva artikli kohaselt kinni peetud taotlejate kinnipidamistingimuste ja tagatiste suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2024/1346 artikleid 11, 12 ja 13. Eelnimetatud direktiivi artikli 11 p 3 sätestab muu hulgas, et kui kinnipidamiseks on korralduse andnud haldusasutus, siis näevad liikmesriigid ette kas kinnipidamise õiguspärasuse kiire kohtuliku läbivaatamise ametiülesande korras või taotleja taotlusel või mõlemad. Ametiülesande korras teostatav läbivaatamine viiakse lõpule iga juhtumi asjaolusid arvestades võimalikult kiiresti, hiljemalt 15 päeva või erakorralistel juhtudel 21 päeva jooksul alates kinnipidamise algusest. Läti vastus isiku vastuvõtmiseks tuli 10.08.2026 ja seetõttu pole PPA ületanud käesoleva loa taotlemisel ettenähtud tähtaega.
10.Määruse 2024/1351 art 45 lg 3 p a kohaselt erandina artiklist 46, kui isik on kinni peetud, toimub selle isiku üleandmine üleandvalt liikmesriigilt vastutavale liikmesriigile niipea kui tegelikkuses võimalik ja viie nädala jooksul alates kuupäevast, mil vastuvõtmispalve rahuldati või tagasivõtmisteade kinnitati. PPA taotlusest nähtuvalt edastas PPA 06.08.2026 Läti Vabariigile tagasivõtutaotluse, Läti Vabariigi ametivõimude vastus saabus 10.08.2026, milles Läti teatas, et isik kuulub tagasivõtmisele. Seega selleks, et kinnipidamine oleks õiguspärane, peab puudutatud isiku Läti Vabariigile üleandmine toimuma hiljemalt 31.08.2026 ning kinnipidamine taotletud alusel on võimalik kuni selle ajani. Seetõttu tuleb PPA taotlus rahuldada osaliselt.
11.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (VRKS § 71 lg1).
12.VRKS § 9 lg 1 sätestab, et ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse menetluse teave on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 artikli 7 alusel asutusesiseseks kasutamiseks ning seda säilitatakse sama määruse artikli 72 alusel kuni kümme aastat. Lähtuvalt eeltoodust asendab kohus HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.