Pärnu linna kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 12.05.2026 otsuse vaidlustusasjas nr 68-26/307376 osaliseks tühistamiseks Tänavapuhastuse AS vaidlustus hankedokumentide osas riigihankes „Pärnu linna tänavate hooldus 20262031“ (viitenumber 307376) Kaebaja (vaidlustaja) – Tänavapuhastuse Aktsiaselts, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina UuetoaTepper Pärnu linn (vastustaja, hankija), volitatud esindaja Taavi Käärid Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde riigihangete registris avaldatud töövõtulepingu projektid hanke osade I ja II kohta.
2.Jätta Pärnu linna kaebus rahuldamata.
3.Mõista Pärnu linnalt Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi kasuks välja menetluskulu 2675,20 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.06.2026. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.
1.Riigihangete registris avaldati 16.03.2026 hanketeade selle kohta, et Pärnu Linnavalitsus alustas avatud hankemenetlust riigihankes „Pärnu linna tänavate hooldus 2026-2031“ (viitenumber 307376) (edaspidi: hange). Hange on jaotatud kaheks osaks: 1) Osa 1 – Pärnu linna tänavate hooldus; 2) Osa 2 – Pärnu linna kinnistute ääres olevate kergliiklusteede ja kõnniteede lume ja libedustõrjetööd.
2.Tänavapuhastuse Aktsiaselts (Tänavapuhastuse AS või vaidlustaja) esitas 07.04.2026 hankes vaidlustuse koos hankemenetluse peatamise taotlusega.
3.Riigihangete Vaidlustuskomisjon (VAKO) tegi 12.05.2026 vaidlustusasjas nr 68-26/307376 otsuse, millega rahuldas vaidlustuse osaliselt ja kohustas hankijat viima töövõtulepinguprojekti õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse. VAKO jättis vaidlustuse läbi vaatamata osas, milles Pärnu linn oli juba hankedokumente muutnud (riigihanke osa 1 töövõtulepingu projekti p-id 3.2.13, 3.3.2.1, 3.3.2.2 ja 5.1.3 ning riigihanke osa 2 töövõtulepingu projekti p-id 3.3.1, 3.3.2 ja 5.1.3).
4.2) riigihanke osade 1 ja 2 töövõtulepingute projektide p-id 4.2.5 osas, milles oli sätestatud hankija õigus muuta tööde mahtu ja lepingu alusel makstavat tasu kuni 15%.
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 22.05.2026 Pärnu linna kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 12.05.2026 otsuse vaidlustusasjas nr 68-26/307376 osaliseks tühistamiseks. Kaebus on suunatud VAKO otsuse resolutsiooni punkti 2 alapunktide vastu järgmiselt:
5.1.resolutsiooni p 2 alapunkt 1 – kohustus viia vastavusse riigihanke osade 1 ja 2 töövõtulepingute projektide p 1.3;
5.2.resolutsiooni p 2 alapunkt 7 – kohustus viia vastavusse riigihanke osa 1 töövõtulepingu projekti p 3.3.6;
5.3.resolutsiooni p 2 alapunkt 9 – kohustus viia vastavusse riigihanke osade 1 ja 2 töövõtulepingute projektide p 7.2;
5.4.resolutsiooni p 2 alapunkt 10 – kohustus viia vastavusse leppetrahvisätted (Osa 1: p 7.3.1.1– 7.3.1.4, p 7.3.2.1–7.3.2.3, p 7.3.3.1–7.3.3.3; Osa 2: vastavad p 7.3. sätted) osas, milles leppetrahvid on kehtestatud absoluutsummades;
5.5.resolutsiooni p 2 alapunkt 12 – kohustus viia vastavusse riigihanke osade 1 ja 2 töövõtulepingute projektide p 7.7.
6.Kohus võttis 22.05.2026 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas menetlusosalisteks halduskohtus: vastustaja (hankija) – Pärnu linn; kaebaja (vaidlustaja) – Tänavapuhastuse AS.
7.VAKO esitas kohtule vaidlustusmenetluse materjalid 26.05.2026.
8.Tänavapuhastuse AS esitas kohtule seisukoha 01.06.2026 ja Pärnu linn 09.06.2026.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Pärnu linna (hankija) seisukohad
9.Pärnu linn taotleb VAKO otsuse tühistamist resolutsiooni p 2 tühistamist alapunktide 1, 7, 9, 10 ja 12 osas, samuti otsuse resolutsiooni p 3 (menetluskulud) osas ja vähendada vastustaja menetluskulusid proportsionaalselt.
10.Pärnu linn leiab, et:
2(8)
3-26-1536
10.1.Töövõtulepingute punkt 1.3 hanke osades I ja Il (lepingu kestus ja tingimuslik jätkumine seonduvalt eelarvestrateegiaga) on piisavalt selge ja hinnastatav. Tegemist ei ole lepingu määratlemata kestusega, vaid objektiivselt ja etteulatuvalt kirjeldatud kahe stsenaariumiga, kus on selgelt fikseeritud nii teenuse osutamise algus kui ka võimalikud lõpptähtajad: p 1.3 kohaselt osutab töövõtja teenust ajavahemikul 01.08.2026 kuni 31.12.2029 ning juhul, kui linnavolikogu võtab vastu eelarvestrateegia kuni aastani 2031, jätkub teenuse osutamine täiendavat kokkulepet sõlmimata kuni 31.07.2031. Tingimus on seotud kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise raamistikuga õiguspärane, kuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 371 lg 2 kohaselt on eelarvestrateegia aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel ja kohustuste võtmisel ning kui arengukava ja sellega seotud eelarvestrateegia periood lõppeb, puudub hankijal õiguslik alus pikaajaliste rahaliste kohustuste täitmiseks (kaebaja viitab KOKS § 371 lg 1 ja 3 raamile). See haakub riigihangete seaduse põhimõtetega säästliku rahakasutuse kui ka etteulatuva kirjeldamise vaates. Pakkuja ei pea eelarve strateegia vastuvõtmist ennustama vaid hindama lepingus selgelt kirjeldatud stsenaariumi: (a) lepingu lõpp 31.12.2029 või (b) lepingu jätkumine 31.07.2031 ning mõlemad on hinnastatavad ja võrreldavad. Hangitava teenuse vältimatus suurendab vajadust kujundada leping nii, et teenuse jätkuvus oleks tagatud seaduslikult ja rahastatult.
10.2.Töövõtulepingu p-s 3.3.6 hanke osas I (parklate lumetõrje tuleb teostada „üldjuhul kella 7-ks“) on sätestatud nn funktsionaalse tulemuse nõue (RHS § 88 lg 1) tagada teenuse kättesaadavus liikluse hommikuses tipptunnis, mis ei asenda majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruses nr 92 „Tee seisundinõuded” (määrus nr 92) toodud 12-tunnist hooldustsükli loogikat ega keela rangemat teenustaset. Säte on paindlik („üldjuhul“, „mõistliku aja jooksul“) ja põhjendatud tipptunni vajadusega. VAKO on valesti samastanud „kella 7-ks“ nõude „hooldustsükli lühendamisega“. Lepingu p 3.3.6 ei ütle, et hooldustsükkel on 4 tundi või et 12 tunni reeglit ei kohaldata - see sätestab, et parklate lumetõrje töökorraldus peab üldjuhul tagama esimese ringi hommikuks. Tee omanikul (kohalikul omavalitsusel) on õigus kehtestada piirkonna vajadusest lähtudes kõrgemaid nõudeid, ning Pärnu linnas on parklate kasutus intensiivne, mistõttu on „hommikune valmidus“ põhjendatud. Isegi kui VAKO käsitluses tekib teatud ilmastsenaariumides pingeväli tsükli arvestuse ja kellaajalise sihi vahel, ei õigusta see automaatselt sätte „õigusvastaseks“ tunnistamist.
10.3.Töövõtulepingute p-s 7.2 hanke osades I ja II, mis näeb ette töövõtja kohustuse täitmata jätmisel asendustäitmise kulude ja 7% juhtimiskulude hüvitamise kohustuse ei ole varjatud sanktsioon. Asendustäitmise mehhanism ise – tellija õigus kaasata täiendavalt oma valitud töövõtjaid olukorras, kus põhitöövõtja seab teenuse tähtaegse või nõuetekohase osutamise ohtu – on teehoolduse kui avaliku ruumi toimimiseks hädavajaliku teenuse puhul legitiimne ja praktiliselt vältimatu. Pakkujale on see risk hinnastatav – „juhtimiskulude“ komponent on mõistetav kui tellija sisemise haldus- ja koordineerimiskulu standard, mis kaasneb asendustäitmise korral teenuse kiire ümberkorraldamisega. Seejuures on proportsionaalne siduda halduskulu asendustäitmise mahuga: mida suurem on tellija poolt korraldatud tööde maht, seda suurem on vältimatult koordineerimis- ja kontrollikoormus. RHS § 3 ei nõua, et iga standardiseeritud kulukomponent oleks ex ante tõendatud konkreetsete raamatupidamisandmetega, oluline on, et tingimus on ühemõtteliselt rakenduv, pakkujatele võrdne ja ettenähtav ning seotud lepingulise olukorraga (asendustäitmine), mis tekib töövõtja rikkumise tõttu. Kaebaja leiab, et kui üldse, siis on vajadus parandada terminoloogilist selgust.
10.4.Leppetrahvisäte töövõtulepingutes (hanke osa I: lepingu p-d 7.3.1.1–7.3.1.4, p-d 7.3.2.1–7.3.2.3, p-d 7.3.3.1–7.3.3.3 ja hanke osa II p 7.3. sätted) toodud leppetrahvid absoluutsummades tagavad õigusselguse ja distsipliini, VAKO poolt eelistatud „kuni“-mudel 3(8)
3-26-1536 loob seevastu paratamatult suurema vaidlusruumi. Oluline on, et leppetrahvid rakenduvad alles pärast puuduste fikseerimist ja kõrvaldamise võimaluse andmist. Seega on sanktsioon seostatud (a) rikkumise dokumenteerimisega, (b) kõrvaldamisvõimaluse andmisega ning (c) alles seejärel sanktsioneerimisega. VAKO lähenemine eeldab sisuliselt, et absoluutsummas leppetrahv on riigihanke lepingus põhimõtteliselt problemaatiline ning „õige“ on üksnes „kuni“-mudel. Sellist eelistusreeglit RHS ei sätesta. Teehoolduse teenuse olemusest tulenevalt kaebajal õigustatud huvi kasutada distsiplineerivaid sanktsioone, mille suurus on ette teada ja kiirelt rakendatav, sest teenuse rikkumistel võivad olla laiaulatuslikud tagajärjed (liiklusohutus, toimepidevus, kolmandate isikute nõuded). Kui üldse, tuleks vajadusel kohendada leppetrahvide üksikuid kategooriaid, mitte absoluutsummade põhimõttelise asendamisega „kuni“mudeliks.
10.5.Töövõtulepingute p-s 7.7 hanke osades I ja II ette nähtud lepingu ülesütlemisega seotud leppetrahv 300 000 eurot (hanke osa I) ja 100 000 eurot (hanke osa II) on proportsionaalne. See kohaldub vaid lepingu lõppemisel olulise rikkumise tõttu või lepingu lõpetamisel töövõtja omal algatusel. Leppetrahv teenib ennetavat/toimepidevuse eesmärki kriitilise teenuse puhul. Teehoolduse lepingu ennetähtaegne lõppemine ei ole võrreldav tavapärase teenuselepingu lõpetamisega: linn peab tagama avaliku ruumi ohutuse ja toimivuse koheselt, asendustäitmise ja/või uue hankemenetluse käivitamisega kaasnevad paratamatud üleminekukulud. Just selliste olukordade vältimiseks ja distsiplineerimiseks ongi lõpetamistrahv loodud. Kui VAKO mure on, et sätte rakendamine võib mõnel üksikjuhul osutuda liiga karmiks, ei tähenda see, et mehhanism ise on RHS §-g 3 vastuolus. Oluline on rõhutada, et p 7.7 on mõeldud rakenduma olukorras, kus lõpetamise alused on täidetud (oluline rikkumine) ja teenuse katkestusohuga kaasnev risk on realiseerunud. Kui kohus peaks leidma, et probleem seisneb pigem lõpetamise aluste ebaselguses (nt „olulise rikkumise“ sisustamine), oleks proportsionaalne ja vähem intensiivne abinõu tegeleda lõpetamise aluste täpsustamisega, mitte järeldada automaatselt, et lõpetamistrahv ise peab muutuma „kuni“mudeliks või kaotama absoluutsuse.
11.Pärnu linn taotleb VAKO otsuse tühistamist vaidlustatud osas ning Tänavapuhastuse AS vaidlustuse rahuldamata jätmist nendes punktides, menetluskulude vähendamist ja nende jätmist vastaspoole kanda. Tänavapuhastuse AS (vaidlustaja VAKO-s) seisukohad
12.Hankija kaebus on ebaselge ja üldsõnaline, viited „avalikule huvile“ ja kaalutlusõigusele ei asenda kohustust põhjendada hanke alusdokumentide tingimuste kooskõla RHS § 3 p 1–2 ja proportsionaalsusega. VAKO käsitles vaidlustatud otsuses hankija kõiki vaidlustusmenetluses esitatud argumente ning tuvastas hanedokumentides konkreetsed vastuolud, kaebus ei too esile uusi sisulisi põhjendusi nende ümberlükkamiseks.
12.1.Lepingu p-s 1.3 (hanke osad I ja II) sätestatud lepingu tingimuslik kestus teenuse perioodi ebamääraseks (3.a 5k vs 5.a), kuigi lepingu kestus on oluline tingimuse (RHS § 77, § 88). Hankija põhjendused (elutähtis teenus vs eelarvepaindlikkus) on omavahel vastuolulised ning viited KOKS-ile ei õigusta ebamäärasust. Ebaselgust ei kõrvalda ega taga võrreldavust ka see, et hankija on palunud (RHRi vahendusel) pakkujatel lähtuda pakkumuse esitamisel teenuse osutamisest kuni 31.07.2031. Pealegi ei saa selgitustega hankedokumente muuda (RHS § 46 lg 3). Ebaproportsionaalne lükata eelarvestrateegia vastuvõtmise risk pakkujale. Lisaks mõjutab selline tingimus oluliselt hinnakujundust ja ressursside planeerimist. Oluline on rõhutada, et VAKO tuvastas, et selline tingimus on vastuolus ka muude hankedokumentide punktidega, mis viitavad perioodile 2026–2031.
4(8)
3-26-1536
13.Lepingu p-s 3.3.6 (hanke osa I) toodud nõue, et parklate lumetõrje peab olema tehtud „üldjuhul kella 7-ks“ on vastuolus määruse nr 92 kohustusliku hooldustsükli loogikaga, sest hankedokumentide kohaselt on parklates 2. seisunditase, mis näeb ette, et lumetõrje peab olema teostatud 12 tunni jooksul alates saju/libeduse algusest. Hankija ei või asendada hooldustsüklit konkreetse kellaajaga, soovi korral võib määruse 92 alusel lühendada tsüklit tundides, mitte aga kehtestada fikseeritud kellaaega. Selline tingimus on ka ebarealistlik ja võib olla täitmiseks võimatu, see suurendab põhjendamatult lepingu täitmise kulusid ilma selge õigusliku aluseta. Hankija seisukohad on ka vastuolulised, ei ole aru saada millisel juhul kehtib hooldustsükkel (12 tundi) ja millal tuleb hooldustööd teostada konkreetselt kl 7ks. RHS § 87 lg 1 p 1 kohaselt tuleb tehniline kirjeldus koostada kasutades valdkonnas tegutsevale isikule arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet. EhS § 97 lg 2 alusel kehtestatud määrus 92 on RHS § 88 lg 1 mõistes valdkonna tehniline norm, millest lähtumine on hankijale kohustuslik. Määrus 92 võimaldab igal kohalikul omavalitsusel tõsta kas tee (parkla jne) seisunditaset (mille korral lüheneb ka hooldustsükkel ehk aeg, mida hakatakse arvestama libeduse tekkest või lumesaju algusest ning mille jooksul tuleb tagada tee vastavus seisundinõuetele) või kehtestada mingi seisundtaseme korral lühem hooldustsükkel. Igal juhul on hooldustsükkel aga ajavahemik või mingi muu, konkreetne aeg tundides, mille jooksul tuleb tagada tee vastavus seisundinõuetele.
14.Lepingu p-s 7.2 (hanke osad I ja II) on sätestatud, et asendustäitmise kuludele lisandub 7% „juhtimiskulu“ hüvitist. Selline protsendipõhine lisahüvitis on põhjendamatu ja ei ole seotud tegelike kuludega – sisuliselt on tegemist varjatud sanktsiooniga. Kõik asendustäitmisega seotud kulud katab niigi töövõtja ning lisaks 7% nõudmine rikub proportsionaalsust ja puudub VÕS § 127 lg 2 mõistes põhjuslik seos võimaliku töövõtja poolse lepingu rikkumisega. Kaebuses puuduvad sisulised selgitused, milles ikkagi konkreetselt hankija juhtimistoimingud seisnevad. Väljendid „ajagraafikud“, „kommunikatsioon“, „operatiivsed otsustused“ tähendavad „tõlgituna“ seda, et tehakse telefonikõnesid, saadetakse e-kirju ning kontrollitakse osutatud teenust täpselt samamoodi ning mingite realistlike lisakuludeta nagu siis, kui asendustäitmine ei ole vajalik. Kaebuses puuduvad mistahes sisulised selgitused, kuidas on kolmanda isiku poolt tehtavate tööde maksumus sisulises seoses hankijale tekkivate lisakulude suurusega. Hankija ametnik, töötaja saab ühesugust palka olenemata sellest, kas ta korraldab ja kontrollib hooldustöid, mille maksumus on 300 eurot või 30 000 eurot. Kaebuses puuduvad isegi ligikaudsed arvandmed, kuidas hankijale tekkivad lisakulud on sellised, et õigustavad kompensatsiooni suurusega 7% kolmanda isiku poolt tehtud hooldustööde maksumusest.
15.Lepingu p-des 7.3.1–7.3.3 (hanke osad 1 ja 2) sätestatud absoluutsummades trahvid (1000/1500/2000/3000 eurot; 300–500 eurot/päev; 200 eurot/tund; 500 eurot juhtumi kohta) ei arvesta rikkumise iseloomu, mahtu, kestust ega tagajärgi. Hankija ei too välja ühtegi sisulist argumenti, kuidas leppetrahvid suurusega 1000 eurot, 1500 eurot, 2000 eurot, 3000 eurot on objektiivselt alati proportsionaalsed. Hankija õigustab tegelikult konkreetseid absoluutsummades leppetrahve sooviga, mitte tegeleda asjaolude hindamisega ning vältimaks töövõtja võimalust nõuda asjaolude hindamist. VAKO on pakkunud hankijale kõige lihtsamat lahendust, milleks on leppetrahvimääradele sõna „kuni“ lisamine. Hankijal ei ole mingit takistust kõiki leppetrahvide punkte muuta ning kehtestada sellised leppetrahvimäärad, mis võtavad arvesse rikkumise sisulise, mahulise ja ajalise ulatuse ja kaasnenud tagajärjed. Leppetrahvi puhul on kõigil eeltoodud asjaoludel iseäranis oluline tähtsus, kuivõrd leppetrahvi võib nõuda sõltumata tegelikust kahjust (VÕS § 161 lg 1).
16.Lepingu p -s 7.7 (hanke osad I ja II) absoluutse summana ette nähtud leppetrahv lepingu lõpetamisel 300 000 eurot (osa I) ja 100 000 eurot (osa II) ilma individualiseerimiseta on ebaproportsionaalne. Ühesuurune trahv sõltumata rikkumise liigist, lepingu lõpetamise ajast (kas alguses või lõpus) ja tegelikest tagajärgedest on ebaproportsionaalne ning toimib sisuliselt 5(8)
3-26-1536 kahjuhüvitisena, mitte lepingu täitmisele sundimisena -see on vastuolus lepingu p-ga 7.1.2 ja VÕS § 42 lg 3 p 5. Hankija ei ole põhjendanud, miks sõltumata hankija tegelikest kahjudest või nende puudumisest on adekvaatne leppetrahv suurusega 300 000 eurot (Osa 1) või 100 000 eurot (Osa 2). Lepingu lõpetamise korral tekkivate kahjude katteks sätestatud leppetrahvi suuruse võrdlus hanke osas 1 pakkumuse esitamiseks kehtiva kvalifitseerimistingimuse kohase referentslepingu maksumusega on ilmselgelt asjakohatu. Igasugune adekvaatne seos puudub ka teenuse perioodil (mis lisaks võib olla mitte 5 aastat, vaid üksnes 3 aastat ja 5 kuud). Asjaolu, et kohaliku tee sõidetavus tuleb tagada ka hädaolukorras, ei saa kuidagi põhjendada leppetrahvi suurust (mida VÕS § 161 lg 1 järgi võib nõuda sõltumata kahjudest). Teenuse järjepidevuse tagamiseks on hankija kasutuses rahas või esimesel nõudmisel täidetava pangagarantiina antud täitmistagatis.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17.Haldusasja materjalide terviklikkuse huvides võtan asja materjalide juurde riigihangete registris avaldatud töövõtulepingu projektid hanke osades I ja II käesoleva asja lahendamise ajal avaldatud versioonis (dtl 181-192 ja 171-180).
18.Leian, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Nõustun siinjuures vaidlustatud VAKO otsuses toodud seisukohadega ja ei korda neid siinkohal üksipulgi (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Kaebaja ei ole kaebuses vaidlustusmenetlusega võrreldes toonud välja täiendavalt argumente, mille põhjal tuleks kohtul asuda VAKO-st erinevatele seisukohtadele.
19.Lepingute p 1.3, mõlemas hanke osas on järgmine: „Töövõtja teostab käesoleva lepingu objektiks olevaid töid ajavahemikul 01.08.2026 kuni 31.12.2029. Juhul, kui Pärnu Linnavolikogu võtab vastu Pärnu linna eelarvestrateegia kuni aastani 2031, teostab töövõtja lepingu objektiks olevaid töid täiendavat kokkulepet sõlmimata kuni 31.07.2031.“.
20.Nõustun VAKO ja vaidlustaja seisukohtadega, et sellises sõnastuses jääb tööde teostamise periood lepingus ebaselgeks ja on seega vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse printsiibiga. VAKO on õigesti leidnud, et kuna tegemist on kestvuslepinguga, on lepingu kestvus (tööde teostamise periood) pakutava teenuse hinnastamisel oluline ning see tuleb lepingus piisava selgusega ette näha. On oluline vahe, kas töid tuleb teostada ca 3,5 aasta või 5 aasta pikkuse perioodi jooksul, siinjuures teadmata, et millal võiks selguda lepingu jätkumine ka 3,5 aasta möödudes, sest lepingust ei tulene ka seda, millisel ajahetkel võiks oodata uue eelarvestrateegia vastuvõtmist. On oluline viidata ka sellele, et lepingu p 1.3 sõnastus ei ole kooskõlas riigihanke alusdokumentide (RHAD) muude sätetega, mis hanke nimetust kasutades viitavad perioodile 20262031 ning sama võib välja lugeda ka hanke nimetusest. Hankijal tuleks seega lepingu p 1.3 sõnastada selliselt, et see oleks selge ja üheselt mõistetav.
21.Hanke osas I näeb lepingu p 3.3.6 parklate talvise hoolduse osas ette järgmist: „Parklate lumetõrjetööd tuleb teostada üldjuhul kella 7-ks hommikul (1. lumelükkamise ring). Kui lumesadu algab hiljem kui 4 tundi enne kella 7.00, alustatakse lumetõrjetöid viivitamatult pärast lumesaju algust ning tööd teostatakse mõistliku aja jooksul.“. Ka sellist sõnastust lepingus ei saa pidada õnnestunuks, säte on mitmeti tõlgendatav ja võib tekitada vaidlusi ning ei ole kooskõlas RHS § 3 punktis 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Tänavahoolduse AS viitab põhjendatult sellele, et RHS § 87 lg 1 p 1 kohaselt tuleb tehniline kirjeldus koostada kasutades valdkonnas tegutsevale isikule arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet. Siinsel juhul saab terminoloogia osas lähtuda EhS § 97 lg 2 alusel kehtestatud määrusest 92, millest tuleb teehoolduse korral lähtuda. Vaidlusaluse lepingu sättest ei ole aru saada, kas tegemist on erandiga määruses nr 92 sätestatud talvise seisunditaseme 2 osas ette nähtud nn 12 - tunnisest hooldustsüklist, mille kohaselt tuleb lumi ja lörts eemaldada sõiduteelt 12 tunni jooksul alates libeduse tekkest või lumesaju algusest (määruse nr 92 § 27 lg 2 ja lisa 9 tabel). Hankijal tuleks seega hilisemate vaidluste ärahoidmiseks vastavat sätet 6(8)
3-26-1536 selgemaks muuta. Lepingu sätte sellisel kujul kehtima jäämisel on ka pakkujatel pakutava teenuse hinnastamine keeruline.
22.Lepingu p 7.2 (asendustäitmine, hanke osad I ja II) sätestab: „Juhul kui töövõtja ei täida oma kohustusi, seades ohtu tööde tähtaegse või nõuetekohase teostamise, on tellijal õigus kaasata tööde teostamiseks täiendavalt tellija poolt valitud töövõtjaid. Kõik sellega seonduvad kulud, millele lisanduvad tellijapoolsed juhtimiskulud suuruses 7% tellija poolt korraldatud tööde maksumusest, katab töövõtja.“.
23.Sellise sõnastuse puhul jääb arusaamatuks, mida tähendab sättes märgitud 7% suurune juhtimiskulu. On selge, et kui töövõtja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täida ja hankija peab rakendama asendustäitmist, tuleb lepingut rikkunud töövõtjal asendustäitmise kulud hüvitada sh kuulub hüvitamisele hinnavahe, kui kolmanda osapoole poolt osutatud teenuse maksumus on suurem (vt ka lepingute p 7.1.1, mis näeb ette kohustuse hüvitada lepingu rikkumisega kaasnevad põhjendatud kulutused). Samas ei saa põhjendatuks pidada üldise 7% suuruse juhtimisulu lisamist asendustäitmise kulu hulka. Sisulises mõttes on sellise kindlas määras lisanduva tasu näol tegemist leppetrahviga, mis on reguleeritud lepingute punkti 7.3 erinevates alapunktides.
24.Lepingute p-s 7.3 on sätestatud leppetrahvid kindlaksmääratud summades erinevate hooldusnõuete rikkumise korral. Näiteks hanke osas I on punkti 3.7.1 (talihooldus) alapunktides 7.3.1.1 – 7.3.1.4 kirjas, et seisunditasemega 4 ja 3 teedel on talihoolduse nõuete esmakordse rikkumine korral leppetrahviks 2000 eurot, korduva rikkumise (sama objekti rikkumine 30 päeva jooksul) 4000 eurot. Hanke osas II on talihoolduse punul 2. seisunditasemega kergliiklusteede hooldusnõuete rikkumisel leppetrahviks 1500 eurot, korduval rikkumisel 3000 eurot. Hanke osa I punktis 7.3.3 (muud kohustuste rikkumised) alapunkti 7.3.3.1 kohaselt on GPS-seadmete puudumine või tellijale juurdepääsu mittetagamisel leppetrahv 500 eurot iga rikkumise eest jne.
25.Hankija poolt vaidlustusmenetluses antud selgitustest ning esitatud kaebusest järeldub, et sellisel kujul kindlaksmääratud summades leppetrahvide kehtestamine on olnud hankija eesmärk ning hankija ei ole pidanud vajalikuks näha ette võimalust rakendada leppetrahvi proportsionaalselt arvestades rikkumise suurust ja rikkumisega seotud asjaolusid. Leian, et olukord, kus lepingu tingimused sisuliselt välistavad hankijal leppetrahvi määramisel rikkumise mahtu ja olulisust arvestades kaaluda, millises ulatuses leppetrahvi kohaldada, ei ole kooskõlas RHS § 3 p-des 1 ja 2 kehtestatud proportsionaalsuse üldpõhimõttega. Kindlaksmääratud summades leppetrahvi rakendamist ei muuda proportsionaalseks ka hankija poolt antud selgitus, et kuna riigihanke eseme puhul on tegemist elutähtsa teenuse sarnase tegevusega (liikluse ohutuse tagamine), on iga rikkumine oluline ja leppetrahvide eesmärk on tagada teenuse kvaliteet ja operatiivsus. Liialt jäiga regulatsiooni puhul võib tulemus olla vastupidine ka RHS § p-des 3 5 sätestatud konkurentsi tagamise ja rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise eesmärgiga, sest paindumatud leppetrahvi rakendamise regulatsioonid võivad potentsiaalseid pakkujad hankemenetlusest hoopiski eemale peletada. Samuti ei taga kindlaksmääratud summades leppetrahvide kehtestamine hankija poolt viidatud võimalike vaidluste ärahoidmist, sest ka kindlaksmääratud leppetrahvi summade korral võib tõusetuda vaidlus selle üle, kas leppetrahvi kohaldamine oli rikkumist arvestades proportsionaalne. Seda iseäranis olukorras, kus leping ei võimalda hankijal nõutava leppetrahvi suurust proportsionaalselt valida. Leppetrahvide kindlaksmääratud summades ette nägemine on muuhulgas vastuolus lepingute punktis 7.1 määratletud üldpõhimõtetega, mis viitab leppetrahvide kehtestamise eesmärgina lepingu täitmisele sundimise ning näeb ette üldise kohustuse lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest.
26.VAKO on otsuses põhjalikumalt analüüsinud leppetrahvide proportsionaalsust ja selgust ka erinevate rikkumiste lõikes. Nõustun nende VAKO seisukohtadega (VAKO otsuse punkt 17). 7(8)
3-26-1536
27.Lepingute p-s 7.7 on ette nähtud leppetrahv kindlaks määratud summas 300 000 eurot (osa I) ja 100 000 eurot (osa II) juhul, kui tellija ütleb lepingu üles töövõtja olulise rikkumise tõttu või töövõtja ütleb lepingu üles muul põhjusel kui tellija oluline rikkumine. Sarnaselt eelnevalt selgitatule leian, et ka lepingute ülesütlemise korral on mõistlik ette näha hankijale võimalus määratleda rakendatava leppetrahvi suurust. Tänavapuhastuse AS märgib põhjendatult, et ühesuurune trahv sõltumata rikkumise liigist, lepingu lõpetamise ajast (kas alguses või lõpus) ja tegelikest tagajärgedest on ebaproportsionaalne ning toimib sisuliselt kahjuhüvitisena, mitte lepingu täitmisele sundimisena.
28.Eeltoodust tulenevalt nõustun VAKO-ga, et hankijal tuleks ka leppetrahve puudutav osa lepingus uuesti analüüsida ja näha ette regulatsioon, mis võimaldab leppetrahvide määramisel arvestada proportsionaalsuse põhimõttega.
29.Kokkuvõtvalt leian, et vaidlustatud VAKO otsus on põhjendatud ja õiguspärane. Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
30.Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis vaidlustatud VAKO otsus jääb jõusse ning jõusse jääb ka vaidlustusmenetluse kulude kandmise osa.
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (HKMS § 108 lg 1). Hankija menetluskulud jäävad seega tema enda kanda.
32.Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kirjalikus menetluses kohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1).
33.Tänavapuhastuse AS on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, millest nähtub, et tema menetluskuluks on õigusabikulud 12,16 töötunni eest ehk 2675,20 eurot ilma käibemaksuta. Leian, et sellises mahus menetluskulude väljamõistmine vastustajalt on asja sisu arvestades põhjendatud. Pärnu linnal tuleb seega Tänavapuhastuse Aktsiaseltsile hüvitada viimase menetluskulud kokku 2675,20 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma Osaliselt jõustunud Riigikohtu 29.09.2026 määrusega.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.