Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi kaebus Pärnu linna hankedokumentide peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2026. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebaja (vaidlustaja) Tänavapuhastuse Aktsiaselts, esindaja v.adv Kristina Uuetoa-Tepper Vastustaja (hankija) Pärnu linn, esindajad Taavi Käärid ja Kristi Matiisen Pärnu linna apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Pärnu linna apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2026. a otsuse resolutsiooni p 2 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 12. mai 2026. a otsuse nr 68-26/3037376 resolutsiooni p 2 alapunktid 1, 7, 9, 10 ja 12. Teha selles osas uus otsus ja jätta rahuldamata Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi nõue kohustada Pärnu linna viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse: 1) riigihanke osade 1 ja 2 töövõtulepingute projektide p-d 1.3; 2) riigihanke osa 1 töövõtulepingu projekti p 3.3.6; 3) riigihanke osade 1 ja 2 töövõtulepingute projektide p 7.2; 4) riigihanke osa 1 töövõtulepingu projekti alapunktid 7.3.1.1–7.3.1.4, 7.3.2.1–7.3.2.3 ja 7.3.3.1–7.3.3.3 ning riigihanke osa 2 töövõtulepingu projekti alapunktid 7.3.1.1 ja 7.3.1.2, p 7.3.2 ning alapunktid 7.3.3.1 ja 7.3.3.2, osas, milles hankija on kehtestanud leppetrahvid absoluutsummades; 5) riigihanke osade 1 ja 2 töövõtulepingute projektide p 7.7. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 12. mai 2026. a otsuse nr 68-26/3037376 resolutsiooni p 3. Teha selles osas uus otsus ja mõista Pärnu linnalt Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi kasuks välja riigilõiv 1792 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2625,70 eurot. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2026. a otsuse resolutsiooni p 3. Teha menetluskulude osas uus otsus. Mõista Tänavapuhastuse Aktsiaseltsilt Pärnu linna kasuks välja riigilõiv 5120 eurot. Jätta Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi menetluskulud tema enda kanda. Jõustunud otsus avaldada arvutivõrgus tervikuna.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 10. septembril 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu linn (hankija) avaldas 16. märtsil 2026 riigihangete registris avatud hankemenetlusena korraldatavate hanketeate (viitenumber 307376) ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Hankija otsib teenusepakkujat Pärnu linna tänavate hooldamiseks. Riigihange on jaotatud kaheks osaks: 1) osa 1 – Pärnu linna tänavate hooldus; ning 2) osa 2 – Pärnu linna kinnistute ääres olevate kergliiklusteede ja kõnniteede lume- ja libedustõrjetööd.
2.Tänavapuhastuse AS esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse. Ta palus kohustada hankijat viima RHAD õigusaktidega kooskõlla.
3.VAKO rahuldas 12. mai 2026. a otsuse resolutsiooni punkti 2 alap-dega 1, 7, 9, 10 ja 12 vaidlustuse osaliselt ja kohustas Pärnu Linnavalitsust viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse riigihanke osade 1 ja 2 töövõtulepingute projektide punktid. VAKO põhjendas otsust kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) lepingu p-s 1.3 on märgitud järgnev: „Töövõtja teostab käesoleva lepingu objektiks olevaid töid ajavahemikul 01.08.2026 kuni 31.12.2029. Juhul, kui Pärnu Linnavolikogu võtab vastu Pärnu linna eelarvestrateegia kuni aastani 2031, teostab töövõtja lepingu objektiks olevaid töid täiendavat kokkulepet sõlmimata kuni 31.07.2031.“ Lepingu punkt on ebaselge ja ebaproportsionaalne. Eelarvestrateegia kinnitamise riski ei pea töövõtja kandma. Lisaks on see punkt vastuolus RHAD teiste punktidega, mis näevad ette, et leping sõlmitakse kuni 31. juulini 2031 (VAKO otsuse p 2 alapunkt 1); 2) lepingu p 3.3.6 näeb ette järgneva: „Parklate lumetõrjetööd tuleb teostada üldjuhul kella 7ks hommikul (1. lumelükkamise ring). Kui lumesadu algab hiljem kui 4 tundi enne kella 7.00, alustatakse lumetõrjetöid viivitamatult pärast lumesaju algust ning tööd teostatakse mõistliku aja jooksul.“ Nõue on vastuolus majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015. a määrusega nr 92 „Tee seisundinõuded“ (määrus nr 92). Määruse 92 lisa 9 kohaselt on 2. seisunditaseme korral hooldustsükli aeg 12 tundi. Põhjendatud pole nõuda puhastamist konkreetseks kellaajaks (s.o kella 07.00). RHAD lisa 3 tabelist 4 nähtub, et parklate puhul peaks hooldustsükli aeg olema 12 tundi, mis peab olema tagatud olenemata sellest, mis kell hakkab lund sadama. See nõue pole kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-ga 1 (VAKO otsuse p 2 alapunkt 7); 3) lepingu p 7.2 näeb ette järgneva: “Asendustäitmine. Juhul kui töövõtja ei täida oma kohustusi, seades ohtu tööde tähtaegse või nõuetekohase teostamise, on tellijal õigus kaasata tööde teostamiseks täiendavalt tellija poolt valitud töövõtjaid. Kõik sellega seonduvad kulud, 2(8)
3-26-1536 millele lisanduvad tellijapoolsed juhtimiskulud suuruses 7% tellija poolt korraldatud tööde maksumusest, katab töövõtja.“ See punkt pole kooskõlas RHS § 3 p-ga 1. Juhtimiskulude esitamine mingi protsendina tööde maksumusest pole põhjendatud. Kulude katmiseks peavad need olema eelnevalt kantud. Sisuliselt on tegemist sanktsiooniga, mille hankija varjab juhtimiskulude nime taha (VAKO otsuse p 2 alapunkt 9); 4) lepingu p 7.3.1 „Talihoolduse nõuete rikkumine“ (osa 1 alapunktid 7.3.1.1–7.3.1.57; osa 2 alapunktid 7.3.1.1 ja 7.3.1.2), osa 1 lepingu p 7.3.2 „Suvise hoolduse nõuete rikkumine“ (alapunktid 7.3.2.1–7.3.2.3), osa 2 lepingu p 7.3.2 „Kevadise koristamise tähtaja ületamine“ ning lepingu p 7.3.3 „Muud kohustuste rikkumised“ (osa 1 alapunktid 7.3.3.1–7.3.3.38; osa 2 alapunktid 7.3.3.1–7.3.3.2) sätestavad leppetrahvinõuded absoluutsuurustes (s.o 300, 500, 1000, 1500, 2000, 3000 ja 4000 eurot). Absoluutsuurustes leppetrahvide ettenägemine pole proportsionaalne. Sanktsioon tuleb näha ette maksimummäärana, et arvestada saaks juhtumi asjaolusid (VAKO otsuse p 2 alapunkt 10); 5) osa 1 lepingu p 7.7 näeb ette järgneva: „Kui tellija ütleb lepingu üles töövõtja olulise lepingurikkumise tõttu või töövõtja ütleb lepingu ise üles muul põhjusel kui tellija oluline lepingurikkumine, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 300 000 eurot.“ Osa 2 lepingu p 7.7 on sõnastatud järgmiselt: „Kui tellija ütleb lepingu üles töövõtja olulise lepingurikkumise tõttu või töövõtja ütleb lepingu ise üles muul põhjusel kui tellija oluline lepingurikkumine, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 100 000 eurot.“ Siinses vaidluses pole vaja tuvastada, kas lepingu p-s 7.7 kehtestatud leppetrahvid on vastuolus lepingu p-ga 7.1.2. Ebaproportsionaalne on kehtestada leppetrahvid absoluutsummana, võimaluseta arvestada nende määramisel konkreetse rikkumise asjaoludega (VAKO otsuse p 2 alapunkt 12).
4.Pärnu linn esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles VAKO otsuse resolutsiooni p 2 alapunktide 1, 7, 9, 10 ja 12 tühistamist ning Tänavapuhastuse AS-i vaidlustuse nende punktide osas rahuldamata jätmist. Samuti nõudis Pärnu linn VAKO otsuse resolutsiooni p 3 tühistamist ja Tänavapuhastuse AS-le välja mõistetud menetluskulude vähendamist.
5.Tallinna Halduskohus jättis 16. juuni 2026. a otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) lepingus ette nähtud tööde teostamise periood on ebaselge. See ei ole läbipaistev ega kontrollitav. Lepingu kestus on pakutava teenuse hinnastamisel oluline ja see peab olema piisava selgusega ette nähtud. On oluline vahe, kas töid tuleb teostada 3,5 või 5 a jooksul. Ka RHAD teised tingimused määratlevad tööde teostamise perioodiks kuni 2031; 2) lepingu p 3.3.6 on mitmeti tõlgendatav ja see pole kooskõlas RHS § 3 p-ga 1. Määruse nr 92 näeb ette 12-tunnilise hooldustsükli. Hilisemate vaidluse ärahoidmiseks tuleks lepingu p 3.3.6 selgemaks muuta; 3) lepingu p-s 7.2 märgitud 7% suurune juhtimiskulu on arusaamatu. Sisuliselt on tegemist leppetrahviga; 4) olukord, kus lepingu tingimused välistavad hankijal leppetrahvi määramisel rikkumise mahtu ja olulisust kaaluda, ei ole kooskõlas RHS § 3 p-des 1 ja 2 kehtestatud proportsionaalsuse üldpõhimõttega. Asjaolu, et tegemist on elutähtsa teenusega, ei õigusta kindlas suuruses leppetrahvi määramist. Paindumatud leppetrahvid võivad potentsiaalseid pakkujaid eemale peletada; 5) ühesuurune trahv sõltumata rikkumise liigist, lepingu lõpetamise ajast (kas alguses või lõpus) ja tegelikest tagajärgedest on ebaproportsionaalne ning toimib sisuliselt kahjuhüvitisena, mitte lepingu täitmisele sundimisena.
3(8)
3-26-1536
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Pärnu linn taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) lepingu p 1.3 sätestab lepingu põhitähtaja, milleks on 31. detsember 2029, ja maksimaalse kestuse kuni 31. juuli 2031. Leping kehtib 31. juulini 2031, kui eelarvestrateegia võetakse vastu. Punkt näeb ette seega kaks stsenaariumit ja see on pakkujatele ette teada. Lepingu punkt ei ole ebaselge põhjusel, et selle kestus sõltub teisest tingimusest. Omavalitsusüksus peab tagama, et võetud kohustused oleksid kooskõlas eelarveraamistikuga. RHS ei nõua, et hankelepingu kestus peaks olema fikseeritud. Vaidlustatud punkt võimaldab pakkumusi võrrelda, sest kõik lähtuvad samast ajalisest raamistikust. Õigusvastane pole see, kui pakkuja kanda jääb osa äririskist. RHAD viited perioodile 2026–2031 ei muuda lepingu punkti õigusvastaseks, sest see väljendab lepingu maksimaalset kestust. Kohus pole analüüsinud, milles väidetav ebaselgus seisneb; 2) lepingu p 3.3.6 pole õigusvastane. Määrus nr 92 näeb ette hooldustsükli miinimumnõude. Hankijal on õigus seada rangemaid nõudeid. Parklate kasutatavus peab olema tagatud hommikuse liikluse tipptunni ajaks. Pärnu linna parklate kasutus on hommikuti intensiivne ja tipptunnil on selle teenuse saamine avaliku huvi seisukohalt kriitiline. Lepingu punkt 3.3.6 ei sätesta, et hooldustsükkel lühendatakse neljale tunnile ega välista määruse nr 92 kohaldamist, vaid see kirjeldab teenuse korralduslikku eesmärki. Säte näeb ette reegli üldjuhu jaoks. Hilisema lumeasju puhul on ette nähtud erireegel. Lepingu punkt on valdkonnas tegutsevale ettevõtjale arusaadav. See ei välista töövõtjapoolset töökorralduse planeerimist ega hinnastamist. Pelgalt asjaolu, et säte sisaldab paindlikke elemente („üldjuhul“, „mõistliku aja jooksul“), ei muuda seda RHS § 3 mõttes läbipaistmatuks. VAKO ja kohus pole analüüsinud, kas hankija võis rangema standardi ette näha. Isegi juhul, kui tingimus võiks olla selgem, ei tuleks välistada selle lubatavust; 3) lepingu p-s 7.2 ette nähtud standardiseeritud juhtimiskulu komponent pole sanktsioon. Tegemist on asendustäitmisega kaasneva haldus- ja koordineerimiskulu kokkuleppelise standardiseerimisega. Asendusmehhanism on legaalne meede. Juhtimiskulude alla kuuluvad mh tööde ümberkorraldamine, lisanduv järelevalve ja kvaliteedikontroll, ajagraafikute muutmine, dokumenteerimine, kommunikatsioon ning riskide haldamine olukorras, kus teenus tuleb rikkumise toime pannud töövõtja asemel kiiresti ümber korraldada. Tegemist ei ole abstraktse või väljamõeldud komponendiga, vaid reaalse halduskoormusega, mis tekib töövõtja rikkumise tõttu. Hankija ei pea lähtuma tõendatud kulupõhisest mudelist. Standardiseeritud kulukomponent on praktikas kasutatav. Mida suurem on asendustäitmise maht, seda suurem on tellija koordineerimis- ja kontrollikoormus. Protsentuaalne loogika kirjeldab seda seost. Tegemist on läbipaistva tingimusega, kuna töö teostaja saab selle kuluga arvestada; 4) lepingu p-des 7.3.1–7.3.3 ette nähtud absoluutsummades leppetrahvid pole õigusvastased. Kehtiv õigus ei nõua, et lepingu tingimus peaks võimaldama kaalumist. Leppetrahv on olemuselt kokkuleppeline summa kohustuse rikkumise puhuks. Absoluutsummana leppetrahvi määramine teenib õigusselguse ja ettenähtavuse eesmärki. Sanktsioon rakendub pärast rikkumise tuvastamist ja juhul kui rikkumist pole võimalik kõrvaldada. Mitmetasandiline süsteem tagab proportsionaalsuse põhimõtte rakendumise. Tähendust ei oma see, et lepingu täitmist puudutavaid küsimusi võib olla hiljem vaja kohtus vaidlustada; 5) lepingu p-s 7.7 fikseeritud lepingu lõpetamistrahv pole õigusvastane. Tegemist on erakorralise meetmega olukorra tarvis, kus lepinguline suhe on töövõtja olulise rikkumise tõttu või tema enda algatuse tõttu lõpetatud. Tegemist pole leppetrahviga pisirikkumise tarvis. Lepingu lõpetamine toob hankijale kaasa rasked tagajärjed, sest kiiresti tuleb leida uus 4(8)
3-26-1536 teenusepakkuja. RHS ei kirjuta ette, milline peab leppetrahv olema. Sellel on tsiviilõiguslik iseloom. See pole kahjuhüvitis. Sellel on distsiplineeriv, ennetav ja riskijaotuslik funktsioon.
7.Tänavapuhastuse AS taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) VAKO ja halduskohtu otsused on õiguspärased; 2) hankelepingu kestust ei saa siduda eelarvestrateegia vastuvõtmisega; 3) lepingus tuleb lähtuda teede seisundinõuetest. Hankija ette nähtud tingimust pole võimalik täita; 4) hankijal pole õigus nõuda asendustäitmise korral juhtimiskulu 7%. Halduskoormuse suurust ja maksumust pole välja arvutatud. Selline kulu on ebamõistlik; 5) leppetrahvid on kehtestatud absoluutsetes suurustes ja arvesse ei võeta juhtumi asjaolusid. Hankija pole näidanud, et see summa oleks proportsionaalne; 6) lepingu lõpetamise juhtumiks ette nähtud leppetrahvi suurusi pole hankija põhjendanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja vaidlustab lepingu p 1.3 põhjusel, et talle pole teada, kas leping kehtib 3,5 või 5 a. Ta väidab, et sellest sõltub ressursside planeerimine ja pakkumuse eelarvestamine (mida lühem on periood, seda kallimaks teenus kujuneb).
8.1.Vaidlusaluse lepingu p 1.3 on sõnastatud järgmiselt: „Töövõtja teostab käesoleva lepingu objektiks olevaid töid ajavahemikul 01.08.2026 kuni 31.12.2029. Juhul, kui Pärnu Linnavolikogu võtab vastu Pärnu linna eelarvestrateegia kuni aastani 2031, teostab töövõtja lepingu objektiks olevaid töid täiendavat kokkulepet sõlmimata kuni 31.07.2031.“ Vaidlusalune punkt näeb ette lepingu pikendamise võimaluse 19 kuu võrra.
8.2.Vaidlus puudutab seda, kas hankija on määratlenud hanke eseme ja lepingu kestuse selliselt, et pakkujad saavad pakkumusi võrreldavalt hinnastada. Sellest, kas pakkuja peab lepingu p 1.3 mõttes pakkumuse hinna kujundamisel arvestama 3,5 a või potentsiaalselt 5 a töödega, võib teataval määral sõltuda pakutava teenuse osutamise kulu pakkuja jaoks. Näiteks võib erineda kasutatavate masinate või muude sisendite finantseerimise intressimäär erineva pikkusega perioodidel, sisendite hankimiseks sõlmitavate lepingute ennetähtaegse lõpetamise või pikendamisega võivad kaasneda täiendavad kulud jne. Samas ei saa see eelduslikult mõjutada pakkuja kulusid sedavõrd suurel määral, et pakkujal ei oleks võimalik sellist riski oma pakkumuse hinnastamisel mõistlikult arvesse võtta. Vaidlust ei saa olla selles, et hankelepingu täitmise eest ei maksta fikseeritud tasu, mis oleks 3,5 a ja 5 a lepinguperioodide puhul ühesuurune kogusumma, vaid tasu makstakse igakuiselt osutatud teenuste objekti komplekshindade ja ühikuhindade alusel. Vaidlusaluse punkti sõnastus (s.o kui tulevikus tehakse poliitiline otsus, siis peab töövõtja 19 kuud pikemalt lepingut täitma) ei takista pakkujal pakkumust esitada. Pakkujale on teada, et leping sõlmitakse kuni 31. detsembrini 2029. Samuti on pakkujatele teada tingimus (s.o eelarvestrateegia vastuvõtmine), mille esinemisel olemasolevat teenuse lepingut pikendatakse kuni 31. juulini 2031. Kuigi lepingu pikendamise võimalusega kaasneb pakkujale vajadus arvestada teatavate riskidega, ei ole tal välistatud pakkumuse esitamine. Neid asjaolusid arvestades saab pakkuja kujundada oma pakkumuse maksumuse. Need tingimused kehtivad kõigile pakkujatele ühetaoliselt. Proportsionaalsuse põhimõttest ei tule nõuet, et töötellija riski siinse lepingu pikendamisel tuleks vähendada töötellija kasuks.
5(8)
3-26-1536
8.3.Vaidlusaluse lepingu tingimuse kohaldamisega ei muudetaks hankelepingu üldist olemust, ulatust ega sisus. Samuti saab pikendamise tingimusi RHS § 123 lg 1 p 2 mõttes pidada siinses asjas piisavalt selgeteks, täpseteks ja ühemõttelisteks.
8.4.Eeltoodust tulenevalt puudus alus lepingu p 1.3 osas vaidlustuse rahuldamiseks.
9.VAKO ja halduskohtu hinnangul oli lepingu p 3.3.6 teine lause, mis nägi ette parkla lumetõrjetöö lõpetamist (üldjuhul) kella 7.00-ks, vastuolus määrusega nr 92 ja RHAD lisa 3 tabeliga 4.
9.1.Lepingu viidatud punkti kohaselt tuleb parklate lumetõrjetööd teostada üldjuhul kella 7-ks hommikul (1. lumelükkamise ring). Kui lumesadu algab hiljem kui 4 tundi enne kella 7.00, alustatakse lumetõrjetöid viivitamatult pärast lumesaju algust ning tööd teostatakse mõistliku aja jooksul. RHAD lisa 3 tabeli 4 pealkirjas on märgitud „Pärnu linna parklate loetelu talvine seisunditase 2“.
9.2.Vaidlusalune punkt ei ole vastuolus määrusega nr 92. Viidatud määruse kohaselt on avalikult kasutatava tee seisundinõuete adressaadiks üldjuhul tee omanik (määruse nr 92 § 2 lg 1). Seejuures võib mh piirkonna vajadusest või kohaliku omavalitsuse huvist lähtudes rakendada tee seisundile lisanõudeid, kehtestades kõrgema seisunditaseme või kõrgemaid seisundinõudeid, sh lühendades hooldustsükli aega (määruse nr 92 § 2 lg 2 ja § 27). Praegusel juhul on parklate omanikuks Pärnu linn, kes selgitas, et lühem hooldustsükli aeg määrati põhjusel, et parklate kasutamine oleks tagatud hommikuse liikluse tipptunni ajaks. Parklaid on raske või võimatu hooldada, kui seal enne hoolduse algust pargivad sõidukid. See tekitab olukorra, kus osa parklast jääb korralikult hooldamata. Korralikult hooldamata parklas ei ole eelduslikult võimalik kasutusse võtta kõiki parkimiskohti. Sellisel kaalutlusel hooldustsükli aja vähendamist ei saa pidada õigusvastaseks.
9.3.Asjaolu, et RHAD lisa 3 tabeli 4 pealkiri on sõnastatud selliselt, et sealt jääb mulje, et tagatud peab olema seisundi 2. tase, ei too kaasa vastuolu RHAD erinevate dokumentide vahel. Lepingu selle punkti mõtteks on reguleerida olukorda, kus hommikuse tipptunni ajaks peab parkla olema hooldatud ja kasutatav. Ülejäänud juhtudel rakendub üldine seisunditase.
9.4.Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaidlusalune punkt vastuolus kehtiva õigusega, sh RHS §-ga 3. Viidatud nõue on seotud hankelepingu esemega, see on objektiivselt põhjendatud ning töövõtjal on tegelikult võimalik seda nõuet täita. Parklate puhul on kella 7 nõue loogiline, sest hommikuseks tipptunniks peab parkla olema kasutatav.
10.VAKO ja halduskohtu seisukoha kohaselt on riigihanke reeglitega vastuolus lepingu punktis 7.2 ette nähtud standardiseeritud juhtimiskulu komponent. Nende hinnangul on tegemist sisuliselt sanktsiooniga ja sellel ei pruugi olla mingit seost võimalike tegelike kuludega.
10.1.Lepingus on reguleeritud poolte vastutuse küsimus ning punkt 7.2 näeb ette järgneva: „Juhul kui töövõtja ei täida oma kohustusi, seades ohtu tööde tähtaegse või nõuetekohase teostamise, on tellijal õigus kaasata tööde teostamiseks täiendavalt tellija poolt valitud töövõtjaid. Kõik sellega seonduvad kulud, millele lisanduvad tellijapoolsed juhtimiskulud suuruses 7% tellija poolt korraldatud tööde maksumusest, katab töövõtja.“
10.2.Õigusvastaseks ei saa pidada seda, kui hankija näeb tööde teostaja poolse hankelepingu täitmata jätmise korral asendustööde korraldamisel ette asendustööde korraldamist puudutava 6(8)
3-26-1536 kulude hüvitamise mehhanismi. Hankija kanda ei pea jääma selle hankelepingu esemeks oleva töö teiselt isikult tellimisega tekkinud kulud. Iseenesest ei saa pidada õigusvastaseks ka seda, kui hankija näeb ette kindla protsendi. Sellises olukorras on sisuliselt tegemist kahju hüvitamise lihtsustatud viisiga. Selle eesmärgiks ongi hüvitada teise poole kahju lihtsamas korras (vrd nt viivitusintress VÕS § 113). Kahju hüvitamine lihtsustatud viisil on põhjendatav olukorras, kus kahju väljaselgitamine on keeruline ja ressursimahukas. Praegusel juhul pole võimalik öelda kas ja millises ulatuses ja mahus ning maksumusega tuleks asendustöö tellida. Sellest tulenevalt pole hankijal võimalik täpselt määratleda ka seda, kui palju tema teenistuses oleval ametnikul tuleks kulutada töötunde asendustöö tellimiseks.
10.3.Vastustaja põhjendab kulude tekkimist sellega, et asendustäitmine elutähtsa linna toimimist tagava teenuse puhul hõlmab tööde ümberkorraldamist, kiiret hankijapoolset koordineerimist, dokumenteerimist, tööde vastuvõttu, kvaliteedikontrolli tihendamist, vaidluste ja riskide haldamist, kommunikatsiooni elanikega ning sageli paralleelset järelevalvet, et vältida teenuse katkemist (dtl 6). Eeldada võib, et mida suuremaid ja kallimaid asendustöid tuleb tellida, siis seda enam tuleb hankija ametnikel selleks aega ja muid ressursse panustada. Hankija esitatud põhjendused võimaldavad seega järeldada, et asendustöö korraldamine võib põhjustada talle keskmiselt või eeldatavalt 7% ulatuses täiendavaid juhtimiskulusid. Need kulud ei pea jääma hankija kanda. Sellisel juhul ei ole tellijal tarvis asendustöid otsida.
10.4.Eeltoodust tulenevalt ei saa vaidlusalust punkti pidada RHS-ga vastuolus olevaks.
11.Riigihangete seaduse normidest ei tule nõuet, et leppetrahvi ei tohi nõuda kindlas summas ja et leppetrahvis tuleb ette näha võimalus arvestada rikkumise ulatust, kestust ja muid asjaolusid. Sõlmitava hankelepingu näol on tegemist eraõigusliku lepinguga. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit (VÕS § 162 lg 1). Eelnevatest normidest järeldub, et leppetrahvi üldise loogika kohaselt peab lepingut rikkunud pool astuma samme, et leppetrahvi vähendada. Selle mõtteks on kaitsta lepingut nõuetekohaselt täitnud poolt, mitte aga rikkujat. Leppetrahvi mõtteks ei ole panna nõuetekohaselt täitnud lepingu poolele peale kohustust hakata põhjendama lepingut rikkunud poolele, miks ta just konkreetses summas asub leppetrahvi nõudma. Leppetrahvi ei nõuta haldusmenetluses.
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Pärnu linna apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistab VAKO ja halduskohtu otsused vaidlustatud osas.
13.VAKO mõistis Pärnu linnalt Tänavapuhastuse AS-i kasuks välja kantud riigilõivu ja lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega (s.o 2432 eurot riigilõiv ja 3563,45 eurot (käibemaksuta) lepingulise esindaja kulud). Vaidlustuskomisjon mõistis menetluskulud välja proportsioonis 19/1 vaidlustaja kasuks. Kuna siinse otsusega vaidlustuse rahuldamise proportsioon muutus, siis tuleb muuta ka VAKO menetluses väljamõistetud kulude suurust. Vaidlustuse rahuldamise proportsiooniks saab pidada 14/6. Seega tuleb hankijalt vaidlustaja kasuks mõista välja lepingulise esindaja menetluskulu 2625,70 eurot ja riigilõiv 1792 eurot (RHS § 198 lg 2).
7(8)
3-26-1536
14.Tühistada tuleb halduskohtu otsus osas, millega kohus mõistis Pärnu linnalt Tänavapuhastuse AS-i kasuks välja esindaja tasu 2675,20 eurot. Kaebaja halduskohtus ja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
15.Pärnu linn tasus kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 5120 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb Tänavapuhastuse AS-lt Pärnu linna kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.