lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1570/4

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 29.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-1570/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1090
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-1570/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium09.09.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2026, Tartu

Haldusasja number

3-26-1570

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
2.Asendada kohtumääruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1.X (taotleja) esitas 26. mail 2026 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse koos majandusliku seisundi teatisega. Taotleja märgib taotluses kokkuvõtlikult järgmist. Taotleja ostis 29. novembril 1996 XXX hooned, mis asusid Mäenurme kinnistul 84, lahustükil 0,46 ha. Maa ostueesõigusega erastamise käigus pakuti taotlejale 1997. aastal 10 ha maad, mille eest ta soovis koheselt tasuda erastamisväärtpaberitega, kuid ei saanud seda teha. Taotleja märgib, et talle on tekitatud moraalne ja rahaline kahju, mis on kestnud juba 1996. aastast. 2018. aastal võeti kõik tema hoonete eestiaegsed piirikivid välja. Ta on pöördunud juristide ning Justiits- ja Digiministeeriumi poole, samuti Maa- ja Ruumiameti poole. Taotleja viitab riigi õigusabi taotluses mitmetele Mikitamäe Vallavalitsuse ning Maa- ja Ruumiameti vastustele (sh maa erastamise korraldusele).

Sarnased lahendid

Muud
  • 23.10.20263-26-2296/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.10.20262-25-13333/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.10.20262-26-112299/10Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.10.20263-26-2239/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.10.20263-26-3150/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 13.10.20262-24-114047/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Maa- ja Ruumiamet 27. mail 2026 kohtule Maa- ja Ruumiameti 27. jaanuari 2026. a korralduse nr 1-17/26/95 “Maa erastamine (Rasmu, XXX)”, Maa- ja Ruumiameti 28. jaanuari 2026. a kirja nr 6-13/25/2643-5 “Kaaskiri maa erastamise korraldusele (Rasmu, XXX-i)” ning Maa- ja Ruumiameti 2. oktoobri 2025. a kirja nr 6-1/25/2084-4 “Vastus pöördumisele (XXX, Toomasmäe, Rasmu)”.

3-26-1570

KOHTU SEISUKOHT

3.Taotleja on riigi õigusabi taotluse blanketil 2. osas „Taotletava riigi õigusabi liik“ märkinud ristikesega viis lahtrit (isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamine haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamine, isiku esindamine halduskohtumenetluses, isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine). Kohtu hinnangul on taotleja eesmärk siiski saada riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja/või halduskohtumenetluses. Sellele viitab asjaolu, et taotleja hinnangul on talle tekitatud kahju maa (ostueesõigusega) erastamise taotluse lahendamise käigus. Maa (ostueesõigusega) erastamine toimub haldusmenetluses ning kui isik leiab, et talle on erastamise käigus tekitatud kahju, siis on vastava kahjunõude lahendamine halduskohtu pädevuses. RÕS § 10 lg-st 31 tulenevalt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamiseks haldusmenetluses taotleja elukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. RÕS § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusasja kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Seega on halduskohus pädev kohus taotlust lahendama.
4.HKMS § 110 lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel HKMS 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt RÕS § 6 lg-st 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.
5.RÕS § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
5.1.Kohus märgib esmalt, et Maa- ja Ruumiamet edastas kohtule dokumendid, millele taotleja riigi õigusabi taotluse punktides 7 ja 9 viitab. Dokumentidest selgub, et Maa- ja Ruumiameti 27. jaanuari 2026. a korraldusega nr 1-17/26/95 “Maa erastamine (Rasmu, XXX)” (dtl 14-16) otsustati X-ile erastada Rasmu katastriüksus asukohaga XXX, katastritunnusega 73201:001:2109, pindalaga 4560 m2 ning sihtotstarbega elamumaa. Korraldusega kinnitati erastatava maa müügihind ning korralduses toodi välja, millised summad tuleb tasuda enne müügilepingu sõlmimist. Korralduse punkti 5 kohaselt tuli ehitiste omanikul sõlmida maa ostu-müügi- ja asjaõigusleping kolme kuu jooksul korralduse jõustumisest arvates. Kui ehitiste omanik nimetatud tähtaja jooksul maa ostu- müügi- ja asjaõiguslepingut ei sõlmi, kaotab ta maa erastamise õiguse ja Maa- ja Ruumiamet jätkab hoonestusõiguse seadmise menetlust. E-kinnistusraamatust nähtub, et taotleja on 7. aprilli 2026. a kinnistamisavalduse alusel Rasmu kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse kantud 11. mail 2026. Järelikult tegi taotleja korralduses nr 1-17/26/95 nõutud toimingud ning sai erastamise teel Rasmu kinnistu (katastritunnus 73201:001:2109, pindala 4560 m2) omanikuks. Eeltoodu kinnitab seda, et taotleja riigi õigusabi taotlus on esitatud üksnes hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil ning ta ei ole soovinud vaidlustada Maa- ja Ruumiameti korraldust, millega otsustati maa erastamine.

2(3)

3-26-1570

5.2.Kohus märgib, et taotleja on esitanud varasemalt halduskohtule mitmeid kaebuseid, mis puudutavad maa ostueesõigusega erastamist. Taotleja põhiprobleemiks on olnud asjaolu, et ta ei ole saanud erastada maad sellises suuruses nagu ta soovis (s.o 10 ha). Kuna taotleja viitab ka käesolevas riigi õigusabi taotluses sellele, et ta soovis erastada 10 ha maad ning leiab, et talle on tekitatud kahju, siis saab järeldada, et taotleja soovib riigi õigusabi osutaja vahendusel pöörduda kohtusse hüvitamiskaebusega, mis seondub asjaoluga, et ta ei saanud erastada maad soovitud ulatuses (10 ha).
5.3.Kohus märgib, et varasemates kohtuasjades on tuvastatud, et X taotlust erastada maad 10 ha ulatuses ei ole võimalik rahuldada muu hulgas ka põhjusel, et tema kinnistuga ei piirne reformimata vaba maad, mida oleks võimalik ostueesõigusega erastada (vt nt haldusasjad nr 324-411 ja nr 3-22-654). Lisaks nõudis taotleja haldusasjas nr 3-22-804 Setomaa vallalt (haldusreformi eelselt Mikitamäe vald) varalise kahju hüvitist selle eest, et Väike-Oja 3 maad on tagastatud õigusvastaselt ning sellega on ta jäänud ilma 10 ha suurusest maast. Kohus leidis, et X hüvitamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele (vt Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2023. a otsus, mis jõustus 26. novembril 2024). Viimati nimetatud haldusasjas nõudis taotleja algselt ka mittevaralise kahju hüvitist (tervisele tekitatud kahju eest), kuid jättis selle nõude osas kaebuse puudused kõrvaldamata, misjärel tagastati kaebus osaliselt 29. augusti 2022. a määrusega. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud asjaoludest, et taotleja võimalus oma õiguse kaitseks (s.o soovitud ulatuses maa ostueesõigusega erastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamine) on ilmselt vähene. Võimalik, et vähemalt osaliselt oleks sellise hüvitamiskaebuse esitamisel tegemist ka korduva kaebusega, mille esitamine ei ole lubatav (vt HKMS § 43 lg 1 p 1). Lisaks ei oleks taotleja võimalik hüvitamiskaebus ka ilmselt tähtaegne, sest selle esitamisel oleks ületatud HKMS § 46 lg-s 4 nimetatud kaebetähtajad. Taotleja viitab kahju tekitamisele alates aastast 1996, mis tähendab seda, et ta on väidetavast kahjust olnud teadlik juba 30 aastat ning kahjunõude õigeaegsel esitamisel oleks tulnud esitada ka nõue tulevikus ettenähtava kahju osas. Sellises olukorras kaebetähtaja ennistamine ei oleks kuigivõrd tõenäoline.
6.Eelnevat arvestades jätab kohus X riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata.
7.Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.10.20262-26-5725/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 12.10.20262-26-15808/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja