Siim Sarapsoni süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 203 lg 1 järgi üldmenetluses
Vaidlustatud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 5. juuni 2026 otsus
Apellatsiooni esitaja
Siim Sarapsoni kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut
Apellatsioonimenetluse ülejäänud pooled
Siim Sarapson. Isikukood: 39808176012; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 15. augusti 2023 otsusega 4-kuulise tingimisi vangistusega; prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Andraš Tšitškan kannatanu Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS
Menetluse vorm
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 5. juuni 2026 otsus muutmata ja selle peale esitatud apellatsioon rahuldamata.
2.Määrata Sikuti Advokaadibüroole vandeadvokaat Mart Sikuti poolt Siim Sarapsonile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 148,80 eurot, sealhulgas käibemaks 28,80 eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Siim Sarapsonilt Eesti Vabariigi kasuks välja 148,80 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui raha ei ole selleks tähtajaks makstud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
Süüdistus
1.Siim Sarapsoni süüdistatakse KarS § 203 lg 1 järgi selles, et ta tulistas 14. septembril 2024 kella 18.45 ajal Viljandi turu parkimisplatsil relvataolisest esemest SA Viljandi Haigla uut haiglahoonet ja lõhkus nii ära hoone neli aknapaketti, kaks rõdupiiret ning kahjustas hoone fassaadiplaate ja -lamelle. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas S. Sarapson Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS-le 20 191 eurot varalist kahju. Maakohtu otsus
2.Tartu Maakohtu 5. juuni 2026 otsusega tunnistati S. Sarapson süüdistuse järgi süüdi ja teda karistati 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 2 aasta ja 10 kuu pikkust katseaega ning käitumiskontrolli seades tingimisi täitmisele pööramata. Kohtuotsuse põhjendused on lühidalt niisugused.
3.S. Sarapsoni väitel tema talle etteheidetavat tegu toime ei pannud ja ta tuleb õigeks mõista. Kohus pidas siiski S. Sarapsoni tegu tõendatuks.
4.Kannatanu Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS esindaja Urmas Kalman selgitas järgmist. Ta oli objektijuht. 16. septembri 2024 hommikul avastati, et ehitusjärgus oleval hoonel olid katki neli aknapaketti ja kaks rõdupiiret ning kahjustatud olid ka fassaadiplaadid ja -lamellid. Kõik need asjad tuli välja vahetada. Toona olid haigla ehitustööd veel pooleli ja seetõttu tekkis kahju ehitusfirmal. Olemas on ka objekti valvekaamera videosalvestis, millel oli näha turu parklas ühte musta Chryslerit ja selle kõrval ühte meest midagi käes hoidmas – ning samal ajal akent kildudeks purunemas.
5.Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS kindlustusjuhtumi kalkulatsioonist nähtuvalt kujuneb taastamistööde maksumuseks 20 191 eurot.
6.S. Sarapsoni ütlused olid sellised. Ta sõitis 14. septembril 2024 Viljandis oma Chrysleriga koos oma venna ja tema kolme sõbraga ringi – nad tegid autoliike ja jõid alkoholi. Mingil hetkel sõideti turuparklasse, kus nad istusid ja passisid niisama. Ta ei tea, et kellelgi oleks autos midagi relvataolist kaasas olnud. Akende katkimineku kohta ei tea ta samuti midagi. S. Sarapsoni väitel istus ta juhi kõrval. Parklas olles hakkas ta sidruneid viilutama. Autos olnud seltskond tarbis tekiilat ning sidrunit võeti peale. Sel õhtul peatuti turu parklas kaks korda, kokku paari tunni vältel. Vahepeal käis nendega vestlemas politsei, kuid S. Sarapson oli autos ega tea vestluse põhjust.
7.S. Sarapsoni ütlustest ja Olerex AS Mustivere tankla valvekaamera salvestisest nähtuvalt oli S. Sarapsonil seljas valge t-särk ning hallid püksid. S. Sarapsoni ütlustest ja erinevate valvekaamerate salvestistest nähtub, et Chrysler parkis 14. septembril 2024 Viljandi turuplatsil kaks korda: kell 18.42–19.00 ja 19.06–19.14.
8.Politseinik E.J. i ütluste kohaselt nägi ta Chryslerit turuparklas seismas 15. septembril 2024 öösel kella ühe-kahe ringis – ja S. Sarapson istus sõidukis juhi kõrvalistmel. Politseiniku viidatud ajahetk ei riimu muude tõenditega. Süüdistatava ütluste kohaselt toimus kohtumine politseiga 14. septembril 2024, veel valgel ajal. Ka valvekaamerate salvestiste kohaselt sisenes politseisõiduk parklasse 14. septembril 2024 kõigepealt kell 18.53 ja siis kell 18.58.
Niisiis leidis S. Sarapsoni kohtumine E.J. iga aset 14. septembril 2024 pärast kella 18.53 või pärast kella 18.58.
9.Tankla valvekaamera salvestiselt on selgelt näha, et S. Sarapsonil oli kaasas relvataoline ese, mille ta võttis kell 18.38 tanklas olles enda kätte ja mida ta hakkas autos laadima. Salvestiselt ei nähtu, et S. Sarapson oleks parklas puutunud kuidagi kokku sidrunitega. Sidrunitega taldrik oli ühe palja ülakehaga meesterahva käes, kes loopis sidruneid tanklas olnud ühe teise sõiduki suunas.
10.RKAS Veetorni valvekaamera videosalvestiselt on näha seda, mis juhtus turu parkimisplatsil pärast seda, kui Chrysler kell 18.42 sinna sõitis. Sõiduk peatus ja kõrvalistuja kohalt väljus S. Sarapson. Tal oli käes must asi, mille ta suunas ehitusobjekti poole. Tema liigutus oli sarnane relva laskeasendiga. Seejärel astus ta auto astmelauale ja hüppas mõne aja pärast autolt maha, taganes paar sammu ning suunas kahe ettesirutatud käega tema käes olnud musta eseme oma kaaslaste suunas. Selline asend on iseloomulik relvaga sihtimisele. Seejärel läks ta astmelauale tagasi ja suunas kell 18.45.34 musta asjaga käe sirgelt ehitusobjekti suunas. Kell 18.45.36 muutus objekti 2. korruse 8. akna peegeldus häguseks. Kell 18.45.52 tõstis S. Sarapson uuesti käe ehitusobjekti suunas ja 2. korruse vasakpoolne 9. aken muutus järsku häguseks. Ka kell 18.46.31 oli S. Sarapson ehitusobjekti suunas ning nüüd muutus häguseks (säbruliseks) 2. korruse vasakult 10. aken. Sama kaamerasalvestise kohaselt muutus
2.korruse eenduva osa esimene vasakpoolne aken säbruseks kell 19.12.18 – ehitusobjekti läheduses oli siis vaid Chrysler.
11.S. Sarapsoni süüd eitavad ütlused on ebausaldusväärsed. Need ütlused on diametraalses vastuolus kaamerasalvestistega. Salvestiste usaldusväärsuses kahtlemiseks puudub alus.
12.Seega pani S. Sarapson toime KarS § 203 lg 1 objektiivse koosseisu pärase teo. Ta tegi seda otsese tahtlusega. Tegu oli õigusvastane ja süüline.
13.S. Sarapsoni tekitatud kahju hüvitas KarS § 203 jaoks tarvilikku minimaalset määra – 4000 eurot – mitmekordselt. Seega on tema süü vähemalt keskmine. Niisiis tuleb talle mõista sanktsiooni keskmisele määrale vastav karistus. Rahaline karistus põhjendatud ei ole, sest S. Sarapsoni sissetulekud on väga napid. Liiati on S. Sarapson pannud kuriteo toime varemgi ja siis karistati teda vangistusega. Sellest tulenevalt on S. Sarapsoni vaja karistada 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Süüdistatav tuleb vangistusest tingimisi vabastada, sest varem ta varavastaseid kuritegusid toime pannud ei ole ehk praegune tegu oli pigem juhuslik. Apellatsioonimenetlus
14.S. Sarapsoni kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti apellatsiooni kohaselt on maakohtu otsus rajatud oletustele. Kaitsja hinnangul ei ole usaldusväärselt tõendatud, et S. Sarapsonil oli autos või sündmuskohal relvataoline ese ja et just tema tulistas Viljandi uue haigla hoonet. Seetõttu tuleb süüdistatav õigeks mõista.
15.Kannatanu esindaja ütlused tõendavad üksnes kahjustuste avastamist ja nende kõrvaldamise maksumust, mitte aga kahjustuste tekkimise aega, viisi ega toimepanijat.
16.On jäänud tuvastamata, milliseid riideid kandsid peale S. Sarapsoni Chrysleris olnud inimesed.
17.Oletuslik on maakohtu järeldus, et Olerexi tankla videosalvestiselt on S. Sarapsoni käes näha relvataolist eset ja selle laadimist. Näha on vaid seda, et S. Sarapson toimetab autos armatuurlaua juures, kuid mitte seda, et tema käes olnud asi oli relvataoline. Tõsi on see, et tankla videosalvestis sidrunite viilutamist ei näita, aga seda võis S. Sarapson teha ka autost lahkudes või muul ajal.
18.Kohtueelne menetlus oli puudulik. Jäeti välja selgitamata kõik autos viibinud isikud ja nende tegevus, üle kuulamata jäi eeldatav sõidukijuht A. Sarapson ning pärast kahjustuste avastamist ei tehtud sündmuskoha vaatlust. Aknad võisid puruneda nende vale paigalduse tõttu. Akende purustamist oleksid pidanud tajuma asjasse mittepuutuvad inimesed. Jäi välja selgitamata, kas õhkrelvast üldse saaks paarikümne meetri kauguselt aknaid puruks lasta.
19.RKAS Veetorni valvekaamera videosalvestistelt ei saa tuvastada S. Sarapsoni tulistamist haiglahoone suunas. Salvestistelt ei ole võimalik kindlalt järeldada, et autost väljunud valges särgis inimene oli S. Sarapson, et tema käes oli relvataoline ese või et tema liigutused olid käsitatavad laskeasendina. Samuti ei saa akende hägustumist videosalvestisel siduda tõsikindlalt sõidukist väljunud inimese tegevusega.
20.Lõuna ringkonnaprokurör Andraš Tšitškan leiab apellatsioonivastuses, et maakohtu otsus on seaduslik. Videosalvestistelt nähtub väljaspool mõistlikku kahtlust, et haiglahoone aknaid tulistas S. Sarapson. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohtul ei ole maakohtu leitule midagi lisada. Apellatsiooniväited esimese astme kohtu seisukohti ei kummuta. Tankla turvakaamera salvestistelt on üheselt näha, kuidas S. Sarapson võtab enda kätte püstoliga äravahetamiseni sarnase eseme ning hakkab seejärel tegema liigutusi, mis näevad välja täpselt nii, nagu näeb välja püstoli laadimine. Näha on seegi, et Chrysleris olnud ja kaamerale jäänud neljast inimesest kandis valget särki vaid S. Sarapson: juhil oli seljas must (väga tume) särk, ühel tagaistmel olnud inimesel ülalt (tume)hall särk ja üks inimene oli palja ülakehaga. Samasuguses riietuses olevad (riietuseta) inimesed on näha ka turu parklat katva kaamera salvestistelt – ja lisaks sellele nähtub, et autos oli ka viies, (tume)punast värvi särki kandev inimene. Niisiis oli valge särk vaid S. Sarapsonil. Üheselt on näha, kuidas see valge särgiga inimene – S. Sarapson – hoiab käes tumedat relva moodi asja. Ka nähtub see, kuidas S. Sarapson suunab selle eseme justkui püstoliga sihtides aeg-ajalt haiglahoone poole ja et pärast seda muutub aknaklaaside värvus/peegeldus. Maakohus leidis õigesti, et muutuse aknaklaaside välimuses tingis nende katki laskmine S. Sarapsoni poolt. Seesuguse üheselt arusaadava n-ö objektiivse tõendibaasi puhul on kõigiti mõistetav, miks ei ole menetlejad teinud selgeks kõigi teiste Chrysleris olnud inimeste isikuid ega neid üle kuulanud. Puudub igasugune alus eeldada, et S. Sarapsonil olnud täpselt teadmata püstoliga ei olnud võimalik aknaid katki lasta. Paljasõnaline on kaitseväide, et aknad võisid puruneda tulenevalt nende valest paigutusest. Ka ei saa maakohtu otsuse tühistamist tingida väide, et akende purustamine oleks pidanud olema tajutav ka mõnele kõrvalisele inimesele. Ei saa välistada, et mõni selline inimene S. Sarapsoni laskmist tõepoolest nägi või kuulis. Seda pole aga kindlaks tehtud ja selle kindlaks tegemine midagi ka ei muudaks: kuriteokoosseisu mõttes on see fakt irrelevantne. Samas on mõeldav, et ükski asjassepuutumatu isik laskmist ei tajunudki: õhkrelv ei tee suurt müra, aknad ei purunenud nö pauguga kildudeks ja Chrysleri ega ehitusobjekti vahetus läheduses teisi inimesi ei olnud.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 5. juuni 2026 otsuse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja selle peale esitatud apellatsiooni rahuldamata.
23.Sikuti Advokaadibüroos töötav S. Sarapsoni määratud kaitsja vandeadvokaat M. Sikut taotleb 267,84 eurost kaitsjatasu (216 eurot netona). Seda seetõttu, et kaitsja tutvus maakohtu otsusega ja koostas apellatsiooni, kulutades selleks 180 minutit. See taotlus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud osaliselt, kuivõrd kaitsja kordab suuresti oma varasemaid argumente, neid argumente ei saada ka ringkonnakohtus edu ja enamik apellatsioonist (esimesed kuus lehekülge kümnest) kujutab endast maakohtu otsuse kokkuvõtet. Sellest johtuvalt loeb ringkonnakohus KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuluks 120 eurot, millele lisandub 28,80 eurone käibemaks – kokku niisiis 148,80 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 pärase lahendi, tuleb see raha KrMS § 185 lg 2 alusel S. Sarapsonilt riigi kasuks välja mõista. S. Sarapson peab kõnealuse summa maksma ära 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.