Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik U.C (ik XXX; elukoht XXX, XXX-i, XXX esindajad tel; e-post XXX) usaldusisik J.K (ik XXX;, 51003; telXXX; e-post XXX) kirjalik menetlus
;
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja U.C (isikukood XXX; elukoht XXX, XXX-i, XXX) pankrot 30. septembril 2026 kell 18.00 ja algatada U.C kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisik J.K töötasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub käibemaks 142,56 eurot, kokku 736,56 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 594 eurot, millele lisandub käibemaks 142,56 eurot, kokku 736,56 eurot, J.K-le (isikukood XXX, KMKR EE100712984, arvelduskonto nr XXX).
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes J.K (isikukood XXX; tel XXX; e-post
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub menetluskonverentsina 16. oktoobril 2026 kell 10.00 Kalevi 1 Tartu kohtumaja saalis nr 215. Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist teatada Tartu Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist.
6.Kohustada U.C-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma võlgniku vande.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos pankrotiseaduse (PankrS) § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku
nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 30. septembril 2027.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1–2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud U.C kanda.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.U.C (avaldaja) esitas 28.05.2026 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-26-11761). Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline ning tal ei ole alaealisi ülalpeetavaid. Avaldaja töötab GPV Estonia AS-s laotöötajana ja tema sissetulekuks on töötasu 1100 eurot. Avalduses on märgitud sissetulekuteks 500 eurot töövõimetushüvitis ja 390 eurot muud tulud, s.o kokku 890 eurot. Pangakontodel on avalduse esitamise seisuga kokku 108 eurot. Igakuised väljaminekud on 950 eurot: eluasemekulud keskmiselt 350 eurot, kulutused toidule 150 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot, transpordile 200 eurot, sidekulud 50 eurot ning kulutused tervisehoiule ja hügieenitarvetele 150 eurot. Võlgnevuste tasumiseks isikul raha ei jää. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik selgitas, et pärast isa surma 2025. aasta märtsis halvenes tema emotsionaalne seisund ning ta hakkas mängima hasartmänge ja võtma kiirlaene, mistõttu tema kohustused suurenesid märkimisväärselt. Võlgnik selgitas, et püüdis kohustusi täita uute kiirlaenude, töötasu ja töövõimetoetuse arvelt, kuid 2026. aasta alguses halvenes tema tervis ning sissetulek vähenes, mistõttu ei ole tal enam võimalik laenumakseid tasuda. Võlgnik viibib alates 21.04.2026 haiguslehel, ootab operatsiooni ning on alates 2026. aasta aprillist pannud endale hasartmängukeelu. Võlgnik selgitas, et ta on püsivalt maksejõuetu. Kohustuste suuruseks on vähemalt 51 540 eurot. Avaldaja taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
2.Kohus võttis 26.06.2026 määrusega U.C maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema
usaldusisikuks J.K , keda kohustas hiljemalt 31.07.2026 kohtule esitama FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni ning peatas kohtumenetluse, milles on U.C vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud.
3.Usaldusisik esitas 29.07.2026 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused
4.PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. Avaldaja sissetulekuteks on töövõimetoetus 391,42 eurot, töövõimetushüvitis 503,45 eurot ning töötasu ja tööandja makstud haigushüvitis summas 632,73 eurot, kokku 1527,60 eurot. 18.05.2026 võlgnik võõrandas mittelähikondsele sõiduki Audi A4 Avant (reg-nr 021 XMV, vl 2011) turuhinnaga (2000 eurot, vastas autole seatud registerpandi nõude jäägile), millest tasus ära laenunõude. Avaldaja pangakontode jääk kokku on 394,03 eurot. Igapäevased kulud kuus on 950 eurot: eluasemekulud (üür, kommunaalteenused) 350 eurot, kulutused toidule 150 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot, transpordile 200 eurot, sidekulud 50 eurot ning kulutused tervishoiule ja hügieenitarvetele 150 eurot. Eeldatavad kohustused võlausaldajatele on kokku 49 628,98 eurot, millest põhinõudeid on 46 320,65 eurot ja kõrvalnõudeid 3308,33 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara, samuti puuduvad vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused. Laenatud rahalised vahendid on ära kasutatud ning võlgnikul puuduvad säästud. Võlgniku viimaste aastate keskmine sissetulek oli 1570 eurot kuus, mis koosneb töötasust ja töövõimetoetusest. Lisaks on võlgnik teinud oma kontodele keskmiselt 456 euro ulatuses sularaha sissemakseid kuus. Ajavahemikul 01.2023–06.2026 tegi võlgnik oma kontodele sularaha sissemakseid kokku 23 215 eurot ning sularaha väljamakseid 4048 eurot. Võlgnik teatas, et on terviserikke tõttu hetkel töövõimetu ning enne sügist ei ole tal tõenäoliselt võimalik tööturule naasta. Võlgnik saab Tervisekassast töövõimetushüvitist. Samal töökohal töötamise jätkamine on terviseprobleemide tõttu tõenäoliselt välistatud, kuid see selgub taastusravi käigus. Isikul eriharidus puudub. Eeldusel, et võlgniku sissetuleku teenimise võimekus ei parane, ei ole ta lähitulevikus eeldatavasti võimeline võlgnevusi ära tasuma. Seetõttu on U.C püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kinnitusel kuulus isa pärandvara hulka korter, mille päris koduse testamendi alusel võlgniku ema. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik teinud kulutusi, mida oleks mõistliku ja kokkuhoidliku majandamise põhimõtteid järgides saanud vältida. Eelkõige ilmnevad olulised kulutused hasartmängudele. Alates 2023. aasta jaanuarist on võlgnik mänginud hasartmänge ligi 3500 korral ning kulutanud selleks kokku üle 100 000 euro. Hasartmängudest on võitudena tagasi saadud ligikaudu 75 000 eurot. Samal ajal on võlgnik võtnud laene 52 000 euro ulatuses ning teinud laenuandjatele tagasimakseid summas 42 000 eurot. Vaatamata tagasimaksetele on võlgnikul hetkel laenudega seotud võlanõudeid üle 49 000 euro. Võlgniku suutmatus täita endale võetud kohustusi kujunes püsivaks maksejõuetuseks arvatavasti 2024. aasta kevadel, mil võlgnik võttis suurema laenu, mille ta kulutas hasartmängudele. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo
tunnustega tegu. Ajutine haldur teeb ettepaneku välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus 49 628,98 eurot. Võlgnikul puudub piisav vara ja sissetulek (ei tööta, sissetulek koosneb toetustest), mille arvel oleks võimalik olemasolevaid kohustusi täita. Tervislik seisund ei võimalda U.C-l osaleda käesolevalt tööturul. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid.
6.Kohus, vaadanud U.C maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Arvestades, et võlgnik ei tööta ja elatub ainult toetustest, võib võlgniku maksejõuetusseisundit hinnata alaliseks, mistõttu ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Täitemenetluse registri andmetel võlgniku suhtes täitemenetlusi algatatud ei ole.
7.Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel U.C pankrotihalduriks J.K , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks.
8.Kohus kohustab U.C-d osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma PankrS § 86 lg 1 alusel võlgniku vande.
9.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
10.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Võlgniku kinnitusel on ta pannud alates 2026. aasta aprillist endale hasartmängukeelu. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Halduril tuleb
võlgniku sissetulekule sissenõude pööramisel arvestada TMS § 132 lg-tes 1 2 ja 13 toodut (ühes kuus võib arestida kuni 20 protsenti sissetulekust, millest on tehtud vastavad mahaarvamised). Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et J.K on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 30.09.2027. Usaldusisiku tasu
11.FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks riigi vahenditest 594 eurot, millele lisandub käibemaks 142,56 eurot, kuivõrd usaldusisik on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär, s.o alates 01.04.2026 946 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta (66 eurot tunnis), kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg on põhjendatud ning J.K-le tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 142,56 eurot, kokku 736,56 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.