Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba P.Ri kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Margit Paas Puudutatud isik P.R (sündinud xx.xx.xxxx, Somaalia Liitvabariigi kodanik), esindaja PPA-ga sõlmitud lepingu alusel Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetluses, 30.09.2026. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba P.Ri kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks alates 30.09.2026, s.o kuni 30.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204). HKMS § 134 lg 2 p 1 kohaselt asendab käesolev määrus halduskohtu istungi kirjalikku protokolli. Kohtuistungi helisalvestis on kättesaadav e-toimikust. Kohus tõlgib määruse somaalia keelde masintõlke abil.
29.09.2026 kontrollis politsei saadud teabe põhjal korterit aadressil Jõe tn 4C-42, Tallinn, kus viibis kaheksa Eestis ebaseaduslikult viibivat isikut. Isikud olid saabunud Eestisse kolm päeva varem öösel ning neid vedanud isik oli nad bussiga nimetatud aadressile toonud. Üks kontrollitud isikutest oli Somaalia Liitvabariigi kodanik P.R, sündinud xx.xx.xxxx. Tal puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus ja isikut tõendav dokument; isikusamasus tuvastati tema ütluste ning isikusamasuse tuvastamise akti alusel.
3-26-3070
2.P.R peeti 29.09.2026 kell 10.13 aadressil Jõe tn 4C-42, Tallinn, kinni VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 613 alusel ning toimetati kinnipidamiskeskusesse.
3.29.09.2026 avaldas isik pärast kinnipidamiskeskusesse toimetamist soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ning ta peeti 29.09.2026 kell 18.30 kinni VRKS § 65 lg 2 p-de 2, 5 ja 7 alusel.
4.PPA esitas 30.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba P.Ri kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus tugineb VRKS § 66 lg-le 2, § 65 lg 2 p-dele 2 ja 7 ning VRKS § 65 lg 3 p-le 1 koostoimes VSS § 6 8 p-ga 6. Isiku Leedule üleandmise osas tugineb taotlus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklitele 33 ja 44. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Isik on Somaalia Liitvabariigi kodanik. Ta on sündinud xx.xx.xxxx, tema sünniriik on Somaalia Liitvabariik ning emakeel on somaalia keel. Muid keeli ta enda sõnul ei oska. Isikusamasus tuvastati isiku enda esitatud andmete ja isikusamasuse tuvastamise akti alusel. Isikul puuduvad pereliikmed Eestis ja Schengeni alal ning PPA-le teadaolevalt puuduvad kinnipidamist välistavad tervisega seotud asjaolud.
4.2.Isiku reisiteekond oli Somaalia – Keenia – Hiina – Venemaa – Valgevene – Leedu – Läti – Eesti. Esialgu tuvastatud andmetel sisenes isik Schengeni alale Leedu Vabariigi kaudu. PPA teeb isiku Leedu Vabariigile üleandmiseks tagasivõtutaotluse ning käsitab Leedut isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel. Kui Leedu nõustub tagasivõtutaotlusega, alustab PPA isiku üleandmist määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras.
4.3.PPA taotleb isiku kinnipidamist ka VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud, eelkõige põgenemisohu tõttu. Kui isikut ei saa Leedu Vabariigile üle anda, tuleb rahvusvahelise kaitse menetlus läbi viia Eestis. Menetluses tuleb selgitada välja isiku väited ja taotluse aluseks olevad asjaolud, koguda asjakohast teavet ja tõendeid ning hinnata isiku rahvusvahelise kaitse vajadust.
4.4.PPA põhjendab põgenemisohtu VRKS § 65 lg 3 p 1 ja VSS § 68 p 6 alusel. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, ületas Valgevene–Leedu piiritõkke redeliga ning jõudis Eestisse koos teiste isikutega teda vedanud bussis. PPA andmetel ootas rühm Tallinnas edasiliikumist Soome. Isik ei selgitanud veenvalt, miks ta vajab rahvusvahelist kaitset või miks ta soovib seda taotleda just Eestis; tema telefonis leidus fotosid ja muud teavet turvalisest elust eri riikides. Need asjaolud annavad PPA hinnangul alust kahelda, et isik täidaks tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse või oleks üleandmismenetluses ametiasutustele kättesaadav.
4.5.PPA hinnangul ei ole leebemad meetmed piisavad. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei tagaks kinnipidamise eesmärki. Isik viibib Eestis ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole talle tuttav riik ning tal puuduvad piisavad rahalised vahendid. Isiku senine ebaseaduslik piiriületus, vahendaja abil liikumine ja kavatsus Eestist edasi liikuda
3-26-3070 ei anna PPA hinnangul piisavat alust usaldada, et ta järgiks vabaduses viibides talle pandud kohustusi ja oleks ametiasutusele vajalikul ajal kättesaadav.
5.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 30.09.2026 kohtuistungil.
6.Isik selgitas kohtuistungil Eestisse saabumise asjaolusid ja et ta soovis tulla Eestisse, et esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. Varasemalt tal palju infot Eesti kohta ei olnud. Eestisse tuli ta üheskoos isikutega, kellega koos ta kinni peeti.
7.Isiku esindaja selgitas kohtuistungil, et isiku kinnipidamiseks on olemas seadluslik alus ja esindajal ei ole vastuväiteid kinnipidamise tähtaja osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus rahuldas 30.09.2026 kohtuistungil PPA taotluse suulise resolutsioonmäärusega ning esitab käesolevas määruses kirjalikud põhjendused.
9.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud üksnes siis, kui leebemaid alternatiive ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
10.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Mõlemal juhul eeldab kinnipidamine põgenemisohu esinemist.
11.Kohus leiab, et praegusel juhul on kinnipidamine võimalik mõlemal PPA viidatud alusel ning menetluse praeguses etapis võib nendele alustele tugineda üheaegselt. PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Leedu Vabariigile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Asjas kogutud andmed, sealhulgas isiku selgitused ja taustakontrolli kokkuvõte, annavad põhjendatud aluse arvata, et isiku esimene Schengeni alale saabumise riik oli Leedu, kust ta liikus Läti kaudu edasi Eestisse. Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid üleandmismenetluses, mille läbiviimisel tuleb järgida määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu.
12.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg 1 eeldab sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
13.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning vastutav liikmesriik on Leedu Vabariik. PPA on kinnitanud, et esitab isiku üleandmise taotluse esimesel võimalusel ning tal on
3-26-3070 väljakujunenud toimiv praktika isikute üleandmiseks teise liikmesriiki. Kohtul ei ole alust arvata, et menetlus ei võiks ka praegusel juhul toimida ladusalt.
14.PPA ei ole veel jõudnud Leedule tagasivõtutaotlust esitada ning määruse (EL) 2024/1351 art 45 kohaselt on selleks aega kuni kaks nädalat. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Leedu keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ebaseadusliku rändesurve olukorras ei oleks põhjendatud nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse kohta eraldi taotluse esitamist, kui kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline nõue ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
15.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik ning see liikmesriik nõustub isiku vastu või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Leedu Vabariik peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu.
16.Põgenemisohuna käsitatakse olukorda, kus esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
16.1.Käesolevas asjas tugineb põgenemisohu järeldus koosmõjus isiku ebaseaduslikule saabumisele. Isik saabus Eestisse teekonnal Somaalia – Keenia – Hiina – Venemaa – Valgevene – Leedu – Läti – Eesti. Ta ületas Valgevene–Leedu piiritõkke redeliga, reisis edasi koos teiste isikutega teda vedanud bussis ning viibis Tallinnas korteris, kus rühm ootas PPA andmetel edasiliikumist Soome. Isik avaldas Eestis soovi rahvusvahelist kaitset taotleda alles pärast kinnipidamist. Need asjaolud annavad alust kahelda, et isik täidaks tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse vabatahtlikult või oleks üleandmismenetluses ametiasutustele kättesaadav.
17.Isiku Schengeni alale ja Eestisse saabumise ning Eestis viibimise asjaolud kogumis kinnitavad põgenemisohu esinemist PPA viidatud VSS § 6 8 p 6 alusel. Menetluses kogutud andmed viitavad, et isik on ebaseaduslikult liikunud läbi mitme riigi ega soovinud Eestisse jääda, vaid kavatses edasi Soome liikuda. Tema käitumine viitab valmisolekule liikuda edasi ja vältida enda üleandmist või väljasaatmist.
18.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Kohus on hinnanud VRKS § 60 lg-s 1 ja § 67 lgs 2 nimetatud alternatiivseid meetmeid käesoleva isiku olukorras. Isikul puuduvad Eestis teadaolev elukoht, püsivad sidemed ja piisavad vahendid iseseisvaks toimetulekuks, tema senine teekond oli organiseeritud ning telefonis olevad sõnumid viitavad konkreetsele kavatsusele liikuda edasi Soome. Nende asjaolude tõttu ei tagaks kohustus elada kindlaksmääratud kohas ega PPA-s registreerimas käia praeguses menetlusstaadiumis
3-26-3070 piisavalt tõhusalt isiku kättesaadavust. Dokumendi hoiuleandmine ei ole sobiv, sest isikul puudub isikut tõendav dokument. Seetõttu ei ole leebemate meetmetega kinnipidamise eesmärki praegu võimalik saavutada ning võib eeldada, et leebemad järelevalvemeetmed ei tagaks isiku kättesaadavuse PPA-le.
19.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul.
20.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.