Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba K.I kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Margit Paas, Siiri Sepa ja Eleriin Kuuskmäe Puudutatud isik K.I, esindaja Ramil Pärdi Lihtmenetluses,
1.oktoobril
kinnisel kohtuistungil
Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba pidada K.I (sündinud xx.xx.xxxx) kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui kolm kuud, s.o kuni 1. jaanuarini 2027 (kaasa arvatud).
2.Määruse avaldamise korral asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas K.I kinni 29. septembril 2026 kell 15.52 Tallinnas Raua haljaku piirkonnas. Patrull märkas kolme kirjeldusele vastavat isikut, kes hakkasid patrulli nähes eemalduma. Isikutega suhtlemine oli raskendatud, sest nad ei rääkinud eesti, inglise ega vene keelt, ning neil puudusid isikut tõendavad dokumendid. Nad toimetati edasiste menetlustoimingute tegemiseks kinnipidamiskeskusesse.
2.PPA esitas 30. septembril 2026 taotluse saada luba K.I kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. PPA taotluse põhjendused on järgmised.
2.1.PPA hinnangul esinevad välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused. Isik esitas 30. septembril 2026
soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset, kuid taotlust ei olnud loataotluse esitamise ajaks vastu võetud. PPA kogutud andmetel sisenes isik Schengeni alale Läti Vabariigi kaudu. PPA kavatseb esitada Läti pädevatele ametiasutustele määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 alusel tagasivõtutaotluse ja selle rahuldamise korral alustada sama määruse art-s 44 sätestatud korras isiku üleandmise menetlust. Kinnipidamine on PPA hinnangul vajalik isiku kättesaadavuse tagamiseks tagasivõtu- ja üleandmismenetluse ajal ning rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks.
2.2.PPA hinnangul esineb VRKS § 65 lg 3 p 1 ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 6 tähenduses põgenemise oht. Isik lahkus enda sõnul ligikaudu aasta tagasi Egiptusest eesmärgiga jõuda Euroopasse, liikus läbi Usbekistani, Venemaa ja Valgevene, kasutas vahendajate abi ning ületas Valgevene-Läti piiri ebaseaduslikult üle piiritara ronides. Ta tasus Euroopa Liitu ebaseadusliku jõudmise eest vahendajatele 1000 USA dollarit. PPA hinnangul näitab selline sihipärane tegevus valmisolekut eirata sisserännet reguleerivaid norme ja annab aluse arvata, et isik võib hoiduda lahkumis- või üleandmiskohustuse täitmisest, jääda Eestisse varjatult või liikuda edasi teise liikmesriiki. VRKS § 67 lg 2 p-des 1–2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1–2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei taga PPA hinnangul eesmärki, sest isikul puuduvad Eestis pereliikmed, kontaktandmed ja piisavad rahalised vahendid ning Eesti ei ole talle tuttav riik.
Istungil ei vaielnud isik enda kinnipidamisele vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus tegi 1. oktoobril 2026 toimunud istungil suulise määruse, millega rahuldas PPA taotluse. Käesolevaga vormistab kohus määruse kirjalikult.
5.VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud, kui leebemaid alternatiive pole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).
6.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 art-s 44 sätestatud alusel ja korras (VRKS § 65 lg 2 p 7). Kinnipidamise üheks eelduseks on mõlemal juhul põgenemisohu esinemine. Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).
7.Ülaltoodust tulenevalt peab taotluse rahuldamiseks: 1) esinema kinnipidamise alus; 2) esinema põgenemisoht; 3) leebemate meetmete kohaldamine ei ole võimalik ning 4) kinnipidamine peab olema proportsionaalne.
8.Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu on kehtestatud siseministri 29. mai 2026. a määrusega nr 21 „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“. PPA esitatud taotlus vastab määruses toodud nõuetele (§ 2 lg 4).
9.Kohus leiab, et praegusel juhul on kinnipidamine võimalik mõlemal PPA viidatud alusel ning menetluse praeguses etapis võib nendele alustele tugineda üheaegselt.
10.PPA viib esmajärjekorras läbi isiku Läti Vabariigile üleandmise menetlust. Määruse (EL) 2024/1351 art 33 lg 1 kohaselt vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest
üldjuhul esimene liikmesriik, kuhu taotleja Schengeni alale ebaseaduslikult sisenes. Asjas kogutud andmed, sealhulgas isiku selgitused, annavad põhjendatud aluse arvata, et isiku esimene Schengeni alale saabumise riik oli Läti Vabariik, kust ta liikus Eestisse. Seega on PPA alustanud esmaseid toiminguid üleandmismenetluses, mille läbiviimisel tuleb järgida määruses (EL) 2024/1351 sätestatud tähtaegu.
11.VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldamine ei eelda, et vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteade oleks juba esitatud või vastutav liikmesriik lõplikult kindlaks määratud. Määruse (EL) 2024/1351 art 38 lg 1 järgi algatatakse vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlus viivitamata. Määruse art 45 lg-st 1 tuleneb sõnaselgelt, et art 44 alusel kinnipidamine võib eelneda vastuvõtmispalve või tagasivõtmisteate esitamisele. Seega võib VRKS § 65 lg 2 p 7 kohaldada ka ajal, mil vastutuse kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud veel kestavad.
12.Taotluses esitatud andmete põhjal on tõenäoline, et Eesti ei vastuta puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest ning vastutav liikmesriik on Läti Vabariik. PPA teeb lähiajal Läti Vabariigile tagasivõtupalve ning jaatava vastuse korral alustab isiku üleandmist. Kohtul ei ole alust arvata, et menetlus ei võiks praegusel juhul toimida ladusalt.
13.PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtutaotlust esitada ning määruse (EL) 2024/1351 art 45 kohaselt on selleks aega kuni kaks nädalat. Kui üleandmine osutub võimalikuks, ei tule Eestil puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust sisuliselt lahendada. Kui Läti keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestis. Seetõttu on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ebaseadusliku rändesurve olukorras ei oleks põhjendatud nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse kohta eraldi taotluse esitamist, kui kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline nõue ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
14.Kui leiab kinnitust, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutab teine liikmesriik, ning see liikmesriik nõustub isiku vastu või tagasi võtma, on tegemist samas asjas kohtulikult hinnatud üleandmismenetluse järgmise etapiga, mitte uue kinnipidamise eesmärgiga. VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel kinnipidamisel tuleb üleandmismenetluses järgida määruse (EL) 2024/1351 art-s 45 sätestatud tähtaegu. Kui Läti peaks vastama eitavalt, jätkab PPA puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlust Eestis, arvestades selleks sätestatud tähtaegu (vt määruse (EL) 2024/1348 art 35).
15.Kohtu hinnangul ei saa kolmekuulist kinnipidamise tähtaega pidada eeltoodut arvestades ebaproportsionaalselt pikaks. PPA on selgitanud, et esialgne plaan on isik saata Lätti. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 1 kohaselt tuleb vastuvõtmispalve esitada hiljemalt kahe nädala jooksul. Sellele tuleb vastata hiljemalt ühe nädala jooksul (art 45 lg 2). Pärast seda peab isiku üleandmine toimuma viie nädala jooksul vastuvõtmispalve rahuldamisest (art 45 lg 3 p a). Seega võib selliseks menetluseks kuluda juba ligi kaks kuud. Juhul kui isik vaidlustab enda üleandmise otsuse, võib kohus sellele anda peatava mõju (määruse art 43 lg 3), mis võib menetlust pikendada veel vähemalt kuu aja võrra. Juhul kui üleandmine mingil põhjusel nurjub, peab riik aga asuma ise menetlema puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. See võib isegi kiirendatud menetluses võtta kuni kolm kuud (määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 3). PPA ei alusta eeldatavasti isiku rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude sisulist hindamist enne, kui on selgunud isiku üleandmise võimatus. Seega võib kolmekuuline kinnipidamine olla nii ühel kui teisel kinnipidamise eesmärgil vajalik ja seda sõltumata PPA töökoormusest. Ometi nähtub ka Euroopa Liidu õigusest, et suur rändesurve on aktsepteeritav alus menetluste teatavaks pikenemiseks (vt nt määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 2 p a ja lg 5 p a).
16.PPA põhjendab põgenemisohtu isiku senise käitumise, hoiakute ja menetluses antud selgitustega (vt VSS § 68 p 6).
16.1.Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, liikudes Egiptusest läbi Usbekistani, Venemaa ja Valgevene ning ületades Valgevene-Läti piiri ebaseaduslikult üle piiritara. Euroopa Liitu jõudmiseks kasutas ta vahendajate abi ja tasus selle eest 1000 USA dollarit. Ka Euroopasse jõudes ei taotlenud ta kohe rahvusvahelist kaitset, vaid tegi seda alles pärast Eestis kinnipidamist.
16.2.Kohus nõustub PPA järeldusega, et isiku senine käitumine ja rändeteekond annavad aluse pidada põgenemisohtu reaalseks. Tegu ei ole direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 1 mõttes karistusliku kinnipidamisega ning kinnipidamise aluseks pole ka ainuüksi asjaolu, et isik sisenes Euroopa Liitu ebaseaduslikult. Isiku senine tegevus viitab sellele, et ta on eesmärgipäraselt püüdnud jõuda ja jääda Euroopa Liidu territooriumile sõltumata selleks kehtestatud õiguslikest nõuetest. Ta on selle eesmärgi saavutamiseks läbinud mitu riiki, kasutanud vahendajate abi ning ületanud Euroopa Liidu välispiiri ebaseaduslikult. Need asjaolud annavad aluse arvata, et lahkumis- või üleandmiskohustuse tekkimise korral võib ta püüda ametiasutuste kontrolli alt kõrvale hoida, jääda Eestisse varjatult või liikuda edasi mõnda teise liikmesriiki.
17.VRKS § 67 lg 1 kohaselt võib PPA kohaldada kinnipidamise asemel leebemaid meetmeid: elamist kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimist või dokumendi hoiule andmist (vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1 koostoimes). Praeguses menetlusetapis ei ole põgenemisohtu ja isiku ütluste kontrollimise vajadust arvestades piisavalt alust eeldada, et leebemad järelevalvemeetmed tagaksid isiku kättesaadavuse PPA-le.
18.Kinnipidamiskeskuses on puudutatud isikule tagatud toitlustamine, majutus ja huvitegevus, vajaduse korral ka meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Kohtule ei ole teada kinnipidamiskeskusesse paigutamist välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni kolmeks kuuks ebaproportsionaalne meede, arvestades eesmärke.
19.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kolm kuud (1. jaanuarini 2027 (k.a)).
20.PPA-l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad (VRKS § 71 lg 1). VRKS § 65 lg 2 p 7 alusel, s.o isiku teisele riigile üleandmiseks kinnipidamisel, tuleb kinnipidamise aluse äralangemist hinnata määruse (EL) 2024/1351 art-st 44 tulenevate tähtaegade põhjal. Määruse (EL) 2024/1351 art 45 lg 4 järgi tuleb isik vabastada muu hulgas juhul, kui üleandev liikmesriik ei pea kinni vastuvõtmispalve esitamise tähtaegadest, ei tee art 42 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul üleandmisotsust või kui üleandmine ei toimu art 45 lg-s 3 nimetatud viienädalase tähtaja jooksul. Samuti tuleb isik vabastada siis, kui langeb ära VRKS § 65 lg 2 p-st 2 tulenev kinnipidamise alus, st vajadus selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevad asjaolud.
Kohus tõlgib määruse isikule masintõlkeprogrammiga araabia keelde.
22.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 9 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.