Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-25-4076
Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetluse liik Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
2-25-4076 1. oktoober 2026, Narva Tamara Šabarova Salva Kindlustuse AS avaldus Sillamäe linn, Hariduse tn 9 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes Hagita menetlus Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses Avaldaja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984) Avaldaja lepinguline esindaja Katrin Leppik Puudutatud isik Sillamäe linn, Hariduse tn 9 korteriühistu (registrikood 80491615)
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, 1(4)
Tsiviilasi nr 2-25-4076
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Salva Kindlustuse AS esitas 14. märtsil 2025 Viru Maakohtule avalduse Sillamäe linn, Hariduse tn 9 korteriühistu vastu, paludes mõista puudutatud isikult välja 9297,85 eurot. Avalduse kohaselt registreeriti Salva Kindlustuse AS-is 28. märtsil 2024 xxx toimunud kahjujuhtum, mille tagajärjel kahjustusid korteri siseviimistlus ja kodune vara. Veekahju põhjustas kaasomandisse kuuluva veetoru leke. L D sõlmis Salva Kindlustuse AS-iga korteri nr x kindlustamiseks kodukindlustuslepingu (poliis nr xxx) kindlustusperioodiks 7. augustist 2023 kuni 6. augustini 2028. Kindlustuslepingu alusel hüvitas Salva Kindlustuse AS veekahju, tasudes ASC OÜ-le korteri taastusremondi eest 8967,85 eurot ja kindlustusvõtjale koduse vara eest 330 eurot. Kindlustusvõtja kanda jäi 100 euro suurune omavastutus. Avaldaja leidis, et veekahju põhjustas korteriühistu valitsemisel oleva kaasomandi eseme puudus, mistõttu vastutab tekkinud kahju eest korteriühistu. Avaldaja märkis, et kahju hüvitamisega läks talle üle kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Avaldaja esitas puudutatud isikule 4. septembril 2024 tagasinõude, kuid puudutatud isik ei täitnud seda vabatahtlikult. Viru Maakohus võttis avalduse 17. märtsil 2025 menetlusse. Kohus toimetas avalduse puudutatud isikule kätte ning andis talle tähtaja seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik ei esitanud kohtu määratud tähtajaks seisukohta ega vaielnud avaldaja väidetele vastu.
Kohus leiab avalduse ja dokumentaalsete tõendite uurimise ning tõendite kogumis hindamise tulemusel, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi- ja kaasomandiasjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 järgi vaatab kohus hagita menetluses läbi ka muud seadusega kohtu pädevusse antud asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi või korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud KrtS § 33 alusel esitatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Riigikohus on lahendi nr 2-19-19561 punktis 13 selgitanud, et kui asi tuleb selle sisu järgi lahendada hagita menetluses, ei muuda menetluses esitatava nõude olemust asjaolu, et nõue on loovutamise või seaduse alusel läinud võlausaldajalt üle kolmandale isikule. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtja või kindlustatud isiku kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku vastu. Seega läks kannatanu nõue seaduse alusel üle avaldajale. Sellisele nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu 2(4)
Tsiviilasi nr 2-25-4076
kõik vastuväited, mida ta oleks saanud esitada kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda nõude olemust. Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Avaldaja nõue tuleneb 28. märtsil 2024 xxx toimunud kahjujuhtumist (dtl 5–6). Veeuputuse tagajärjel kahjustusid korteri siseviimistlus ja kodune vara. Kahjustused tekkisid vannitoas, kabinetis ja koridoris (ASC OÜ 24. aprilli 2024 ja 10. juuni 2024 hinnapakkumised, dtl 10– 16). Avaldaja on kindlustanud xxx asuva korteri (dtl 7–9). Avaldaja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel puudutatud isikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: 1) puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); 3) avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Korteriühistu vastutab kahju eest, kui ta on rikkunud korteriomandite kaasomandi eseme valitsemisega seotud kohustust. KrtS § 12 lg 1 ning § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt täidavad korteriomanikud seda kohustust korteriühistu kaudu. Kohustus hõlmab eelkõige kaasomandi eseme korrashoiu ja remondi tagamist ning korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamist ja hoidmist korteriomanike määratud seisukorras. Asjas on tõendatud, et kahju põhjustas korteriomanike kaasomandi esemeks olev veetorustik. Vaidlusalune toru kuulub korteriomanike kaasomandisse ning selle seisundi jälgimine ja korrashoiu tagamine on eelkõige korteriühistu kohustus. Seda seisukohta kinnitab ka kohtupraktika (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2023. aasta määrus tsiviilasjas nr 220-9263, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et kaasomandis paiknevate tehnosüsteemide seisukord püsib ajas muutumatuna. Tehnosüsteemides, sealhulgas veetorustikus, võib aja jooksul tekkida puudusi, mille ärahoidmise kohustus lasub eelkõige korteriühistul. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärk, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna avarii põhjustas korteriomanike kaasomandisse kuuluva veetoru leke, rikkus puudutatud isik kaasomandi eseme korrashoiukohustust ja vastutab selle rikkumise eest. Kohustuse rikkumise tõttu tekkis korterile nr x kahju, mistõttu esineb rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos. Avaldusest ja esitatud tõenditest nähtub, et kindlustusandja tasus xxx asuva korteri veekahjustuse tõttu vajaliku siseviimistluse taastusremondi eest ASC OÜ-le 8967,85 eurot (dtl 3(4)
Tsiviilasi nr 2-25-4076
17–20) ning hüvitas kahjustatud koduse vara eest 330 eurot (dtl 21–25). Kohus leiab, et hinnapakkumistes märgitud kulud olid veekahjustuse tagajärgede kõrvaldamiseks vajalikud. Puudutatud isik ei esitanud avaldaja nõudele vastuväiteid. Kohus leiab, et avaldaja nõue korteriühistu vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 9297,85 eurot.
TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kohus rahuldab avalduse, tuleb menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel jätta puudutatud isiku kanda. Asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, need kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Avaldaja menetluskulu on 50 euro suurune riigilõiv. See on TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt põhjendatud menetluskulu ning tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.