Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 02.10.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-17368
Kohtuasi
X avaldus Tallinn, Lossi tn 20 korteriühistu vastu Tallinn, Lossi tn 20 korteriühistu 05.09.2024 üldkoosoleku otsuse nr 1 tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ning Tallinn, Lossi tn 20 korteriühistult teabe saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.03.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaili-Helena Bull Puudutatud isik Tallinn, Lossi tn 20 korteriühistu (registrikood 80157508), seaduslikud esindajad TM, KK ja KK
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastu võtmata X määruskaebusega esitatud tõend.
2.Jätta Harju Maakohtu 24.03.2025 määrus muutmata osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude esitada 08.01.2014 üldkoosoleku protokoll ja arvestuse põhimõtted ning milles maakohus jaotas menetluskulud. Muus osas on Harju Maakohtu 24.03.2025 määrus jõustunud.
Määruskaebuse menetlemise kulud jätta X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-24-17368 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 17.11.2024 Harju Maakohtule avalduse (täpsustatud 26.11.2024) Tallinn, Lossi tn 20 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu korteriühistu 05.09.2024 üldkoosoleku otsuse nr 1 tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, ning teabe saamiseks, paludes esitada 05.09.2024 üldkoosoleku protokolli lisa 2 arvestuse alused ja põhimõtted ning 08.01.2014 üldkoosoleku protokoll ja arvestuse põhimõtted. Menetluskulud palus avaldaja jätta korteriühistu kanda. Avalduse kohaselt saatis avaldaja, kes on korteriühistu liige, teabenõude 24.09.2024, kuid ei saanud sellele vastust. Avaldaja saatis korteriühistu juhatuse liikmetele 02.10.2024 e-kirja, paludes esitada 13.06.2024 koosoleku kutse, 13.06.2024 üldkoosoleku protokoll ning 05.09.2024 koosoleku kutse koos dokumentidega, mis selgitavad arvestuse aluseid. KK vastas 03.10.2024 avaldaja e-kirjale, kuid dokumente ei edastanud. Avaldaja küsis dokumente uuesti 15.10.2024, millele korteriühistu ei vastanud. Avaldajal on tekkinud kahtlus rahade õiguspärases kasutamises juhatuse liikmete poolt. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Korteriühistu selgitas, et 13.06.2024 toimus korteriomanike koosolek, kuid selle sisuks oli vaid maja elanike eluolu arutelu ja ühtegi otsust vastu ei võetud ning protokolli ei koostatud. 05.09.2024 koosoleku protokolli lisa 2 arvutuskäik on avaldajal olemas. 08.01.2014 koosoleku kutset korterühistu enam ei leia, kuid korteriühistu esitas protokolli ja osalejate nimekirja kohtule manusena. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 24.03.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata avaldaja avalduse korteriühistult teabe ja dokumentide saamiseks. Maakohus rahuldas avalduse korteriühistu 05.09.2024 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ja tuvastas, et korteriühistu 05.09.2024 üldkoosoleku otsused on tühised. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja Tallinn, Lossi 20 korterite nr 3 ja 9 omanik ja korteriühistu liige. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega ning lg 3 järgi võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, esitada hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
3.2.Maakohus leidis, et avaldaja 24.09.2024 pöördumine ei ole teabenõue KrtS § 45 mõttes. Maakohus tuvastas, et avaldaja esitas 02.10.2024 teabenõude tähtajaga 09.10.2024, milles palus esitada: 13.06.2024 koosoleku kutse ja 13.06.2024 üldkoosoleku protokoll ning 05.09.2024 koosoleku kutse koos dokumentidega, mis selgitavad arvestuse aluseid. 03.10.2024 on vastanud avaldaja pöördumisele KK, kes teatas, et 13.06.2024 koosolek küll
2-24-17368 toimus, aga protokolli selle koosoleku kohta pole ehk pole ka otsuseid. Kulude jaotamise põhimõtte on ühistu otsustanud juba 08.01.2014 koosolekul. Lisatud on 08.01.2014 üldkoosoleku protokoll ja samal koosolekul otsustatud kulude jaotuse tabel.
3.3.Maakohus märkis, et algses avalduses nõudis avaldaja kohtu kaudu ka 08.01.2014 üldkoosoleku protokolli, üldkoosoleku kutse, lisade ja arvestuse põhimõtete esitamist, kuid avalduse täpsustuses ta seda nõudena ei esitanud. Siiski märkis maakohus, et KrtS § 45 lg 3 järgi saab avaldaja pöörduda avaldusega teabe saamiseks kohtusse, kui ta on seda teavet esmalt küsinud korteriühistult. Asjas ei nähtu, et avaldaja oleks esitanud korteriühistule nõude 08.01.2014 üldkoosoleku protokolli, üldkoosoleku kutse, lisade ja arvestuse esitamiseks. Puudutatud isik on need avaldajale 03.10.2024 nõudmata edastanud. Avaldaja märkis, et info on antud ebaselgelt ning sellelt ei nähtu, kuidas jagunesid kulud korterite vahel.
3.4.Avaldaja on nõudnud 13.06.2024 koosoleku kutse ja 13.06.2024 üldkoosoleku protokolli esitamist, kuid puudutatud isik on selgitanud, et 13.06.2024 koosolek küll toimus, aga protokolli selle koosoleku kohta pole, st ei ole ka otsuseid. Sama kinnitas puudutatud isik kohtule vastates. Kuna 13.06.2024 üldkoosolekul otsuseid vastu ei võetud ja selle koosoleku kohta protokolli ei koostatud, siis ei saa avaldaja nõuda dokumente, mida korteriühistul olemas pole.
3.5.Avaldaja taotles, et talle esitataks 05.09.2024 üldkoosoleku protokolli lisa 2 arvestuse alused ja põhimõtted. Avaldajale on teabenõude korras vastatud, et kulude jaotamise põhimõtte on ühistu otsustanud juba 08.01.2014 koosolekul. Lisatud on 08.01.2014 üldkoosoleku protokoll ja samal koosoleku raames otsustatud kulude jaotuse tabel. Puudutatud isik selgitas kohtule, et 05.09.2024 protokolli lisa 2 arvutuskäik on välja toodud kõigile ühistu liikmetele ja on tehtud kõigile kättesaadavaks suhtluskeskkonnas Google Groups alates 01.2014. Koosolekul osales ja hääletas poolt ka avaldaja. Seega on puudutatud isik sellega teabenõude täitnud.
3.6.Maakohus leidis, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja osaliselt jäi avaldus rahuldamata. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 1 ja 4 ning teha uus lahend, millega kohustada korteriühistu juhatust avaldajale väljastama 08.01.2014 üldkoosoleku protokolli lisad ja arvestuse põhimõtted ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
4.1.Määruskaebuse kohaselt on kohtule esitatud tabelis (dtl 27) toodud küll ehitusmaksumus, kuid korteriühistu ei ole teinud avaldajale kättesaadavaks ehitusmaksumuseks saadud/võetud laenu jagunemist korterite vahel, mis lepiti kokku 2014. a ning millised arved esitab igakuiselt korteriühistu igale korteriomanikule. Olukorras, kus avaldajal pole teada, millisel viisil on jaotatud dtl 27 ja kokkulepitud ehitusmaksumuseks saadud/võetud laenu kulud korterite vahel 2014. aastal, pole avaldajal võimalik tuvastada, kas tulevikus plaanitava laenu tagasimaksmine on jaotatud samamoodi. Olukorras, kus korteriühistu ei suuda edastada laenukohustuse korteriomanike vahel jagamise dokumenti, on korteriühistul võimalik väljastada järgmised dokumendid: laenuleping, tasutud maksed, laenu jääk (raamatupidamislikult saldo kinnitus/võrdlus).
2-24-17368
4.2.Kuna vaidlus on tekkinud korteriühistu juhatuse puuduliku töö tõttu, on põhjendamatu jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna maakohus tuvastas puudutatud isiku poolse rikkumise ning dokumentide esitamise nõue on kõigi menetlusosaliste huvides ega riku kellegi õigusi, on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku seisukoht ja menetluse edasine käik
5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus tuvastas 05.09.2024 üldkoosoleku otsuste tühisuse. Samuti ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse muude dokumentide esitamise nõude osas peale 08.01.2014 üldkoosoleku protokolli lisade ja arvestuse põhimõtete, kuivõrd avaldaja palub uue lahendiga esitada tutvumiseks vaid nimetatud dokumendid. Osas, milles maakohtu määrust ei ole vaidlustatud, on see jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2).
9.Avaldaja esitas koos määruskaebusega uue tõendi, milleks on korteriühistu 2021. majandusaasta aruanne. Ringkonnakohus jätab nimetatud tõendi vastu võtmata, kuivõrd tõendil ei ole asjas tähtsust (TsMS § 238). See, kas ja millises summas on korteriühistul majandusaastaaruande järgi laen, ei mõjuta praeguses tsiviilasjas, kus avaldaja palub määruskaebuses esitada 08.01.2014 üldkoosoleku protokolli lisad ja arvestuse põhimõtted, asja lahendust ega ole vaidlusalune asjaolu.
10.Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata avalduse 08.01.2014 üldkoosoleku protokolli lisade ja arvestuse põhimõtete esitamise nõudes ning ei ole seejuures rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme ega hinnatud selgelt ebaõigesti tõendeid. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1.Avaldaja väidab määruskaebuses esmakordselt, et korteriühistu ei ole teinud avaldajale kättesaadavaks ehitusmaksumuseks saadud/võetud laenu jagunemist korterite vahel, mis lepiti kokku 2014. aastal ning et korteriühistu oleks pidanud esitama talle alternatiivselt laenulepingu, tasutud maksed ja laenu jäägi (raamatupidamislikult saldo kinnitus/võrdlus). Kolleegium märgib, et avaldaja ei ole korteriühistult nõudnud kohtueelselt selliste dokumentide esitamist.
10.2.Maakohus viitas õigesti Riigikohtu lahendile, mille järgi on kohtu kaudu teabe saamise eelduseks KrtS § 45 lg 3 alusel esiteks see, et korteriomanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust korteriühistult. Teiseks peab korteriühistu juhatus olema teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud
2-24-17368 (RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906, p 11). Avaldaja palus 02.10.2024 ja 15.10.2024 e-kirjades juhatusel esitada 13.06.2024 koosoleku kutse, 13.06.2024 üldkoosoleku protokoll ja 05.09.2024 koosoleku kutse koos dokumentidega, mis selgitavad arvestuse aluseid (dtl 26– 27). Muid dokumente peale eelmises lauses nimetatute ei ole teadaolevalt avaldaja korteriühistu juhatuselt küsinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldaja nõudest esitada „dokumendid, mis selgitavad arvestuse aluseid“ mõistlikult järeldatav, et avaldaja tegelik soov oli saada laenuleping ja andmed tasutud maksete ning laenu jäägi kohta.
10.3.Maakohus tuvastas, et 03.10.2024 on KK esitanud avaldajale 08.01.2014 üldkoosoleku protokolli ja samal koosolekul otsustatud kulude jaotuse tabeli. Asjas ei nähtu, et avaldaja oleks puudutatud isikult 03.10.2024 järgselt küsinud täiendavat informatsiooni, kuidas on jaotatud KK edastatud tabelis (dtl 27) ja kokkulepitud ehitusmaksumuseks saadud/võetud laenu kulud korterite vahel 2014. aastal. Avaldaja on enda 15.10.2024 korduvas teabenõudes küsinud uuesti täpselt samu dokumente, mida 02.10.2024 e-kirjas, millele KK vastas 03.10.2024 (dtl 26–27). Avaldaja ei ole toonud esile, et olemas oleks mõni täiendav dokument, mis kajastab ehitusmaksumuseks saadud/võetud laenu jagunemist korterite vahel, mida juhatus oleks saanud avaldajale esitada ja mida avaldaja oleks enne kohtusse pöördumist juhatuselt nõudnud. Kuivõrd vaidlustatud ulatuses ei ole avaldaja esmalt korteriühistu juhatuselt teavet ega dokumentidega tutvumist nõudnud, ei olnud maakohtul võimalik avaldaja avaldust vaidlustatud osas rahuldada.
11.Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse osas. Avaldaja leiab, et avaldus oli esitatud kõigi menetlusosaliste huvides ning et kohtusse pöördumise vajaduse põhjustas korteriühistu juhatuse puudulik töö. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mille kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud, kui jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Riigikohus on korduvalt (nt RKTKm 15.11.2023, 2-22-4432, p 12; 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18) asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Maakohus rahuldas avaldaja avalduse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes, kuid jättis rahuldamata osas, milles avaldaja nõudis teavet ja dokumentidega tutvumist. Arvestades avalduse rahuldamise ulatust, on menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda õiglane ja põhjendatud ning avaldaja väited ei anna selles osas alust maakohtu määruse muutmiseks.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Toimikust ei nähtu, et puudutatud isikul oleks määruskaebemenetluses kulusid tekkinud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
13.TsMS § 617 lg 2 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.