2-25-127761 A.A. hagi B.B. vastu elatise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Riigi õigusabi tasu taotluse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. juuni 2026 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
vandeadvokaat Meelis Masso määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: vandeadvokaat Meelis Masso
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 1. juuni 2026 määrus osas, milles maakohus jättis vandeadvokaat Meelis Masso 12. detsembril 2025 (maakohtu määruse resolutsiooni p-s 4 ekslikult 2. detsembril 2025) ja 29. aprillil 2026 esitatud taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada vandeadvokaat Meelis Masso
12.detsembri 2025 ja 29. aprilli 2026 taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks täielikult. Määrata riigi õigusabi tasu suuruseks OÜ Meelis Masso Advokaadibüroo vandeadvokaat Meelis Masso poolt C.C. osutatud õigusabi eest lisaks Viru Maakohtu 1. juuni 2026 määruses määratule 379,44 eurot (sh käibemaks).
3.Rahuldada vandeadvokaat Meelis Masso määruskaebus.
4.Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt: Rahuldada täielikult Meelis Masso Advokaadibüroo vandeadvokaadi Meelis Masso
12.detsembri 2025, 26. jaanuari 2026 ja 29. aprilli 2026 taotlused riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Määrata nende taotluste alusel C.C. riigi õigusabi osutamise eest riigieelarvest eraldatud raha arvel makstava tasu suuruseks 678 eurot, millele lisandub käibemaks 162,72 eurot, kokku 840,72 eurot.
5.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
6.Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot OÜ Meelis Masso Advokaadibüroo pangakontole nr EE407700771002485554 selgitusega „Riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-25-127761“.
7.Määrus saata OÜ-le Meelis Masso Advokaadibüroo ning toimetada kätte Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kaebuse esitajale määruse ärakirja kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.C.C. (ema) esitas 3. juunil 2024 Viru Maakohtule riigi õigusabi taotluse, et saada juriidilist abi ja nõustamist A.A.le (laps, hageja) elatise nõudmiseks välismaalasest isalt B.B.lt (tsiviilasi nr 224-8666). Maakohus rahuldas 17. juuni 2024 määrusega ema taotluse ja andis talle riigi õigusabi isiku esindamiseks muu õigusnõustamisena või muu esindamisena ülekandumisega muuks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg-s 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
2.Emale osutas riigi õigusabi vandeadvokaat Meelis Masso. Advokaat esitas 16. oktoobril 2025 Viru Maakohtule tsiviilasjas nr 2-24-8666 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Viru Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2025 määrusega advokaadi taotluse ning määras riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga 372 eurot ja kulude hüvitamise ulatuseks 20 eurot.
3.Hageja esitas 20. novembril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse isalt 301,74 euro igakuise elatise saamiseks (tsiviilasi nr 2-25-127761). Pärnu Maakohus tegi 21. novembril 2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja elatise nõude üle Viru Maakohtule.
4.Viru Maakohus jättis 12. jaanuari 2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-127761 hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus. Pooled pidasid kompromissläbirääkimisi ning esitasid 26. jaanuaril 2026 maakohtule kompromissilepingu. Lapse ema esitas 29. aprillil 2026 riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel maakohtule avalduse menetluse ja riigi õigusabi andmise lõpetamiseks. Avalduse kohaselt on vanemad kolinud kokku ja annavad lapsele ülalpidamist vahetult. Maakohus keeldus 1. juuni 2026 määrusega hageja hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hageja vanemad elavad taas koos ja annavad hagejale ülalpidamist vahetult. Sama määrusega lõpetas maakohus riigi õigusabi andmise hageja emale ja rahuldas osaliselt advokaadi tasutaotlused.
5.Advokaat palus 12. detsembril 2025 (maakohtu 1. juuni 2026 määruse resolutsioonis ekslikult
2.detsembril 2025) algselt Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale esitatud taotluses määrata riigi õigusabi tasuks 450,00 eurot, millele lisandub käibemaks 108,00 eurot (kokku 558,00 eurot). Taotluse järgi kulus advokaadil menetlustoimingutele 375 minutit, sh 90 minutit teabenõude esitamiseks politseile ja kohalikule omavalitsusele, 100 minutit maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks, 90 minutit makseettepanekuga tutvumiseks ja
kompromissiläbirääkimiste pidamiseks, 95 minutit kohtutega suhtlemiseks, sh tasutaotluse esitamiseks. Maakohus leidis, et selles taotluses toodud ajakulu on asja mahtu ja keerukust arvestades liialt suur ja 185 minuti (maakohtu määruse p-s 17.2 ekslikult 85 minuti) ulatuses ei ole ajakulu põhjendatud. Maakohus luges põhjendatud ajakuluks 190 minutit (30 + 60 + 90 + 10) ja määras advokaadi 12. detsembri 2025 taotluse alusel riigi õigusabi tasuks 228 eurot. Advokaat palus 26. jaanuaril 2026 esitatud taotluses määrata riigi õigusabi tasuks 36 eurot, millele lisandub käibemaks 8,64 eurot (kokku 44,64 eurot). Taotluse kohaselt kulus advokaadil hageja emaga suhtlemiseks ja kompromissilepingu esitamiseks 30 minutit. Maakohus luges selle taotluse täielikult põhjendatuks. Advokaat palus 29. aprillil 2026 esitatud taotluses määrata riigi õigusabi tasuks 192 eurot, millele lisandub käibemaks 46,08 eurot (kokku 238,08 eurot). Taotluse kohaselt kulus advokaadil menetlustoimingutele 160 minutit, sh 40 minutit kohtunõudega tutvumisele, asjaolude selgitamisele ja menetlustähtaja pikendamise taotluse esitamisele, 60 minutit kliendi esitatud tõenditega tutvumisele ja suhtlemisele ning 60 minutit hagi tagasivõtmise avalduse esitamisele. Maakohus leidis, et selles taotluses toodud ajakulu on menetlusdokumentide mahtu arvestades põhjendamatult suur ja 70 minuti ulatuses ei ole ajakulu põhjendatud. Maakohus luges põhjendatud ajakuluks 90 minutit (20 + 30 + 40) ja määras advokaadi 29. aprilli 2026 taotluse alusel riigi õigusabi tasuks 108 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Advokaat esitas 16. juunil 2026 maakohtu määrusele määruskaebuse osas, milles maakohus jättis tema 12. detsembril 2025 ja 29. aprillil 2026 esitatud riigi õigusabi tasu taotlused rahuldamata 379,44 euro ulatuses ning palus esitatud tasu taotlused rahuldada kogu ulatuses ehk koos käibemaksuga kokku 840,72 eurot. Ekslik on maakohtu seisukoht, et 12. detsembri 2025 ja 29. aprilli 2026 taotlustes väljatoodud menetlustoimingutele kulutatud aeg oli ülepaisutatud. Maakohus on riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Riigi õigusabi tasu suurus määratakse kindlaks vastavalt advokaadi tehtud põhjendatud toimingutele ja neile kulunud mõistlikule ajale (RÕS § 22 lg 1 p 2 ja lg 7). Taotluses märgitud toimingud ja ajakulu olid vajalikud, et täita advokaadi seadusest tulenevat kohustust tegutseda kliendi parimates huvides (advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 1 p 1). Kuna õigusteenus peab olema asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel (AdvS § 40 lg 2), on piisava ajakulu võimaldamine otseselt seotud õigusteenuse kvaliteediga. Kõik 12. detsembri 2025 tasutaotluses nimetatud menetlustoimingud olid põhjendatud kogu ulatuses. Advokaat pidi hageja isa tegeliku elukoha kindlakstegemiseks suhtlema nii politsei kui kohaliku omavalitsusega, seega oli 90 minutit põhjendatud aeg. Samuti oli põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks ajakulu 90 minutit. Maakohus ei ole arvestanud, et advokaadi 12. detsembri 2025 tasutaotluse esitamisel põhjustas täiendava ajakulu riikliku infosüsteemi tõrge. Kui advokaat on sunnitud tasutaotluse esitamiseks kulutama aega suhtlusele kohtu, advokatuuri ja RIK-ga, on see otseselt seotud riigi õigusabi osutamisega. Seega oli 95 minutit taotluse esitamiseks põhjendatud aeg.
Samuti oli põhjendatud 29. aprilli 2026 tasutaotluses nimetatud menetlustoimingute ajakulu. Kohtunõudele vastamiseks pidi advokaat nõudega tutvuma ja suhtlema kliendiga, et selgitada välja kompromissi tingimused. Arusaamatu on kohtu hinnang, et kõigi nende toimingute tegemiseks oleks advokaadil pidanud kuluma vaid 20 minutit. Määruskaebuse esitaja hinnangul saadab põhjendatud ajakulu hüvitamata jätmine riigi õigusabi osutavatele advokaatidele negatiivse signaali, justkui ei oleks riigi õigusabi saavatele klientidele vaja liialt palju aega kulutada, mis võib viia riigi õigusabi kvaliteedi languseni.
7.Määruskaebuse esitamisel oli advokaat seisukohal, et sellelt ei tule tasuda riigilõivu. Maakohus jättis määruskaebuse 18. juunil 2026 käiguta ja nõudis riigilõivu 70 eurot tasumist. Advokaat tasus riigilõivu 2. juulil 2026.
8.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 13. juulil 2026 ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks (TsMS § 663 lg 5).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis advokaadi taotluse osaliselt rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab advokaadi tasutaotluse täielikult (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 219 lg 6 esimese lause järgi saab kohtu määratud advokaat tasu riigi kulul riigi õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. RÕS § 22 lg 6 alusel määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 22 lg 7 esimese lause järgi kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile makstava põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitatavad kulud.
11.Riigikohtu praktika kohaselt lähtub kohus riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramisel RÕS § 22 lg-te 6 ja 7 alusel kaalutluspõhimõttest, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550/80, p 11). Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega, et praeguses asjas on maakohus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire ja jätnud kaalutluskohustuse nõuetekohaselt täitmata.
12.Ringkonnakohus nõustub, et maakohus on toimingute ajakulu vähendanud ilma sisulise põhjenduseta, miks konkreetsed tegevused peaksid võtma vähem aega kui advokaat on taotluses märkinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa advokaadi tasutaotlustes nimetatud menetlusdokumentide koostamise ja muude toimingute ajakulu pidada ilmselgelt ülemääraseks.
13.Asjaolusid arvestades ei saa ülemääraseks pidada ka 12. detsembri 2026 tasutaotluse esitamiseks kulunud aega (95 minutit). Maakohus leidis, et selle toimingu põhjendatud ajakulu on 10 minutit. Praegusel juhul nähtub asja toimikust, et täiendav ajakulu tekkis põhjusel, et riigi õigusabi infosüsteemis puudus selge lahendus olukorraks, kus varasemas menetluses määratud riigi õigusabi tasu taotlus esitatakse maksekäsu kiirmenetluses (dtl 37–50). Sellise olukorra eest ei saa vastutavaks pidada advokaati, kes peab tasutaotluse esitama seaduses ettenähtud infosüsteemi vahendusel ja seaduses ettenähtud kolmekuulise tähtaja jooksul, mille ületamine toob Riigikohtu praktika kohaselt kaasa tema tasutaotluse läbivaatamata jätmise (RKHKo
26.01.2022, 3-20-915/47, p 32; RKHKo 15.02.2023, 3-20-1115/147, p 40; RKTKm 10.06.2026, 2-24-18023/86, p 7).
14.Tasu korra § 3 kohaselt võib kohus tasu vähendada või jätta tasu määramata, kui advokaat ei ole oma kohustusi õigusabi osutamisel täitnud nõuetekohase hoolsusega. Põhjendatud on määruskaebuse etteheide, et maakohus ei ole selgitanud, milles seisnes advokaadi mittenõuetekohane hoolsus. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist järeldust teha ka asja materjalidest. Ajakulu põhjendatusele hinnangu andmisel tuleb muu hulgas arvestada asja keerukust ja ringkonnakohtu hinnangul on praegune asi olnud keskmisest keerukam. Menetlusosalistega suhtlemine oli raskendatud nii nende puuduva eesti keele oskuse tõttu (lapse isa on Hispaania kodanik, lapse emaga pidi advokaat suhtlema vene keeles) kui ka asjaolu tõttu, et isa ei saanud dokumente digiallkirjastada (dtl 33).
15.Ringkonnakohus märgib, et advokaadi vähest hoolsust õigusabi osutamisel ei saa kindlasti järeldada ka asjaolust, et hagi võeti tagasi enne hagi menetlusse võtmist. Hagi tagasivõtmise tingisid menetluse käigus muutunud asjaolud – hageja vanemad otsustasid hakata taas koos elama, mistõttu kadus vajadus elatise nõudmiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et selline tulemus oleks olnud vastuolus hageja või tema ema huvidega.
16.Eelnevast tulenevalt kuuluvad advokaadi tasutaotlused rahuldamisele ka selle aja osas, milles maakohus taotlused rahuldamata jättis ehk 185 minutit 12. detsembril 2025 esitatud taotluse alusel ja 70 minutit 29. aprillil esitatud taotluse alusel. Vandeadvokaat Meelis Massole tuleb 255 minuti eest määrata täiendav tasu 306 eurot (255 x 36 : 30), millele lisandub käibemaks.
17.Määruskaebuselt tasutud riigilõivu osas leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on määruskaebuse seisukoht, et tasutaotluse menetlus on eraldi menetlus, milles tehtud maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel kuulub kohaldamisele RLS § 59 lg 15, mitte RLS § 59 lg 14. Kuna seadus ei näe ette riigilõivu tasutaotluse esitamisel ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kohaldu selle taotluse esitamisel ka RLS § 59 lg 5, mille kohaselt avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluses tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot, ei tule RLS § 59 lg 15 kohaselt riigilõivu tasuda ka maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus märgib, et ka halduskohtumenetluses ja süüteomenetluses ei tule advokaadil tasuda riigilõivu, kui ta soovib esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega tema tasutaotlust täielikult ei rahuldatud.
18.TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv. Eelnevast tulenevalt kuulub määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot tagastamisele. Kuigi kuni
31.detsembrini 2026 kehtiva TsMS § 150 lg 4 kohaselt tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada eraldi avaldus, arvestab ringkonnakohus, et praegusel juhul leidis advokaat juba määruskaebuses, et määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba ja ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks tagastada riigilõiv käesoleva määrusega samale kontole, millelt see tasuti.
19.Määruskaebuse esitamisest tingitud muud menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja enda kanda (TsMS § 172 lg 2).
20.RÕS § 23 lg 4 kohaselt on advokatuuril õigus tsiviilasjas tehtud riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise kohtulahendi peale edasi kaevata kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.