Jätta Viru Maakohtu 5. detsembri 2025 määrus muutmata ja A.A. määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebusega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
Viru Maakohus kuulutas 20. aprilli 2020 määrusega välja A.A. (võlgnik) pankroti.
2.Maakohus lõpetas 24. mai 2021 määrusega võlgniku pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, algatas kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Maakohus märkis, et võlausaldajatel jäi tunnustatud nõuetest raha saamata järgmiselt: II järgus Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 1483,12 eurot, Tervisekassa 853,01 eurot, Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet 1011,24 eurot, Osaühing Port One 11 677,16 eurot; III järgus Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts 429,18 eurot, TCM Estonia OÜ 9531,63 eurot, Julianus Inkasso OÜ 10 066,37 eurot, Aktiva Finance Group OÜ 368,30 eurot. Võlgnikul usaldusisikuna tuli esitada kohtule kirjalik aruanne üks kord aastas, esimene aruanne 24. maiks 2022.
3.Võlgnik märkis 30. juuni 2022 aruandes, et sissetulekud puuduvad. Lisatud kontoväljavõttest 24. maist 2021 kuni 24. maini 2022 nähtus, et võlgnikule laekus kuupalga alammäära ulatuses töötasu OÜ-lt XX, OÜ-lt XX OÜ-lt ja XX OÜ-lt. 26. mai 2023 ja 29. mai 2024 aruannete järgi töötas võlgnik alates 19. detsembrist 2021 XX OÜ -s, netosissetulek vastavalt 700 eurot ja 800 kuus; laekumised XX OÜ -lt kajastuvad ka kontoväljavõtetest. 26. mai 2025 aruande järgi töötas võlgnik alates 22. aprillist 2025 OÜ-s XX brutotasu 886 eurot. Väljavõttest 20. maist 2024 kuni 11. aprillini 2025 nähtus, et võlgniku kontole laekus kuupalga alammääras või väiksem töötasu XX OÜ-lt ja XX OÜ-lt. Võlgnik loetles 18. juuni 2025 lõpparuandes töökohad, kust sai tulu töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel, ning märkis, et töötas ka mitme teise tööandja juures, kuid seda ei kajastatud töötamise registris (TÖR) ja töötasu ei makstud. Võlgnik oli 2023. a novembrist kuni 1. juunini 2024 vormistatud tööle XX OÜ-s võlaõigusliku lepingu alusel, kuid ettevõttel algasid finantsprobleemid ja väljamaksed olid miinimumpalgast väiksemad. 2024. a juunist septembrini otsis võlgnik tööd iseseisvalt, Eesti Töötukassasse (töötukassa) pöördumata. Võlgnik ei teinud võlausaldajatele väljamakseid, sest sissetulek koosnes abirahast ja töötasust, mis jäi alla kuupalga alammäära.
4.Maakohus kuulas võlgniku vande all ära. Võlgnik selgitas 13. juulil 2022, et töötab osalise tööajaga XX OÜ-s. Varem töötas võlgnik autojuhina. Tervise tõttu ei ole ta võimeline bussi- ja autojuhitööd tegema. Võlgnik omandas nõukogude ajal keskerihariduse betoonkonstruktsioonide montaaži erialal, sel erialal töötamine eeldaks ümberõpet. Võlgnikul on kaks alaealist last. Võlgnik kinnitas, et asub pärast terviseuuringuid aktiivselt tööd otsima ning saab aru kohustusest teha võlausaldajatele väljamakseid. 26. augustil 2025 selgitas võlgnik, et Narvas on töökohtadega keeruline ja kandideerimistele vaatamata ei ole ta tasuvamat tööd leidnud. Aeg-ajalt on ta töötanud veoautojuhina, kuid ei saa seda seljaprobleemide tõttu püsivalt teha. Üks laps on saanud täisealiseks, kuid õpib.
5.TCM Estonia OÜ ei pidanud võlgniku kohustusest vabastamist põhjendatuks. Võlgnik ei ole tegelenud mõistliku tulutoova tegevuse otsimisega, mis on oluline rikkumine.
Tervisekassa jättis kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada.
Port One OÜ nõustus menetluse lõpetamisega.
8.Aktiva Finance Group OÜ ja Julianus Inkasso OÜ palusid jätta võlgniku kohustusest vabastamata, sest võlgnik rikkus süüliselt oma kohustusi. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid, et oleks otsinud tulutoovamat tööd. Viis aastat alampalga eest töötamine ei ole tulutoov tegevus ja kahjustab võlausaldajaid. Võlgniku käitumine näitab, et tema huvi ei olnud suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning ta ei teinud pingutusi selle nimel, et võlausaldajate nõudeid tegelikult rahuldada.
9.Kohtutäitur Kaire Põlts ei pidanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamist või võlgniku kohustustest vabastamist põhjendatuks. Võlgnik ei ole põhjendanud, miks ta ei tegele tasuvama töö otsimisega.
10.Kohtutäitur Katrin Vellet ei toetanud võlgniku kohustusest vabastamist.
11.Eesti Vabariik jättis menetluse lõpetamise või pikendamise kohtu otsustada.
MAAKOHTU MÄÄRUS
12.Maakohus lõpetas 5. detsembri 2025 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, jättis võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ja vabastas võlgniku usaldusisiku kohustustest. Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda ning märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
12.1.Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 24. mail 2021, lõppes see 1. juulil 2025 (1. juulil 2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2, pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 (redaktsioon kuni 30. juuni 2022) ja 1. juulil 2022 jõustunud PankrS § 1932).
12.2.Maakohus selgitas võlgnikule tema PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi 24. mai 2021 määruses, 8. juuni 2022 nõudes ja 13. juuli 2022 ärakuulamisel ning võlgnik kinnitas istungil, et saab kohustustest aru.
12.3.Aruannete ja selgituste põhjal töötas võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal erinevate tööandjate juures, kuid sai töötasu alati alammääras või vähem, sissetulek oli 300– 823 eurot kuus. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset põhjendust ega tõendit selle kohta, milliseid samme ta lisatöö või suurema sissetulekuga töökoha leidmiseks astus. Võlgniku kontole ei laekunud mitmel kuul töötasu, mis tekitab küsimuse, millest võlgnik end ja lapsi tegelikult sel ajal ülal pidas. Aruannete kohaselt töötas võlgnik menetluse ajal mh XX OÜ-s (TÖR-i andmetel 19. detsembrist 2021 kuni 29. septembrini 2023). Võlgniku selgituste järgi vedas ta töötajaid objektidele, abistas busside remondil, tegi lukksepatöid ning puhastas külmikuid, saades selle eest miinimumpalka. Maakohus tuvastas Statistikaameti palgarakendusest, et Ida-Virumaal ületas autolukksepa keskmine töötasu miinimumpalka, olles 2021. a II–IV kvartalis 916–921 eurot, 2022. a 884–1037 eurot ning 2023. a I–III kvartalis 1029–1135 eurot. TÖR-i andmetel töötas võlgnik 15. novembrist 2024 kuni 31. märtsini 2025 ka XX OÜ-s lihatöötlemismasina operaatorina. Võlgnik mainis seda vaid lõpparuandes. Kontoväljavõttest ja lõpparuandest nähtub, et võlgniku töötasu oli sel ajal samuti miinimumpalga tasemel. Statistikaameti palgarakenduse andmetel ületas Ida-Virumaal lihatöötlemismasina operaatori keskmine töötasu miinimumpalka märkimisväärselt – 2024. a IV kvartalis oli keskmine töötasu 1633 eurot ning 2025. a I kvartalis 1383 eurot. Arvestades Statistikaameti andmeid, mille kohaselt on lukksepatööde, operaatori ja tehnilise iseloomuga ametikohtade keskmine töötasu Ida-Virumaal märgatavalt kõrgem kui eri tööandjate juures võlgniku saadud miinimumpalk, oleks võlgnik olnud võimeline teenima
oluliselt suuremat sissetulekut. Üksnes töökoha olemasolu, töötasu suurust arvestamata, ei saa käsitada mõistliku tulutoova tegevusena. Võlgnik peab olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda ja laste igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Esitatud asjaolud ei näita, et võlgnik oleks võtnud tarvitusele kõik mõistlikud abinõud sissetuleku suurendamiseks, sh kvalifikatsiooni täiendamiseks või tööalaste võimaluste laiendamiseks. Sellega, et võlgnik ei otsinud aktiivselt lisatööd või kõrgema töötasuga tööd, mis võimaldanuks tasuda ka võlausaldaja nõuet, kahjustas võlgnik võlausaldaja huve ja takistas nõuete kasvõi mingis ulatuses rahuldamist. Võlgnik ei täitnud nõuetekohaselt PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust aktiivselt otsida.
12.4.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt oli XX OÜ-l tsiviilasjas nr 2-23-3265 vaidlus endise töötajaga ning võlgniku seotus XX OÜ-ga praeguses menetluses avaldatust oluliselt suurem. Äriühing viitas vaidluses võlgnikule kui vanemtöötajale, tööandja esindajale. Võlgniku ja XX OÜ tihedamale seotusele viitab ka asjaolu, et nad kasutavad sama e-posti aadressi. Äriregistri andmetel on XX OÜ juhatuse liige ja ainuosanik võlgniku 80-aastane ema B.B, mis suurendab veelgi kahtlust, et tegelikult korraldas äriühingu tegevust hoopis võlgnik. 30. juuni 2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-23-3265 luges kohus usutavaks XX OÜ endise töötaja väite, et tööandja korraldusel võis töötaja tööpäeva lõpus võtta kassast töötasu sularahas, mille kohta koostas käsitsi arvestuse ja saatis foto sellest võlgnikule kui tööandja esindajale. Seega on usutav, et ka võlgnik, töötades ettevõttes tegelikkuses oluliselt kõrgemal positsioonil, võis saada sularahas tasu, mida ta ei ole kohtule avaldanud. XX OÜ tegevusala on liha ja lihatoodete jaemüük ning osanik võlgniku elukaaslane ja laste ema B.B. Ärakuulamisel teatas võlgnik, et elukaaslane töötab müüjana. Kuivõrd ka nimetatud äriühing on n-ö peresisene ettevõte, on samuti usutav, et võlgnik on ettevõtte ja selle tegevusega avaldatust oluliselt rohkem seotud. Maakohus pidas eluliselt usutavaks, et võlgnik sai lisaks ametlikule töötasule mitteametlikku töötasu ehk varjas oma sissetulekuid. Ei ole eluliselt usutav, et võlgnik sai nimetatud ettevõtetes üksnes miinimumpalka, sh arvestades tema enda kirjeldatud tööülesannete laadi ja mahtu, mis vastavad pigem kõrgema palgaga ametikohtadele. Võlgniku sissetulekute kohta esitatud teave ei pruugi olla täielik ning tema majanduslik olukord erineb aruannetes märgitust. PankrS § 173 lg 2 kohaselt ei tohi võlgnik saadud tulusid varjata.
12.5.Võlgnik teatas, et tervisemured takistavad tulutoovama töö leidmist ja töötamist nt pikamaa veoautojuhina. 28. augusti 2025 arstitõend nr 3058 ei tõenda, et võlgniku töövõime oleks vähenenud või et tal ei oleks võimalik teatud liiki töid teha. Töövõime vähenemist ja töökoormuse vähendamise vajadust hindab töötervishoiuarst, samuti hindab töövõimet töötukassa, kes väljastab isikutele tõendeid osalise töövõime kohta.
12.6.PankrS § 173 lg-d 3–6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse. Võlgnik ei teinud võlausaldajatele nelja aasta jooksul ühtegi väljamakset. See näitab huvi puudumist menetluse eesmärgi vastu ja tahtmatust teha pingutusi kohustuste reaalseks vähendamiseks.
12.7.Võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, rikkus PankrS § 173 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud kohustusi vähemalt raskelt hooletult ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Kuna vara varjata saab põhimõtteliselt ainult tahtlikult, siis on varjamise puhul tegemist tahtliku kohustuse rikkumisega. Võlgnik ei ole usutavalt põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust. Võlgniku käitumine on käsitatav võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.8.Arvestades tasumata võlgade suurust ja võlgniku käitumist menetluses, sh vara varjamist, ei ole põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse tähtaega pikendada.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13.Võlgnik esitas 15. detsembril 2025 määruskaebuse, milles palub tühistada määruse, millega maakohus lõpetas kohustustest vabastamise menetluse ja jättis võlgniku kohustustest vabastamata, ning teha uus määrus, millega vabastada võlgnik kohustustest või jätkata võlgniku vabastamist pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, või saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Maakohtu järeldused tuginevad subjektiivsel arvamusel. Kohus hindas kõiki asjaolusid ja tõendeid valesti. Põhjendamatu on järeldus, et võlgnik ei teinud küllaldaselt jõupingutusi tasuva töö leidmiseks. Kohus ei selgitanud kordagi, milliseid toiminguid tuleks võlgnikul veel teha. Töökohtade vahetus räägib sellest, et võlgnik püüdis leida tööd, mis võimaldaks tal sissetulekut saada. Võlgnik ei ole süüdi, et Ida-Virumaa ettevõtjad ei soovi maksta minimaalsest töötasust rohkem. Võlgnikul ei ole võimalik leida kõrgelt tasustatavat tööd, sest tal ei ole ei haridust ega oskusi ning ta ei valda küllaldaselt eesti keelt. Maakohtu viidatud Statistikaameti andmed lähtuvad keskmisest töötasust, kuhu on arvestatud ka palgad suurtes ettevõtetes ja riigisektoris, kus on kõrgendatud nõuded kvalifikatsioonile ja riigikeele oskusele. Võlgniku tegevus XX OÜ-s ei tõenda, et tal oli muu sissetulek. On loomulik, et võlgnik oli huvitatud emale kuuluva ettevõtte arengust ja tegi tavalisest töölisest suuremaid jõupingutusi ning suure osa töödest. Töötasu oli minimaalne ettevõtte finantsvõimaluste, tegevuskindluse tagamise, ettevõtlusriskide jagamise ja väikefirma tegevuse eripärast tulenevate majanduslikult põhjendatud asjaolude tõttu. Selline töö tasustamise korraldus ei ole katse kohustustest kõrvale hoida, vaid objektiivne ja vajalik ettevõtte töös hoidmiseks. See puudutab ka XX OÜ-d, kus võlgnikul olid samasugused ettevõtluse arendamise huvid. XX OÜ looja oli võlgniku ema, sest tema finantseeris äritegevuse alustamist. Alustaval äril ei ole võimalik suuremat töötasu maksta. Minimaalne sissetulek ei tõenda varjatud sissetulekute olemasolu, vaid on seaduslikult kehtestatud ja laialt kasutatav töötasu vorm, eriti väikeettevõtluses. Võlgnik tunnistati pärast töövõime hindamise printsiipide muutumist täielikult töövõimeliseks. See ei tähenda veel, et ta on täielikult võimeline igasugust tööd tegema. Töötukassa otsus näitab ainult administratiivse hinnangu formaalset tulemust.
14.Aktiva Finance Group OÜ ja Julianus Inkasso OÜ on maakohtu määrusega nõus ja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
15.Eesti Vabariigi leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, ning jätab menetluse edasise käigu kohtu otsustada.
16.Tervisekassa palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Tervisekassa nõue on jõustunud kohtuotsustega tuvastatud tahtlikult tekitatud tervisekahjustuse ravikulude hüvitamise nõue, millest ei ole võlgnikku võimalik vabastada.
17.TCM Estonia OÜ ei toeta määruskaebust. Määrus on piisavalt põhjendatud. Võlausaldaja nõustub maakohtu järeldustega mh osas, mis puudutab võlgniku töötamist lähisugulase nimele registreeritud ettevõttes. Võlgniku soov toetada pere ettevõtet sattus vastuollu talle kohustustest vabastamise menetluses pandud kohustustega.
18.Kohtutäitur Kaire Põlts vaidleb määruskaebusele vastu.
Võlgnik peab otsima võimalusi tulutoovamaks tegevuseks ja pingutama oma konkurentsivõimelisuse tõstmiseks. Võimalus on osaleda koolitustel, õppida eesti keelt, pöörduda töötukassa poole, kes pakub koolitusi ka töötavatele isikutele. Määruskaebusest nähtuvalt oli võlgnik aktiivne äriühingu eestvedaja ja selle arengusse panustaja ning täitis sisuliselt juhatuse liikme ülesandeid. Ei ole eluliselt usutav, et võlgniku 76-aastane ema asus 2021. a kõrges eas ja varasema kogemuseta tegelema ettevõtlusega. XX OÜ-d ei saa pidada alustavaks ettevõtteks. Võlgnikul on juhiload ja oskus juhtida erinevaid sõidukeid, mh raskeveokeid. Ainuüksi töötukassa andmetel pakub kolm Ida-Virumaa ühingut tööd rahvusvahelisteks kaubavedudeks, lisaks leidub tööpakkumisi töötamiseks maakonna piires. Seega on võlgnikul oskused, mille järele on nõudlus. Võlgnik eelistas põhjendamatult töösuhet, mida ei saa pidada piisavalt tulutoovaks ega võlausaldajate huvides mõistlikuks.
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja võlgniku määruskaebus rahuldamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1, § 659). Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
21.Võlgnik esitas kohustustest vabastamise avalduse koos pankrotiavaldusega 17. veebruaril 2020, seega kohaldas maakohus FIMS § 68 lg 2 alusel õigesti kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS redaktsiooni, samas arvestas ka 1. juulil 2022 jõustunud PankrS § 1933. Kuna võlgniku kohustusest vabastamise menetlus algatati 24. mai 2021 määrusega, oleks see PankrS § 175 lg 1 alusel kestnud viis aastat menetluse algatamisest ehk kauem kui kolm aastat pärast 1. juulit 2022. Seega lühenes võlgniku suhtes kohustustest vabastamise otsustamise tähtaeg PankrS § 1933 lg 1 alusel 1. juulini 2025 ning maakohus otsustas tähtaegselt ja põhjendatult võlgniku kohustusest vabastamise üle. Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus PankrS § 175 lg 8 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis võlgniku õigesti kohustusest vabastamata ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. Mh sätestab PankrS § 175 lg 2 absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt RKTKm 5. oktoober 2016, 3-2-1-90-16, p-d 12, 13). Maakohus keeldus põhjendatult võlgnikku PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustusest vabastamast, sest võlgnik rikkus vähemalt raskelt hooletult PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Maakohus hindas kõiki asjaolusid ja tõendeid ning põhjendas oma hinnanguid ja järeldusi nõuetekohaselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6, § 659). Võlgnik ei nõustu sellega, et ei teinud küllaldaselt jõupingutusi tasuva töö leidmiseks ning varjas oma sissetulekut; seega ei nõustu võlgnik sellega, et rikkus PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määrust muuta või tühistada. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.1.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Maakohus analüüsis määruse põhjendava osa p-des 10–15 põhjalikult ja ammendavalt võlgniku tegevust menetluse ajal ning jõudis põhjendatult järeldusele, et võlgnik ei tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega otsinud seda piisavalt, rikkudes seega PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust. Võlgnik küll töötas menetluse ajal ja vahetas ka töökohti, kuid tema pangakontole laekunud ametlik sissetulek ei olnud kunagi sellises suuruses, et sellest oleks olnud võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid mingilgi määral. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha (RKTKm 30. oktoober 2019, 2-11-24696/82, p 19). Puuduvad mõjuvad põhjused, mis oleksid takistanud võlgnikul tulutoovama töö leidmist. Keeleoskuse puudumine ei ole mõjuv põhjus, keelt on igas vanuses inimene võimeline õppima. Võlgnik väidab üldsõnaliselt, et otsis tasuvamat tööd, kuid ei esita selle kohta ühtegi konkreetset asjaolu, mis muudaks tema väited veenvamaks. Maakohus põhjendas seevastu piisavalt, et võlgniku täidetud tööülesannete eest oli võimalik ka Ida-Virumaal saada suuremat kui minimaalset töötasu. Maakohus tõi õigesti välja, et võlgnik töötas suure osa ajast seotud isikute äriühingutes, täites minimaalse tasu eest ülesandeid, mille eest on Statistikaameti andmetel keskmine töötasu Ida-Virumaal võlgniku teenitust tunduvalt suurem. Maakohus tugines Statistikaameti andmetele konkreetsetes valdkondades, milles võlgnik tegutses. Seega ei ole kohased võlgniku viited kõrgelt tasutatavatele töökohtadele keemiatööstuses, energeetikas, riigistruktuurides, meditsiinis, sotsiaalalal jms, kus on nõuded kvalifikatsioonile ja keeleoskusele, mis võlgnikul puuduvad. Lisaks nõustub ringkonnakohus kohtutäitur Kaire Põltsiga, et võlgnikul on AM-, B-, BE, C-, CE-, D- ja DE-kategooria juhiload ning seega ka oskused, mille järele on nõudlus mh IdaVirumaal, kuid võlgnik eelistas põhjendamatult töösuhteid, mida ei saa pidada piisavalt tulutoovaks ega võlausaldajate huvides mõistlikuks. Kohtutäituri vastuses viidatud töökuulutused puudutavad küll aega pärast menetluse lõpetamist, kuid näitavad siiski tööpakkumiste olemasolu. Võlgniku avaldatu järgi transportis ta XX OÜ-s mh töölisi (dtl 212), seega ei ole veenev selgitus, et ta ei saanud tervise tõttu auto- või bussijuhina töötada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku esitatud 28. augusti 2025 arstitõend (dtl 376) ei tõenda vajadust vähendada töökoormust. Määruskaebusest ilmneb, et töötukassa tunnistas võlgniku täielikult töövõimeliseks (dtl 512). Võlgniku üldine arutlus töövõime hindamise printsiipide üle ja järeldus, et töötukassa otsusele vaatamata võivad inimese diagnoosid, kroonilised haigused või piiratud funktsioneerimine objektiivselt takistada mitmete töödega tegelemist, ei ole asjakohane. Võlgnik ei esitanud asjaolusid ega tõendit selle kohta, mis takistas konkreetselt temal tulutoovama töö tegemist. Perearsti 28. augusti 2025 tõend, milles on loetletud erinevaid diagnoose ja tehtud otsus, et patsient on pidevalt pulmonoloogi, neuroloogi ja endokrinoloogi jälgimise all, ei tõenda seda, et võlgniku tervislik seisund takistas tal kogu menetluse vältel tulutoovama töö leidmist, eriti arvestades seda, millisel määral oli võlgnik võimeline tegutsema lähedaste ettevõtetes. Võlgniku määruskaebuses toodu kinnitab, et ta tegutses tulutoova tegevuse ja selle otsimise asemel minimaalse tasu eest emale ja elukaaslasele kuuluvates osaühingutes. Võlgniku panus ja tegevus XX OÜ-s ja XX OÜ-s ning nimetatud osaühingute järgmises alapunktis toodud majandustegevuse tulemused annavad alust arvata, et võlgniku oskused, võimed ja võimalused ei olnud nii piiratud nagu ta püüab näidata.
22.2.PankrS § 173 lg 2 kohaselt ei või võlgnik varjata saadud tulusid ning vara, samuti peab ta andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
Maakohus põhjendas määruse põhjendava osa p-s 13 piisavalt järeldust, et võlgnik on ilmselt varjanud oma tegevust ja sissetulekut XX OÜ-s ja XX OÜ-s ning seega rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust. Võlgnik kinnitab ka määruskaebuses, et oli huvitatud XX OÜ ja XX OÜ, mille osanikud on vastavalt tema ema ja elukaaslane, arendamisest ning tegi seal suure osa töödest, saades selle eest väidetavalt vaid minimaalset tasu (dtl 512). Samas tuvastas maakohus tsiviilasja nr 2-23-3265 materjalidest, et XX OÜ-s võisid töötajad võtta ise töötasu sularahas kassast. Puudub alus arvata, et juhtpositsioonil olevad inimesed ei toiminud samamoodi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on hagita asi, millele on omane uurimispõhimõte. TsMS § 5 lg-st 3 ning § 477 lg-test 5 ja 7 tuleneb hagita asjas kohtule asjaolude selgitamise ja tõendite kogumise kohustus. Ringkonnakohus tutvus e-äriregistris avalikult kättesaadavate XX OÜ ja XX OÜ majandusaasta aruannetega. XX OÜ alustas 2022. a majandusaasta aruande järgi tegevust 7. detsembril 2021, teenuste maht suurenes juba 2022. a 311 409 euroni – sh liha ja lihatoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes 269 890 eurot ja kaubavedu maanteel 41 519 eurot – ning puhaskasum oli 33 233 eurot. XX OÜ 2024. a majandusaasta aruande kohaselt kasvasid 2024. a traditsioonilise äritegevuse mahud stabiilselt ja kindlustati saavutatud turuosa, järgmisel majandusaastal oli eesmärk osutatavate teenuste sortimendi laiendamise kaudu säilitada turupositsioon; 2024. a oli müügitulu 22 362 eurot ning kasum 2643 eurot. 2025. a aruande järgi oli XX OÜ müügitulu 90 682 eurot ja kahjum küll 5913 eurot, kuid ettevõte alustas 1. septembril 2025 tegevust maanteetranspordi sektoris ning käivitamise osana tehti 5869 euro suurune investeering sõidukite rentimise tagatisrahaks. Eeltoodu lükkab ümber võlgniku põhjendused selle kohta, miks ta oma suurele tööpanusele vaatamata pidi leppima väidetavalt alammääras töötasuga või töötama tasuta. Võlgnikul tuli avaldada kogu oma sissetulek, mitte vaid ametlik minimaalne sissetulek, mis on võlgniku väitel väikeettevõtluses laialt kasutatav töötasu vorm.
22.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgnik rikkus oma kohustusi vähemalt raskest hooletusest ning sissetuleku varjamise osas tahtlikult. Raske hooletus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus vastavalt VÕS § 104 lg-le 5 õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Maakohus määras usaldusisikuks võlgniku enda. Sellisel juhul tuli kohtul PankrS § 172 lg 6 teise lause alusel kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Maakohus tõi võlgniku kohustused välja 24. mai 2021 määruses ja 8. juuni 2022 kohtunõudes (dtl 186). Lisaks selgitas maakohus 13. juuli 2022 ärakuulamisel (dtl 213) ka suuliselt väga põhjalikult ja arusaadavalt, et otsida ja leida tuleb tasuvam töö ning tasuda võlausaldajate nõudeid, võlgnik peab olema aktiivne ja täitma oma kohustusi, vastasel korral teda kohustustest ei vabasta. Maakohus ei pidanud võlgnikule pidevalt ja üksipulgi selgitama erinevaid toiminguid tulutoovama tegevuse leidmiseks ega seda, et sissetulekuid ei tohi varjata. Arvestades, et võlgnik suutis täita seotud isikute ettevõtetes ka keerulisemaid kui lihttöölise ülesandeid, puudub alus kahelda, et ta saab aru, mida tähendab tulutoovam tegevus või selle otsimine ning kohustus mitte varjata sissetulekuid.
22.4.Võlgnik ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kaaluda menetluse jätkamist. Lisaks ei oleks see seadusest tulenevate tähtaegade möödumise tõttu ka võimalik. Pikendatud menetluse tähtaeg ei või olla enne 1. juulit 2022 kehtinud PankrS § 175 lg 5 1 järgi kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest ning 1. juulil 2022 jõustunud FIMS § 49 lg 9 järgi kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Pikendamise tähtaegade kohta puudub eraldi üleminekusäte. Arvestades eeltoodut, FIMS § 68 lg-t 2 ja analoogia alusel PankrS § 1933 lg-t 1, saaks ringkonnakohtu arvates pikendada enne 1. juulit 2022 algatatud
kohustustest vabastamise menetlust kuni seitsme aastani alates algatamisest, kuid mitte kauemaks kui 1. juulini 2026, s.o kuni nelja aastani alates 1. juulist 2022
23.Arvestades kohustustest vabastamise menetluse olemust, peab ringkonnakohus õiglaseks jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 172 lg 1). Määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.