2-25-121211 X.T ja T.F hagi X.G vastu elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras kirjalik hagimenetlus
Hagihind
2344,68 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja I
X.T (isikukood: XXX)
Hageja II
T.F (isikukood: XXX)
Hagejate seaduslik esindaja
L.C (isikukood: XXX)
Hagejate lepinguline esindaja
jurist Merle Albrant
Kostja
X.G (isikukood: XXX)
Kostja lepinguline esindaja
vandeadvokaat Grete Kirsimaa
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista X.G-lt T.F kasuks alates 22.09.2026 kuni T.F täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) välja elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 318,62 eurot kuus (valem: elatise baassumma 295,86 eurot, millele on liidetud 62,76 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
Mõista X.G-lt T.F kasuks sissenõutavaks muutunud elatis ühekordse summana perioodi 03.09.2025–21.09.2026 eest kokku 1058,47 eurot.
4.Mõista X.T X.T kasuks alates 22.09.2026 kuni X.T täisealiseks saamiseni (XX.XX.XXXX) välja elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 270,83 eurot kuus (valem: elatise baassumma 295,86 eurot, millele on liidetud 62,76 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest, mida on vähendatud 15% (kuna laste vanusevahe on vähem kui kolm aastat). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.
5.Mõista X.T X.T kasuks sissenõutavaks muutunud elatis ühekordse summana perioodi 03.09.2025–21.09.2026 eest kokku 752,70 eurot.
Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis tuleb iga kuu 10. päevaks üle kanda laste X L.C (L.C) pangakontole (hetkel nr XXX), selgitusega „elatis X.T ja T.F“. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada kohtuotsus kätte hagejate ja kostja lepingulistele esindajale.
Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632). Selgitus Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
Hagiavaldus ja seisukohad
1.X.T ja T.F (hagejad) esindaja esitas 03.09.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X.G-lt 400 euro elatise saamiseks. Kohus koostas 04.09.2025 võlgnikule makseettepaneku. Võlgniku X.G esindaja esitas 04.09.2025 nõudele vastuväite.
2.Hagejate esindaja esitas 03.10.2025 kohtule hagi, milles paluvad välja mõista kostjalt hagejale II elatise 140,82 eurot kuus ja hagejale I 119,70 eurot kuus, kokku 260,52 eurot (dtl 27– 36). Elatist nõutakse alates 03.09.2025 kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni ja selle suurus peab edaspidi muutuma vastavalt hagis kirjeldatud PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatud alustele ning lapsetoetuse suuruse muutumisele.
3.Hagi kohaselt on hageja I (dtl 39) ja hageja II (dtl 38) on L.C ja kostja lapsed ning elavad alates 2022. aasta märtsist koos Xga. Vanemate kooselu lõppes pärast nende suhete halvenemist ja 2022. aasta veebruaris pere senises elukohas toimunud põlengut, mille järel kolis X lastega oma vanemate juurde. Kostja jäi elama senisesse elukohta XXX , mis kuulub kostja Xle. Kostja toetas hagejaid jaanuarist 2024 kuni märtsini 2025 kokku 50 euroga kuus, kuid alates 2025. aasta aprillist ei ole ta lapsi rahaliselt toetanud (dtl 40). Tartu Maakohtu 20.03.2025 määrusega nr 224-15035 määrati kindlaks Xja laste suhtluskord (dtl 42–45). Selle kohaselt viibivad hagejad Xga keskmiselt 8–10 ööpäeva kuus. Laste haigestumise korral viibivad nad Xga, mistõttu väheneb X juures veedetav aeg ja suurenevad X kulud, sh laste ravi ja ravimitega seotud kulud.
4.Hagist nähtub, et hagejal II on diagnoositud puue (dtl 46–47) ja temaga tuleb viibida kolm päeva aastas Tartu Ülikooli Kliinikumis uuringutel. Samuti peab hageja II kahel korral aastas viibima Tallinnas haiglas X operatsioonil ja kahel korral käima Tallinnas operatsioonijärgses kontrollis. Nende ravikäikudega seotud sõidukulud ja X töölt eemal viibimisega kaasnevad kulud kannab ema. Puudega lapse riiklik toetus ei kata kõiki lapse puudest tulenevaid kulutusi. X kannab X osa laste vajadustega seotud kuludest ka ajal, mil lapsed viibivad X juures, välja arvatud sellel ajal laste toit ja X pakutav meelelahutus. Laste riided ostab peamiselt X ja samuti tasub X mõlema lapse Xtasud. X on korduvalt teinud kostjale ettepaneku tasuda vähemalt 50% laste Xkuludest ja saatnud talle sellekohaseid sõnumeid, kuid kostja on neid palveid eiranud (dtl 48–52). Hagejate väitel ei ole kostjaga võimalik laste ülalpidamise küsimusi sisuliselt arutada, kuna ta eirab X palveid lapsi majanduslikult toetada. Seetõttu lasub hagiavalduse kohaselt laste ülalpidamise majanduslik koormus valdavalt Xl.
5.Hagis tuuakse välja, et mõlemad vanemad töötavad. Laste X töötab XXX OÜ-s ja tema brutotöötasu on 1322 eurot kuus. Lisaks saab ta lastetoetust 160 eurot ja hagejale II määratud
puudetoetust 139 eurot kuus. Xle kuulub 2007. aasta XXX, mida ta kasutab laste igapäevaseks transportimiseks ja puudega lapse arstivisiitideks. X elab koos lastega oma vanematele kuuluval kinnistul. Kostja töötab Xle teadaolevalt XXX OÜ-s, kuid X ei tea kostja igakuise sissetuleku suurust. Samuti elab kostja Xle teadaolevalt oma Xle kuuluvas majas koos X ja Xga ning tal on kaks sõiduautot, XXX ja XXX, mille täpsemad andmed ja väärtus ei ole Xle teada. Hagejate seisukoha järgi on kostjal töötava isikuna võimekus laste ülalpidamisse panustada, kuid vähemalt alates 2025. aasta juunist on ta eiranud X palveid osaleda laste ülalpidamiskulude kandmises. Seetõttu pöördus laste X nende seadusliku esindajana elatise nõudega kohtusse.
6.Hagejad esitasid 27.11.2025 kohtule seisukoha kostja 12.11.2025 vastusele, leides, et kostja seisukoht ja kompromissiettepanek ei taga laste õigust saada ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumi ulatuses (dtl 71–78). Kuigi kostja on viidanud elatiskalkulaatorile ja lähtunud arvestusest, mille kohaselt viibivad lapsed tema juures 10 päeva kuus, ei ole ta vastavat elatist tegelikult tasunud. Hagejate hinnangul ei õigusta vaidlus selle üle, kas lapsed viibivad X juures 8 või 10 päeva kuus, elatise tasumata jätmist. Kostja lõpetas pärast suhtluskorra määramist lastele elatise tasumise ega ole tõendanud, et ta kannaks reaalselt laste ülalpidamiskulusid. Alates hagi esitamisest 03.09.2025 kuni hagejate seisukoha esitamiseni 27.11.2025 ei ole kostja hagejate väitel vabatahtlikult elatist tasunud. Kohtumenetluse ajaks on mõlemale lapsele määratud riiklik elatisabi ja seisuga 27.11.2025 on riik tasunud lastele kokku 1160 eurot (dtl 79– 83).
7.Hagejad toovad uue asjaoluna välja, et 12.11.2025 peatas kohus tsiviilasjas nr 2-25-18604 isa ja laste suhtlemise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (dtl 85–89). Lapsed ei ole suhtluskorra alusel Xga viibinud alates septembrist 2025. Seetõttu ei toimu praegu X poolt laste vahetut ülalpidamist, mille alusel saaks elatist laste X juures viibitud päevade tõttu vähendada. Hagejate esitatud elatiskalkulaatori arvestuse kohaselt oleks kostja elatise tasumise kohustus hagejale II 301,74 eurot ja hagejale I 256,48 eurot kuus ehk kokku 558,22 eurot. Hagejad ei nõustu kostja ettepanekuga tasuda mõlemale lapsele elatist vaid 60 eurot kuus, kuna kostja ei ole põhjendanud elatise sellises ulatuses vähendamist ega tõendanud, et ta kannaks laste kulusid. Hagejad on jätkuvalt valmis kompromissiks ja nõustuvad, et kostja hakkab elatist tasuma alates 01.02.2026, kui lõpeb riikliku elatisabi saamise periood. Hagejate ettepaneku kohaselt tasuks kostja alates 01.02.2026 elatist vastavalt PKS § 101 lg 1 ja lg 3–7 sätestatud määrale. Kuni X ja laste suhtluskord on peatatud või lapsed viibivad X juures vähem kui 7 kalendripäeva kuus, oleks elatis hagejale II 301,74 eurot ja hagejale I 256,48 eurot kuus. Kui tulevikus määratakse suhtluskord, mille kohaselt viibivad lapsed X juures rohkem kui 7 kalendripäeva kuus, saab kostja pöörduda kohtusse elatise vähendamiseks. Menetluskulude osas vaidlevad hagejad kostja taotlusele vastu ja paluvad jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejate hinnangul oli kohtusse pöördumine tingitud kostja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisest. Samuti märgivad hagejad, et täpsustatud hagiavalduses oli laste X juures viibimisega arvestatud ja esitatud olid tõendid selle kohta, et laste X oli enne kohtusse pöördumist palunud kostjal laste ülalpidamises osaleda. Hagejad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
8.Hagejad esitasid 02.09.2026 lõplikud seisukohad, millest nähtuvalt ei ole kostja menetluse kestel täitnud laste ülalpidamise kohustust ega tasunud lastele elatist (dtl 131-139). Hagejate sõnul ei ole kostja panustanud laste ülalpidamisse ka muul viisil. Menetluse ajal on lapsi toetanud riik – Sotsiaalkindlustusameti 22.10.2025 otsuste alusel maksti lastele kohtumenetlusaegset elatisabi perioodi 04.09.2025–31.01.2026 eest (dtl 101-105) kokku 1960 eurot, kumbki laps 980 eurot, mida hagejad arvestavad menetlusaegse elatise katteks. Hagejate esitatud arvestuse kohaselt oleks kostja pidanud alates hagi esitamisest 03.09.2025 kuni 2026. aasta septembrini tasuma hagejale II elatist kokku 2038,47 eurot ja hagejale I 1732,70 eurot. Riigilt saadud elatisabi arvestades on hagejate esitatud arvestuse kohaselt hagejat II puudutava menetlusaegse elatise võlg kostjal 1058,47 eurot ja hageja I puhul 752,70 eurot. Kohtumenetluse ajal tegi kohus 28.07.2026 tsiviilasjas nr 2-25-18604 lahendi laste suhtluskorra kohta, mille kohaselt ei suhtle lapsed enam Xga kaheksa kalendripäeva kuus. Sellest tulenevalt kehtib lahendi tegemise ajal teistsugune elatise summa kui hagi esitamise ajal. Hagejate PKS § 101 alusel esitatud arvutuse kohaselt on hageja II igakuise elatise suurus 318,62 eurot ja hageja I igakuise
elatise suurus 270,83 eurot ehk kokku 589,45 eurot. Hagejad taotlevad, et kostjalt mõistetaks hageja II kasuks välja menetlusaegne elatis perioodi 03.09.2025–30.09.2026 eest 1058,47 eurot ning alates 01.10.2026 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuine elatis 318,62 eurot. Hageja I kasuks taotlesid hagejad menetlusaegse elatise väljamõistmist kostjalt perioodi 03.09.2025– 30.09.2026 eest 752,70 eurot ning alates 01.10.2026 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuise elatise väljamõistmist 270,83 eurot. Hagejad taotlevad, et igakuine elatis muutuks nõudes kirjeldatud alustel vastavalt baassumma indekseerimisele, brutokuupalga ja lapsetoetuse suuruse muutumisele ning hageja I puhul ka PKS § 101 lg-s 7 sätestatud vähendusele. Menetluskulude osas märkisid hagejad, et nad on perioodil september 2025 kuni september 2026 kandnud hagimenetlusega seotud õigusabikulusid kokku 980 eurot. Hagejad paluvad jätta menetluskulud 980 eurot täies ulatuses kostja kanda ning rakendada väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kostja vastuväited
9.Kostja esitas 12.11.2025 seisukoha, milles avaldab, et ei nõustu hagejate väitega, nagu ei osaleks ta laste ülalpidamises, ning vaidles vastu hagis nõutud elatise suurusele (dtl 63–66). Kostja toob välja, et Tartu Maakohtu 20.03.2025 määrusega kinnitatud suhtluskorra kohaselt viibivad mõlemad lapsed Xjuures ja tema ülalpidamisel keskmiselt 10 päeva kuus. Sel ajal hoolitseb kostja laste eest vahetult, korraldab nende igapäevaelu ja kannab nende ülalpidamisega seotud jooksvaid kulusid. Kostja leiab Riigikohtu praktikale tuginedes, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorda ja aega, mil lapsed viibivad X juures ja Xtäidab ülalpidamiskohustust vahetult. Kostja hinnangul ei ole seetõttu põhjendatud elatise väljamõistmine hagis nõutud ulatuses. Samuti märgib kostja, et ta osaleb laste kasvatamises ja tal on soov ning tahe selles aktiivselt osaleda. Hagejad on nõudnud elatist hageja II puhul 140,82 eurot kuus ja hageja I puhul 119,70 eurot kuus. Kostja hinnangul on laste temaga veedetavat aega arvestades põhjendatud elatis hageja II puhul 100,57 eurot kuus ja hageja I puhul 85,48 eurot kuus. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate seadusliku esindaja kanda. Menetluskulude jätmine kostja kanda oleks äärmiselt ebaõiglane. Kohtumenetlus ei ole tingitud kostja poolt ülalpidamiskohustuse tahtlikust rikkumisest. Menetluskulud on põhjustanud hagejate X, kes ei arvestanud laste olulist viibimist Xjuures ning hagejate X ei ole püüdnud lahendada erimeelsusi kohtuväliselt. Hagejate seaduslik esindaja on käesolevas hagis nõudnud oluliselt väiksemat summat, kui maksekäsu kiirmenetluse avalduses.
10.Kostja jääb 11.12.2025 vastuses oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja täpsustab, et ta ei ole teadaolevaid asjaolusid maha vaikinud, vaid on määruskaebuse esitamisega püüdnud saavutada lastega suhtlemise küsimuse ülevaatamist hooldusõiguse menetluses (dtl 93). Kostja on jätkuvalt seisukohal, et ta ei ole toime pannud ühtegi talle etteheidetavat tegu ja tema hinnangul on tegemist otsitud põhjustega ja võimalik, et laste äärmusliku mõjutamisega, et saavutada olukord, kus isal ei oleks võimalik lastega kohtuda. Kostja hinnangul on selline mõjutamine lastele väga kahjulik ning kahjustab nende vaimset tervist.
11.Kostja esitas 02.09.2026 lõplikud seisukohad, milles avaldab, et ei vaidle vastu vanemate kohustusele oma alaealisi lapsi ülal pidada, kuid leiab, et vaidluse keskmes on elatise põhjendatud ulatus. Kostja märgib, et kuni 12.11.2025 kehtis kohtulahendiga kinnitatud suhtluskord, mille kohaselt viibisid lapsed X juures keskmiselt ligikaudu 10 päeva kuus, mistõttu täitis kostja enda hinnangul sel ajal ülalpidamiskohustust osaliselt vahetult (dtl 98–100). Kostja leiab, et elatise määramisel tuleb seda arvestada, kuna vastasel juhul peaks ta kandma laste kulusid nende tema juures viibimise ajal ja tasuma sama aja eest ka rahalist elatist teisele vanemale. Kostja toob välja, et Tartu Maakohtu 20.03.2025 määrusega kinnitatud kompromissi kohaselt pidid mõlemad lapsed viibima X juures keskmiselt ligikaudu 10 päeva kuus ning TsMS § 5621 lg 3 kohaselt kuulus lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus täitmisele viivitamata alates selle teatavaks tegemisest. Kostja hinnangul ei kõrvalda 12.11.2025 toimunud X ja laste suhtluse peatamine tagasiulatuvalt seni kehtinud suhtluskorra tähendust elatise arvestamisel. Kostja viitab PKS § 100 lg-le 2 ning leiab, et teda ei saa käsitada vanemana, kes laste
kasvatamises ei osale. Kostja seisukoha järgi hõlmab vahetu ülalpidamine muu hulgas laste eluaseme-, toidu-, transpordi-, hügieeni- ja esmatarbekulusid ning vajadusel riiete, kooli ja huvitegevusega seotud jooksvaid kulusid, samuti igapäevast hooldust ja järelevalvet. Kostja hinnangul tuleb seetõttu elatise arvestamisel eristada perioodi kuni 12.11.2025, mil kehtis kohtulik suhtluskord, ja sellele järgnevat perioodi, mil X ja laste suhtlus oli peatatud. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta elatise nõue esitatud kujul rahuldamata ja võtta kuni 12.11.2025 elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse laste X juures viibimist ja kostja poolt sel ajal antud vahetut ülalpidamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13.Esiteks märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest. Samuti ei ole kohus TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (RKTKo nr 2-19-19160, p 15, TrtRKo nr 2-21-137993, p 9).
14.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, kes on elatisnõude materiaalõiguslik kandja (RKTKo nr 2-19-9679, p 12; 3-2-1-75-11, p 11). PKS §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. Alaealise lapse ülalpidamise kohustus tekib vanemal PKS § 97 p 1 järgi igal juhul, st alaealine laps on perekonnaseaduse mõtte järgi abivajav isik, kellel on õigus saada ülalpidamist. Elatisenõude esitamisel esindab teda teovõime piiratuse tõttu PKS § 120 lg 1 järgi tema hooldusõiguslik vanem. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13). PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13). Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või üldjuhul igakuine elatis olla väiksem kui PKS §-s 101 arvutatud summa (nn miinimummäär). Samas sätestab PKS § 100 lg 3, et vanemad võivad omavahelisel kokkuleppel täpsustada ülalpidamise andmise viisi ja perioodi (vt ka RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 16). Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Hagejad nõuavad seadusjärgset miinimumelatist, seega on hagejate elatisnõue lubatav ning hagejad ei pea kohtule selle kohta tõendeid esitama.
15.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on nende X ja seaduslik esindaja L.C ning kostja (dtl 38-39). Samuti on tuvastatav, et hagejad elavad alates 2022. aasta märtsist koos Xga ja kostjast eraldi. Kohus tuvastab, et kostja ei ole käesoleva menetluse kestel hagejatele elatist tasunud. Hagejad on sellele tuginenud nii 27.11.2025 esitatud seisukohas kui ka 02.09.2026 esitatud lõplikes seisukohtades ning kostja ei ole esitanud
tõendeid, millest ilmneks vastupidine. Hagejate seaduslik esindaja on esitanud kohtule ka oma pangakonto väljavõtted, millelt on tuvastatav, et laste Xle on laekunud üksnes pere- ja sotsiaaltoetusi (dtl 105). Samuti on tuvastatav, et hagejatele määrati Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt menetlusaegne elatisabi. SKA 22.10.2025 otsuste alusel maksti kummalegi hagejale perioodi 04.09.2025–31.01.2026 eest elatisabi 980 eurot, s.o kokku 1960 eurot (dtl 101–105; dtl 131–139). Lisaks on tuvastatav, et Tartu Maakohus peatas 12.11.2025 tsiviilasjas nr 2-25-18604 kostja ja laste suhtlemise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (dtl 85–89). Tartu Maakohtu 28.07.2026 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-18604 muudeti varasemat, tsiviilasjas nr 224-15035 kindlaks määratud suhtluskorda ning määrati kostja ja hagejate edasine suhtluskord järgmiselt (dtl 108–129): kostjal on õigus kohtuda hagejatega kord nädalas XXX määratud PKS § 143 lg 31 tähenduses pädeva füüsilise isiku juuresolekul. Esimese kuue kuu jooksul ei või ühe kohtumise kestus ületada ühte tundi. Kuue kuu möödumisel 28.07.2026 määruse jõustumisest või lastega kohtumiste juurde määratud pädeva isiku arvamuse kohaselt ka varem tuleb kohtumiste juurde määratud isikul hinnata, kas kostjal on võimalik edaspidi suhelda lastega kord nädalas ilma kolmanda isiku juuresolekuta. Kohtumise aeg peab üldjuhul jääma samaks, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Lisaks iganädalastele kohtumistele on lastel õigus suhelda kostjaga telefoni teel, sealhulgas töönädala sees ajavahemikul kell 17.00–20.00 ning nädalavahetusel kell 10.00–20.00. Seega ei näe 28.07.2026 kohtumäärusega kehtestatud suhtluskord ette laste viibimist ega ööbimist kostja juures. Samuti ei näe suhtluskord ette laste viibimist kostja juures PKS § 101 lg-s 6 sätestatud ulatuses, s.o aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolu oluline kostja poolt taotletud elatise vähendamise põhjendatuse hindamisel.
16.Elatist saab seaduses sätestatud eelduste olemasolul vähendada. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka kohustatud vanema halb varaline seisund (RKTKo nr 219-19160, p 15.3). Vanem ei vabane siiski alaealise lapse ülalpidamise kohustusest üksnes põhjusel, et tal puudub sissetulek või tema sissetulek on väike (RKTKo nr 2-19-18082, p 11). Kui vanem ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist ilma enda tavapärast ülalpidamist kahjustamata, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause kohaselt kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr 3-2-1-119-15, p 11). Käesolevas asjas ei ole kostja toonud esile ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel. Samuti ei ole tuvastatud kostja töövõimetust ega muid tema ülalpidamisvõimet oluliselt piiravaid asjaolusid.
17.Kostja on leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda Tartu Maakohtu 20.03.2025 määrusega nr 2-24-15035 kindlaks määratud suhtluskorrast, mille kohaselt pidid lapsed viibima X juures keskmiselt ligikaudu kümme päeva kuus. Kostja hinnangul tuleb seetõttu PKS § 101 lg 6 alusel elatist proportsionaalselt vähendada. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Riigikohus selgitas, et PKS § 101 kohaldamine eeldab muu hulgas selle tuvastamist, kui kaua laps tegelikult kohustatud vanema juures viibib. Riigikohus kõrvaldas nimetatud lahendis varasemas lahendis nr 2-19-19160 esinenud vastuolu PKS § 101 lg 6 tõlgendamisel (RKTKo nr 2-23-8691, p-d 12–13). Varasema praktika kohaselt vähendati PKS § 101 alusel arvutatud elatist proportsionaalselt muu hulgas juhul, kui lapse kohustatud vanema juures viibimise aeg jäi keskmiselt seitsme kuni viieteistkümne ööpäeva vahele kuus ning selline suhtluskord nähtus kohtulahendist või vanemad ei vaielnud selle asjaolu üle (RKTKo nr 2-19-19160/42, p 14.7). Samas oli Riigikohus märkinud, et juhul, kui viibimise aeg põhines vanemate kokkuleppel või praktikas väljakujunenud elukorraldusel, võis seda hinnata PKS § 102 lg 2 alusel (samas, p 15.5). Riigikohus täpsustas lahendis nr 2-23-8691 eeltoodud käsitlust ja leidis, et PKS § 101 lg-t 6 tuleb sätte eesmärki arvestades tõlgendada selliselt, et kohus vähendab elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga alati, kui kohtumenetluses on tuvastatud, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Seega ei
ole PKS § 101 lg 6 kohaldamisel määrav üksnes kohtulahendis ette nähtud suhtluskorra formaalne sisu. Kohus peab tuvastama lapse tegeliku kohustatud vanema juures viibimise aja. Käesolevas asjas nähtub 28.07.2026 suhtluskorra muutmise määruses kajastatud asjaoludest, et kostja oli ise 11.11.2025 esitatud seisukohas kinnitanud, et ta ei olnud lapsi näinud alates 08.09.2025 (dtl 108–129). Lisaks peatati 12.11.2025 kohtumäärusega kostja ja laste suhtlemine täielikult (dtl 85–89). Seetõttu ei ole põhjendatud lähtuda elatise arvutamisel varasemas, 20.03.2025 kohtumääruses ette nähtud ligikaudu kümnepäevasest laste X juures viibimisest. Kohtu hinnangul tuleb PKS § 101 lg 6 kohaldamise üle otsustamisel lähtuda laste tegelikust kostja juures viibimise ajast, mitte üksnes varem kehtinud suhtluskorra järgi kostjale antud õigusest lastega suhelda. Kuna kostja enda seisukoha kohaselt ei olnud ta lapsi näinud alates 08.09.2025 ning hiljem suhtlus peatati, ei ole tõendatud, et hagejad oleksid hagi esitamisele järgnenud ajal viibinud kostja juures PKS § 101 lg-s 6 nimetatud keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus. Seetõttu puudub alus vähendada elatist nimetatud sätte alusel kostja taotletud ulatuses.
18.Kohus nõustub hagejate 02.09.2026 esitatud elatise arvestusega (dtl 131–139) ning leiab, et see vastab PKS §-s 101 sätestatud elatise arvutamise alustele ja kohtuasjas tuvastatud asjaoludele. Kostja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid aluse hagejate arvestusest kõrvale kalduda või nõutavat elatist täiendavalt vähendada. Menetlusaegse elatise arvestuses on hagejad õigesti arvesse võtnud ka neile makstud riigipoolset kohtumenetlusaegset elatisabi. Seetõttu rahuldab kohus hagejate elatisnõuded alljärgnevas ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja II kasuks alates 22.09.2026 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 28.12.2035 välja elatise muutuva suurusena, mille suurus on käesoleval ajal 318,62 eurot kuus (elatise baassumma 295,86 eurot, millele on liidetud 62,76 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, ning millest on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest). Elatissummat muudetakse PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtudes iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtudes alates muutumisele järgnevast kuust. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks alates 22.09.2026 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 13.07.2037 välja elatise muutuva suurusena, mille suurus on käesoleval ajal 270,83 eurot kuus (elatise baassumma 295,86 eurot, millele on liidetud 62,76 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, ning millest on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest, kusjuures saadud summat on vähendatud 15% võrreldes pere vanema lapse elatisega, kuna laste vanusevahe on vähem kui kolm aastat). Elatissummat muudetakse PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtudes iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtudes alates muutumisele järgnevast kuust.
19.Menetluse kestel sissenõutavaks muutunud elatise suuruse määramisel lähtub kohus PKS §-s 101 sätestatud elatise arvutamise alustest. PKS § 101 lg 3 kohaselt on elatise arvutamise aluseks baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 4 kohaselt lisatakse baassummale kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestatakse saadud summast maha pool lapse eest saadavast lapsetoetusest. PKS § 101 lg 6 näeb ette elatise vähendamise lapse kohustatud vanema juures viibimise aja tõttu ning PKS § 101 lg 7 kohaselt vähendatakse sama pere järgmise lapse eest makstava elatise summat 15% võrreldes eelmise lapse elatise summaga, kui laste vanusevahe on alla kolme aasta. Nagu kohus on eespool leidnud, ei ole tõendatud, et lapsed oleksid hagi esitamisele järgnenud ajal tegelikult viibinud kostja juures PKS § 101 lg-s 6 sätestatud ulatuses. Seetõttu ei ole alust vähendada elatist kostja taotletud kümne päeva alusel üksnes põhjusel, et selline laste isa juures viibimise aeg oli ette nähtud varasemas suhtluskorras. Kuna hagejad on oma nõude kujundamisel kuni 2026. aasta augustini arvestanud kostja kasuks kaheksa päeva kuus ja kohus ei või TsMS § 439 kohaselt ületada hagejate esitatud nõude piire, saab kohus nimetatud perioodi eest elatise välja mõista üksnes hagejate nõutud ulatuses. Alates 2026. aasta septembrist ei ole hagejad oma nõudes PKS § 101 lg-s 6 sätestatud vähendust enam arvestanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja II elatise põhjendatud suuruseks ajavahemiku 03.09.2025–31.03.2026 eest 140,82 eurot kuus, ajavahemiku 01.04.2026–31.08.2026 eest 148,70 eurot kuus ning alates 01.09.2026 elatis 318,62
eurot kuus. Arvestades nimetatud elatise suuruste kehtimise perioode ja osa kuude eest elatist proportsionaalselt päevade arvuga, moodustab hageja II eest ajavahemikul 03.09.2025– 21.09.2026 sissenõutavaks muutunud elatis kokku 2038,47 eurot. Hageja I puhul lähtub kohus ajavahemiku 03.09.2025–31.03.2026 eest hagejate nõutud elatise suurusest 119,70 eurot kuus, alates 01.04.2026 elatise suurusest 126,39 eurot kuus ning alates 2026. aasta septembrist elatise suurusest 270,83 eurot kuus. Hageja I elatise arvutamisel on arvestatud PKS § 101 lg-s 7 sätestatud 15% vähendamist võrreldes pere vanema lapse elatisega, kuna laste vanusevahe on alla kolme aasta. Arvestades nimetatud elatise suuruste kehtimise perioode ning osaliste kuude eest elatist proportsionaalselt päevade arvuga, moodustab hageja II eest ajavahemikul 03.09.2025–21.09.2026 sissenõutavaks muutunud elatis kokku 1732,70 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud ajavahemikul hagejatele rahalist elatist tasunud. Hagejatele on ajavahemiku 04.09.2025–31.01.2026 eest makstud kohtumenetlusaegset elatisabi kummalegi 980 eurot (dtl 101–105), mille hagejad on oma lõplikus nõudes sissenõutavaks muutunud elatisest maha arvestanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja II kasuks ajavahemiku 03.09.2025–21.09.2026 eest sissenõutavaks muutunud elatisena välja 1058,47 eurot (2038,47-980) ning hageja I kasuks sama ajavahemiku eest 752,70 eurot (1732,70-980).
20.Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
21.TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.