Osaühingu TAMMEOTSA TEHNIKA hagi AS TREV-2 Grupp vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. mai 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu
TAMMEOTSA
apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
4589,56 eurot
TEHNIKA
Menetlusosalised ja nende Hageja osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA esindajad ringkonnakohtus (registrikood 11233807), lepinguline esindaja Maia Ploom Kostja AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina UuetoaTepper Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22. mai 2025 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus osaühingu TAMMEOTSA TEHNIKA kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA (hageja) esitas 21.02.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse AS-i TREV-2 Grupp (kostja) vastu, milles palus välja mõista põhivõla 3863,28 eurot ja viivise 0,05 % päevas tasumata summalt alates 30.01.2020.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla summa.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.11.2016.a ehituse alltöövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama Tapa katlamaja ehitustöid ja kaevetöid (Tapa leping). Hageja andis kostjale lepinguobjekti üle 13.06.2017.a. Kostja puudusi ei tuvastanud. Kostja ei ole hagejale välja maksnud garantiiaegset tagatist summas 3863,28 eurot. Tagatise oleks kostja pidanud välja maksma 13.08.2019. Kostja põhjendas raha tasumata jätmist 23.05.2019 tehtud tasaarvestusega. Hageja hinnangul ei ole kostjal tasaarvestamiseks alust. Lisaks ei saanud kostja 23.05.2019 teha tasaarvestust nõudega, mille sissenõudmise tähtaeg ei olnud veel saabunud. Kostja vastus
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Peale hageja esiletoodud lepingu sõlmisid pooled veel kolm alltöövõtulepingut: Puka, Rapla ja Tartu lepingud. Rapla lepingu objektiks olevate tööde tegemiseks oli hagejale vajalik täitematerjal ja tehnika. Kuna hagejal oli raskusi materjali ja tehnika hankimisega nõustus kostja andma ise materjali ja aitama tehnikaga. 13.03.2018.a sõlmisid kostja ja hageja kokkulepe, mille kohaselt kostjal on õigus materjalide ja tehnika eest tasutud või tasumisele kuuluvad summad pidada kinni hagejale tasumisele kuuluvatest summadest. Kostja esitas hagejale 23.05.2019.a tasaarvestuse avalduse. Kostja on tasaarvestanud hageja Tapa lepingu garantiiaegse tagatise väljamaksmise nõude summas 3863,28 eurot kostja nõudega hageja vastu materjali ja tehnika eest. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2023 otsuse (tsiviilasi 2-18-3402) p 12 kohaselt tunnustati kostja nõuet materjalide ja tehnika eest vähemalt 94 771 euro ulatuses. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 22.05.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kohtule esitatu kohaselt on kostja 23.05.2019.a avaldusega muuhulgas tasaarvestanud garantiiaegse tagatise summas 3863,28 eurot enda nõudega hageja vastu summas 74 029,82 eurot (dtl 33-35). Kostja tugineb oma tasaarvestuse avalduses asjaolule, et pooled on sõlminud 13.12.2017.a kokkuleppe, millise kohaselt kostja tasub hageja eest liiva, killustiku ja mehhanismide rendi arved ja kostjal on õigus teostada tasaarvestus hagejale väljamaksmisele kuuluvatest summadest (dtl 41). Neid asjaolusid hageja vaidlustanud ei ole.
6.Tallinna Ringkonnakohus on 21.06.2023.a kohtuotsuses (tsiviilasi nr 2-18-3402) punktis 12 tuvastanud, et hageja on tunnustanud kostja materjali müügist ja tehnika rendi kuludest tulenevat nõuet vähemalt 94 771,70 euro ulatuses (dtl 145). Samuti on viidatud otsuse punktis 14.2 tuvastatud, et materjalide ja tehnika rendi osas muutus kostja nõue sissenõutavaks 16.01.2018.a ning nõue liiva ja kruusa täiendavate mahtude eest muutus sissenõutavaks 02.03.2018.a (dtl 146).
7.Eelneva alusel asus kohus seisukohale, et kostja on kehtivalt hageja nõude summas 3863,28 eurot oma nõudega hageja vastu summas 74 029,82 eurot 23.05.2019.a avaldusega tasaarvestanud. Sellest tulenevalt jääb hageja nõue rahuldamata. Apellatsioonkaebus
8.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus hageja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
9.Tsiviilasjas 2-18-3402 ei arutanud kohus hageja vastuväiteid Rapla linnas teostatud tööde osas. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei tuleks arvestada Rapla linnas tehtud tööde asjaoludega.
10.Käesolevas asjas muutus tagatisraha väljamaksmise nõue sissenõutavaks 13.08.2019. Kostja tegi tasaarvestuse 23.05.2019. Kostja ei saanud teha tasaarvestust nõudega, mille sissenõudmise tähtaeg ei olnud saabunud. See on vastuolus hea usu põhimõttega.
11.Hageja esitas tsiviilasjas 2-22-7230 kostja vastu hagi võla sissenõudmiseks, mis koosneb lepingujärgsete tööde teostamise eest tasumise nõudest 85 236,23 eurot ja lisatööde tegemise eest tasu nõudes 89 754 eurot. Kokku on kosjal hagejale tasumata 174 990,23 eurot. Sellest summast arvestas hageja maha tasu masinate rendi ja materjalide eest summas 97 662 eurot ning nõudesummaks tasumata tööde eest jääb 77 328,23 eurot, millele lisandub tagatisraha nõue. Pooled vaidlevad veel võimalike leppetrahvide jms. teemal. Tsiviilasjas 2-22-7230 ei ole kohtulahend jõustunud. Asjas on kohtu poolt
määratud ekspertiis, et selgitada välja kui palju tõid hageja kostja objektil Raplas tegelikult tegi. Seega ei ole teada, kumb pooltest teisele poolele võlgu on.
12.Kostja ei ole hagile sisuliselt vastu vaielnud, vaid viitab ainult tasaarvestusele. Kostja tasaarvestusele vaidleb hageja vastu, kuna kostja võlgneb hagejale palju suurema summa. Kohus ei ole oma otsuse tegemisel nende asjaoludega arvestanud. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
15.Vaidlus puudub, et kostja ei maksnud hagejale välja Tapa lepingu järgset garantiiaegset tagatist summas 3863,28 eurot. Hageja väitel muutus tagatise nõue sissenõutavaks 13.08.2019.
16.Kostja on esitanud hagejale 23.05.2019 tasaarvestuse avalduse. Tasaarvestuse avalduse kohaselt on pooled sõlminud alltöövõtulepingu Rapla linnas Kastani ja Koidu tänavatel ettevõtluspiirkonna taristu arendamisega seonduvatel ehitustöödel mullatööde ja katenditööde teostamiseks. Hiljem sõlmisid pooled lepingu, mille kohaselt kostja tasub hageja eest liiva, killustiku ja mehhanismide rendi arved ja kostjal on õigus teostada tasaarvestus hagejale väljamaksmisele kuuluvatest summadest. Tasaarvestusavalduse kohaselt tasaarvestab kostja oma nõude hageja vastu 74 029,82 euro ulatuses (liiv, killustik ja buldooseri rent) muuhulgas Tapa lepingust tuleneva hageja garantiiaegse tagatise väljamaksmise nõudega summas 3863,28 eurot.
17.Tallinna Ringkonnakohus on samade poolte vahelises vaidluses 21.06.2023 otsuses tsiviilasjas 2-18-3402 ( p 12) tuvastanud , et hageja on tunnustanud kostja materjali müügist ja tehnika rendist tulenevat nõuet vähemalt 94 771,70 euro ulatuses, ning et nõue muutus sissenõutavaks osaliselt 16.01.2018 ja ülejäänud osas 02.03.2018. Hageja on käesolevas asjas avaldanud, et ta esitas tsiviilasjas 2-22-7230 hagi kostja vastu võla sissenõudmiseks, kus ta arvestas nõudest maha tasu masinate ja materjalide maksumuse eest 97 662 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja tunnistanud kostja nõuet masinate rendi ja materjali eest ulatuses, mis ületab oluliselt käesolevas asjas hageja esitatud nõuet.
18.Hageja on seisukohal, et tal on kostja vastu Rapla lepingust tulenev nõue. Samas on hageja esitanud sellekohase väite üldsõnaliselt ja eelkõige viitena tsiviilasjas 2-22-7230 esitatud hagile. Hageja ei ole käesolevas asjas toonud esile konkreetseid asjaolusid ja esitanud tõendeid, mistõttu ei ole ringkonnakohtul hageja väidetud nõude kohta võimalik
käesolevas asjas seisukohta võtta. Seetõttu ei saa hageja viide Rapla lepingust tulenevale nõudele välistada kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapanekut.
19.Hageja leiab, et kostja ei saanud tasaarvestust teha, kuna hageja tagatise nõue ei olnud 23.05.2019 muutunud sissenõutavaks. Ringkonnakohus ei nõustu, et see välistas tasaarvestuse. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega ei pidanud hageja nõue olema tasaarvestuse tegemise ajal sissenõutav, vaid kostjal pidi olema õigus seda täita. VÕS § 84 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ei või nõuda kohustuse täitmist enne täitmise tähtpäeva, kuid ta ei või keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva, kui tal ei ole keeldumiseks õigustatud huvi. Seega saab kohustatud isik üldjuhul kohustuse täita ka enne täitmise tähtpäeva. Hageja ei ole toonud esile VÕS § 84 lg 1 tähenduses õigustatud huvi täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks. Seega oli kostjal õigus oma kohustus hageja ees täita. Vaidluse all ei ole, et kostja nõue hageja vastu oli tasaarvestamise ajal sissenõutav. Seega oli kostjal õigus nõuded kattuvas osas tasaarvestada. Hageja seisukoht, et kostja tasaarvestus on heade kommetega vastuolus, kuna see tehti enne hageja nõude sissenõutavaks muutumist, on kolleegiumi hinnangul põhjendamatu.
20.VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kuna tasaarvestuse tulemusel hageja nõue lõppes, siis jättis maakohus põhjendatult hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
21.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.