Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ klaabu (registrikood 14386144), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Lennart Oja Kostja Mefab OÜ (registrikood 12113117), lepinguline esindaja Aleksandra Päid Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 24. aprilli 2025 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Mefab OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ klaabu (hageja) esitas 23.08.2023 Harju Maakohtule hagi Mefab OÜ (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.06.2021.a kokkuleppe Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt korraldataval Tirdi 12 mänguväljaku ehitamise hankel osalemiseks ja ehitustööde teostamiseks. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja osa võtma hankest ning selle võitmisel sõlmima mänguväljaku ehituslepingu. Hageja omakorda võttis kohustuse täita ehitusleping kostja eest. Ehituslepingu täitmise eest tööde tellijalt saadavast tasust pidi kokkuleppe kohaselt saama 95 % hageja ja 5 % kostja. Osa ehituslepingujärgsete dokumentide vormistamise töö tegid hageja ja kostja hilisemal kokkuleppel ära kostja töötajad. Pooltel tekkisid aga erimeelsused, millised on sellega seonduvad kostja kulud. Kostja ei ole oma kulusid tõendanud.
2.Lepingujärgsete tööde maksumuseks oli 159 543,50 eurot, millest 95 % on 151 566,32 eurot. Hageja andis kostjale tööd üle 04.01.2022, kui vormistati kostja ja tellija vahel tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Hageja esitas kostjale teostatud tööde eest arved nr 291021 summas 48 855,60 eurot ja nr 310122 summas 102 710,72 eurot. Arve nr 291021 tasus kostja viivitusega, kuid täielikult. Arve nr 310122 summas 102 710,72 eurot on kostja tasunud summas 98 093,72 eurot, mistõttu on kostja võlgnevus 4617 eurot.
3.Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4617 eurot, alates 08.02.2022 kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 653,27 eurot ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt arvates kostjale hagiavalduse kättetoimetamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustub, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning ei vaidle vastu asjaolule, et ehitustööde eest pidi hageja saama 95% lepingujärgsest tööde hinnast, kuid hageja pidi saama antud summa tingimusel, et võtab enda peale 100% teostavatest töödest, sealhulgas ehitusalase dokumentatsiooni vormistamise ja esitamise. Hageja jättis teostus- ja täitedokumentatsiooni koostamise ja esitamise kohustuse täitmata ning jättis dokumendid kas esitamata või esitas hilinemisega. Antud tegevusega kaasnes muude tähtaegade ületamine ja tööga hilinemine. Kostja on hagejale saadetud kirjas selgelt väljendanud, et ta hageja arvet täies ulatuses ei aktsepteeri. Kostja on hageja nõude tasaarvestanud. Kostja ei nõustu, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks
07.02.2022.a, kuivõrd tööd lõpetas hageja 19.09.2022.a ja needki puudulikult. Seoses sellega ei saa lugeda õigeks ka hageja esitatud viivisearvestust.
5.Hageja pidi saama teostus- ja täitedokumentatsiooni vormistamise ja esitamise eest 6650 eurot, kuid tegi sellest vaid väikese osa ning sedagi puudustega. Seega on põhjendatud hinna alandamine 4617 euro ehk 70 % võrra. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 24.04.2025 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 4617 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise seisuga summas 653,27 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude summalt alates 07.11.2024.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. Menetluskulud jäid kostja kanda.
7.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 11.06.2021.a kokkuleppe, millise järgi pidi kostja osalema Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt korraldataval Tirdi 12 mänguväljaku ehitamise hankel ning selle võitmisel sõlmima mänguväljaku ehituslepingu. Hageja kohustuseks oli ehitusleping kostja eest täita. Pooled ei vaidle, et tööde eest tasu tuli jagada selliselt, et hageja saab 95 % ja kostja 5 %. Riigihangete registri väljavõtte kohaselt oli tööde lõplik maksumus 159 543,5 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja on tasunud hagejale arve nr 291021 alusel 48 855,60 eurot ning arve nr 310122 alusel 98 093,72 eurot. Pooltel on vaidlus selles, kas hagejal on õigus tehtud tööde eest saada tasu 4617 eurot, mille kostja on jätnud maksmata.
8.Kostja on põhjendanud hagejale 4617 euro tasumata jätmist asjaoluga, et hageja pole kokkulepitud töid teostanud tähtaegselt ja/või on need teinud puudustega. Vastuväidete põhjendamiseks on kostja esitanud kohtule kirjavahetuse nii töö tellijaga ning hagejaga (dtl 185-210), kuid esitatu näol on tegemist tavapärase omavahelise suhtlusega, mis iseenesest ei anna alust kokkulepitud tasu mittemaksmiseks. Kohus leiab, et kostja eelpool toodud etteheited on üldsõnalised, otsitud ning põhjendamata. Kohus nõustub hagejaga, et töö puuduseks ei saa lugeda asjaolu, et kostjal tuli tellija ning hageja suhtlust vahendada. Seda enam, et ehituse töövõtulepingu tellijaga sõlmis kostja (dtl 29-30). Kostja on loetlenud mitteolulisi puudusi, mille võimalik olemasolu ei õigusta töö eest tasumata jätmist (vaata selles osas Riigikohtu 28.10.2008.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-80-08 punkt 22).
9.Kostja märgib oma vastuses, et ta on tasaarvestanud 01.08.2022.a arvega nr 1228 hageja 07.02.2022.a arve (dtl 175, 289). Kostja väidetel on ta kandnud täiendavalt kulutusi (tööjõukulu) kogusummas 4617 eurot. Samas ei nähtu kohtu ette toodud asjaoludest, kuidas on tasaarvestust teostatud. Samuti puudub täiendavate kulude kohta pooltevaheline kokkulepe. Kostja viide 02.12.2022.a e-kirjale ei sisalda tasaarvestuse avaldust, vaid see on vastuskiri hageja esindaja 25.11.2022.a nõudekirjale (dtl 291). Osundatud kostja e-
kirjale on lisatud ka mitmed manused, kuid ka nendest ei nähtu tasaarvestuse avaldust (dtl 290).
10.Hageja nõuab kostjalt 31.01.2022.a arve nr 310122 tasumist. Vaidlus puudub, et kostja on antud arvest tasunud 18.02.2022.a 90 000 eurot (dtl 12) ning 14.10.2022.a 8093,72 eurot (dtl 13). 14.10.2022.a maksekorralduse selgitusest nähtub, et see sisaldab märkust „miinus vastuarve nr 1228“ (dtl 13). Kohus nõustus hagejaga selles, et ainuüksi kostjapoolse arve nr 1228 esitamine ei ole nõude aluseks (vaata selles osas Riigikohtu 17.02.2016.a kohtuotsus kohtuasjas 3-2-1-172-15 punkt 10). Kostja pole tõendanud, et tal oleks mingeid täiendavaid kulusid tekkinud. Ainuüksi arve esitamine kulusid ei tõenda (dtl 289). Ka 01.08.2022.a arvest endast ei nähtu, mis alusel arve on koostatud, kuivõrd see sisaldab üksnes viidet Tirdi 12 tööjõukulule, kogus 1 (dtl 289). Lisaks saab kohtule esitatust järeldada, et kostja on avaldanud soovi üle vaadata kolme mänguväljaku ressursi kulud (dtl 28, 290). Hageja on kostjal palunud endale saata täpne ajakulutabel (dtl 28). Samas on kostja kokkulepitud tasu saanud ning kohtule pole esitatud tõendeid täiendavate kulude olemasolu ega ka selliste nõudmiste aluseks olevate kokkulepete kohta. Kuivõrd kostja tasaarveldamise avaldus on põhjendamata ja jäi asja kohtulikul arutamisel paljasõnaliseks, siis puuduvad kohtul antud juhtumil alused hageja nõude tasaarvestamiseks. Kohus on seisukohal, et tagantjärele esitatud väited lisakulude kohta, mille osas puudub selge pooltevaheline kokkulepe, ei saa muuta esialgse kokkuleppe tingimusi ega vabastada lepingulisest tasumiskohustusest. Sellest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostja vastu summas 4617 eurot ning see tuleb rahuldada.
11.Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise seisuga summas 653,27 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 4617 eurolt alates hagi kättetoimetamisest kuni põhinõude täitmiseni (dtl 3). Kostja on märkinud, et hageja ei lõpetanud töid 07.02.2022.a, mistõttu ei saa lugeda õigeks hageja esitatud viivisearvestust alates 08.02.2022.a (dtl 176). Kostja on seisukohal, et hageja lõpetas tööd 19.09.2022.a (dtl 175). Samas pole selline kostja väide kooskõlas kohtule esitatuga (dtl 219-222). Ka 11.03.2025.a toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et tööd valmisid jaanuarikuus, aga valmimise tähtaeg oli 17.11 (dtl 396). Kohus osundas, et kostja on 31.01.2022.a arvest tasunud 90 000 eurot 18.02.2022.a (dtl 12). Seega on kostja hageja nõuet aktsepteerinud. Kuivõrd kostja on viivitanud hageja poolt esitatud arve tasumisega, siis on hageja viivise nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 653,27 eurot ning edasiulatuv viivis kooskõlas TsMS § 367. Kostjale on hagi kättetoimetatud 07.11.2023.a (dtl 163). Seega tuleb edasiulatuvat viivist arvutada alates 07.11.2023.a. Apellatsioonkaebus
12.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
13.Tõendamata on hageja väide, et poolte vahel oli kokkulepe, et osa hageja lepingujärsetest töödest teevad ära kostja töötajad. Hageja pidi tegema kõik lepingujärsed tööd.
14.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja poolt esitatud tõendid näitavad tavapärast suhtlust, mitte lepingu rikkumist hageja poolt. Kostja on esitanud tõendid, mis kinnitavad hageja poolset lepingu rikkumist. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et puudused hageja töös on ebaolulised.
15.Kostja hindas hageja poolt ehitusdokumentatsiooni koostamise töömahuks 30 %. VÕS § 112 lg 1 näeb ette hinna alandamise võimaluse. Kohtu pädevuses oli otsustada, kui suures ulatuses hageja jättis töö tegemata.
16.Kostjale tekkisid lisakulud ehk kahju tulenevalt sellest, et kostja pidi täitma hageja lepingulisi kohustusi, et vältida leppetrahve ja ehituslepingu ülesütlemist tellija poolt. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 21).
19.Hageja on menetluses avaldanud, et poolte hilisema kokkuleppe kohaselt tegi osa dokumentide vormistamise töö, mis algse kokkuleppe kohaselt oli hageja töö, ära kostja, kuid kostja ei ole oma kulusid tõendanud. Kostja on eitanud sellise kokkuleppe olemasolu (maakohtu 11.03.2025 istungi protokolli ajamärge 00:36:14, apellatsioonkaebuse p 11). Kostja on seisukohal, et ta tegi dokumentide vormistamise tööd seetõttu, et hageja jättis selle tegemata. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud väidetud kokkuleppe konkreetset sisu, st millised dokumendid pidi vormistama kostja. Samuti on hageja ise möönnud, et kostja tasu osas ei olnud kokkulepe piisavalt detailne. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et pooled jõudsid kokkuleppele algse lepingu muutmises selliselt, et osad dokumendid vormistab kostja. Kuna hageja jättis osaliselt lepingujärgsed kohustused täitmata (osad dokumendid vormistamata), siis ei vastanud hageja töö osaliselt lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1 p 1).
20.VÕS § 637 lg 4 esimene lause sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Hageja on seisukohal, et kostja on tööd vastu võtnud. Kostja ei ole menetluses väitnud, et tööd on vastu võtmata. Tööde vastuvõtmist kinnitab ka asjaolu, et kostja on ühe õiguskaitsevahendina kasutanud hinna alandamist. VÕS 112 lg 1 kohaselt on hinna alandamise eelduseks kohustuse mittekohase täitmise
vastuvõtmine. Seega hoolimata asjaolust, et hageja jättis osaliselt lepingujärgsed kohustused täitmata, on kostja töö vastu võtnud ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Vaidlus puudub, et lepingu järgi tasumisele kuuluvast summast jättis kostja hagejale tasumata 4617 eurot.
21.Kostja on tuginenud hinna alandamisele. Kostja on viidanud, et ehituslepingu kululoendi kohaselt oli teostus- ja täitedokumentatsiooni koostamise hind 7000 eurot ning arvestades, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja saama 95 % lõpptellija poolt makstavast tasust, siis pidi hageja saama dokumentatsiooni koostamise eest 6650 eurot. Kostja hindas hageja poolt dokumentatsiooni koostamise töömahuks 30 %, millest tulenevalt on kostjal õigus alandada hinda 70 % ehk 4617 euro võrra. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud hinna alandamise aluseks vajalikke asjaolusid. Hinda ei saa alandada lähtudes lepingu ühe osa (dokumentatsiooni koostamine) väärtusest, vaid kogu lepingu väärtusest. Alandatud hinna arvutamiseks tuleb lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) korrutada kokkulepitud hinnaga ning saadud summa jagada puudusteta lepingu eseme väärtusega (kohase täitmise väärtus) (vt Riigikohtu 08.02.2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-156-11, p 23). Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud kohase täitmise ja mittekohase täitmise väärtusi, mis on hinna alandamise eelduseks. VÕS § 112 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Riigikohus on selgitanud, et kui pool soovib tugineda VÕS § 112 lg 1 kolmandale lausele, peab ta kohtu ette tooma asjaolud ja esitama tõendid, mille alusel saab kohus teha järelduse, et esineb VÕS § 112 lg 1 kolmandas lauses sätestatud olukord, st kohase või mittekohase täitmise väärtust ei saa täpselt kindlaks teha (vt Riigikohtu 17.02.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-12712, p 15). Kostja ei ole toonud esile asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et kohase ja/või mittekohase täitmise väärtust ei saa antud juhul kindlaks teha. Kuna kostja ei ole toonud esile ega tõendanud hinna alandamise asjaolusid, siis on tõendamata kostja väide alandatud hinna kohta, mistõttu ei saa kostja nimetatud vastuväide olla aluseks hagejale tasu maksmata jätmiseks.
22.Kostja on esitanud ka tasaarvestuse vastuväite. Kostja on avaldanud, et ta on tasaarvestanud oma nõude hageja vastu summas 4617 eurot hageja nõudega samas summas. Seejuures on kostja viidanud tema enda poolt hagejale esitatud arvele nr 1228.
Arve selgituseks on märgitud Tirdi 12 tööjõukulu, kogus 1. Kolleegiumi hinnangul võib kostja nõuet käsitleda kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 lg 1 järgi, mida ta soovib hageja nõudega tasaarvestada. Kuigi tõendatud on, et hageja rikkus lepingut (jättis osad dokumendid vormistamata), ei ole kostja tõendanud kahju suurust. Üksnes kostja enda arve summas 4617 eurot hagejale ei tõenda, et kostjale on tekkinud kahju. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud konkreetseid kulusid, mida ta seoses dokumentide vormistamisega kandis. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja kahju tekkimist tõendanud, mistõttu kostja tasaarvestusel puudub toime.
23.Ülaltoodust tulenevalt ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, mis annaks alust hagi rahuldamata jätmiseks ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus
24.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.