Otsuse tegemise aeg ja koht 17.09.2026, Narva Tsiviilasja number
2-25-16104
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
T.H hagi S.Q vastu elatise nõudes 5602,13 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: T.H (isikukood XXX) esindajad Hageja seaduslik esindaja: B.Q (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: Aivar Haava Kostja: S.Q (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T.H hagi S.Q vastu elatise nõudes.
2.Mõista S.Q-lt (isikukood XXX) T.H (isikukood XXX) kasuks välja tagasiulatuv elatis ajavahemiku 01.10.2024 kuni 25.09.2025 eest 2886,47 eurot.
3.Mõista S.Q-lt T.H kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 26.09.2025 kuni 17.09.2026 eest 3034,38 eurot. Summa arvutamisel on maha arvatud kostja poolt menetluse kestel tasutud 600 eurot.
4.Mõista S.Q-lt T.H kasuks välja alates 18.09.2026 kuni T.H täisealiseks saamiseni (02.09.2042) igakuine elatis 318,62 eurot (295,86 eurot baassumma + 62,76 eurot ehk 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast - 40 eurot ehk 50% lapsetoetusest). Elatis muutub iga aasta 1. aprillil, esimest korda 01.04.2027, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest PKS § 101 lg-te 3 ja 4 järgi ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates toetuse muutumisele järgnevast kuust.
Väljamõistetud elatis tuleb tasuda B.Q arvelduskontole nr XXX, selgitusega „T.H elatis“, märkides kuu ja aasta, mille eest makse tehakse. Igakuine elatis tuleb tasuda jooksva kuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-25-16104 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD
1.T.H (hageja) esitas 26.09.2025 Viru Maakohtule hagi S.Q (kostja) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt alates 26.09.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja seadusjärgses muutuvas määras elatis ning tagasiulatuv elatis ajavahemiku 01.10.2024 kuni 25.09.2025 eest summas 3486,47 eurot. Hageja väitel elab alaealine hageja oma emaga, kostja juures ei viibi ning kostja ei osale lapse igapäevases kasvatamises. Kostja on maksnud hagejale elatist summas 100 eurot, millest ei piisa lapse ülalpidamiseks.
2.Hageja selgitas 29.12.2025 täiendavas seisukohas, et kostja ei maksa lapsele alates hagi esitamisest üldse enam elatist. Vanemate varasem kokkulepe tasuda elatist 100 eurot kuus ei välista lapse õigust nõuda elatise väljamõistmist seadusjärgses ulatuses. Samuti ei vabane kostja ülalpidamiskohustusest põhjusel, et tal on väike sissetulek.
3.Kostja vaidles elatise suurusele vastu. Kostja majanduslik olukord on tagasihoidlik ja tal on teine alaealine laps S.Q. Kostja palus arvestada tema teise lapse kulusid ja määrata elatis tema tegeliku maksevõime järgi. Kostja taotles ka jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata, kuna tema isadust ei ole tuvastatud ning põlvnemisest tulenevaid õigusi ja kohustusi ei saa teostada tagasiulatuvalt. Lisaks seaks tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja väga raskesse majanduslikku seisu, kuna hageja ema ei ole sellises summas elatist kunagi nõudnud. Pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt tasub kostja hagejale elatist igakuiselt 100 eurot ja kostja on seda ka täitnud. Suurema elatise tasumises ei ole pooled kokkulepet sõlminud ning hageja ema ei ole seda sõnaselgelt ka nõudnud. Kostja on töötuna arvele võetud ja tema igakuine sissetulek on väiksem kui miinimumpalga alammäär. Kostja on nõus maksma elatist summas 100 eurot kuus.
4.18.03.2026 kohtuistungil täpsustas hageja tagasiulatuva elatise summat ja palus välja mõista kostjalt 2886,47 eurot, kuna kostja on tasunud 600 eurot. Kostja selgitas, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks teda raskesse majanduslikku olukorda, ta on töötu ja tal puuduvad selleks rahalised vahendid.
5.Viru Maakohtu 19.03.2026 osaotsusega tuvastati, et T.H põlvneb S.Q-st . Menetlus jätkus elatise nõude osas. Kohus määras 21.08.2026 asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja andis pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. Hageja jäi lõplikus seisukohas kõigi nõuete juurde. Kostja jäi seisukohale, et elatis tuleb määrata alla seadusjärgse summa, kuid ei nimetanud konkreetset alternatiivset kuusummat.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab pärast hagiavalduse, poolte seisukohtade ja tõenditega tutvumist, et hagi tuleb elatise nõude osas rahuldada.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning pooltel on võrdne võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole väiteid ümber lükata. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda ka omal algatusel.
2 (5)
2-25-16104
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning PKS § 96 lg 1 järgi on lapse vanem kohustatud teda ülal pidama. Hageja põlvnemine kostjast on tuvastatud jõustunud osaotsusega. Kostja ei ela hagejaga koos, hageja tema juures ei viibi ning kostja ei ole tõendanud osalemist hageja igapäevases kasvatamises. Seetõttu peaks kostja täitma ülalpidamiskohustust perioodilise elatise maksmisega PKS § 100 lg-te 1 ja 2 järgi.
9.Hageja nõuab elatist PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsummas. Miinimumsumma ulatuses ei pea hageja oma tavapäraseid vajadusi eraldi tõendama. Ajavahemikul 26.09.2025 kuni 31.03.2026 oli igakuine elatis 301,74 eurot ning alates 01.04.2026 on see 318,62 eurot. Arvestus koosneb vastava perioodi indekseeritud baassummast, 3%-st keskmisest brutokuupalgast ning 40 euro suurusest lapsetoetuse mahaarvamisest.
10.PKS § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 järgi arvutatud summa. Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama sellele tuginev kostja. Üksnes väiksem sissetulek või töötuna arvelolek ei tõenda objektiivset võimetust teenida elatise maksmiseks vajalikku tulu.
11.Kostja esitas tõendi, et ta võeti töötuna arvele alates 27.08.2025 (dtl 30) ja 20.03.2026 seisuga ei olnud ta enam töötuna registreeritud. Töötukassa vastusest (dtl 137) ja konto väljavõttest nähtub, et kostja sai ajavahemikul oktoobrist 2025 kuni märtsini 2026 töötuskindlustushüvitist. Hüvitise netosumma oli 2026. aasta jaanuaris 883,40 eurot ja veebruaris 773,49 eurot (dtl 79-106).
12.Kohus kontrollis kostja vara registritest: kostja ei oma seoseid äriühingutega (dtl 59); kostjale ei kuulu kinnisasju (dtl 60), kostja suhtes ei ole täitemenetlusi algatatud (dtl 61), kostjale kuulub 2007. aasta mopeed (dtl 62). Töötamise registri kohaselt oli kostjal ajavahemikul 08.11.2022–26.08.2025 ettevõtluskonto ning alates 11.03.2026 on kostjal taas kehtiv ettevõtluskonto kanne (dtl 63).
13.Maksu- ja Tolliameti 23.03.2026 teatise järgi tehti kostjale ajavahemikul 01.03.2025 kuni 23.03.2026 pärast kohustuslike maksete mahaarvamist väljamakseid kokku 13 738,94 eurot. Sellest moodustas palgatulu 8409,16 eurot, töötuskindlustushüvitis 4756,34 eurot ning muud liiki väljamaksed kokku 573,44 eurot. 2025. aasta jaanuarist augustini sai kostja palgatulu, mille brutosummad olid kuude kaupa 1353,70 kuni 2287,32 eurot; lisaks sai ta 2025. aasta augustis ja septembris VÕS-lepingu alusel tasu (dtl lk 146-154). Need andmed ei kinnita püsivat ega objektiivset töövõimetust.
14.Kostja esitas oma AS SEB Panga konto väljavõtte (dtl 79-106) ning AS SEB Pank esitas kostja konto väljavõtte (dtl 114-133). Väljavõtetest nähtub, et kostjale laekusid Eesti Töötukassa hüvitised, muid olulisi laekumisi kontole ei olnud. Konto väljavõttest nähtub ka, et kostja kannab seoses teise lapsega (dtl 27-28) kulusid: lapse judo- ja ujumistreeningute maksed; kostja saab lapse eest ka peretoetust, mida kinnitas ka Sotsiaalkindlustusamet (dtl 156) – alates 01.12.2025 saab kostja peretoetust 80 eurot. Seega on tõendatud, et kostja teeb teise lapse jaoks teatavaid kulutusi. Samas ei ole kostja esitanud teise lapse kogu vajaduste, teise vanema panuse ega perekonna sissetulekute võrdlust. Seetõttu ei ole tõendatud, et PKS § 101 järgi elatise väljamõistmisel osutuks teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja.
15.Ajavahemikul 19.11.2025–20.03.2026 laekus kostja pangakontole 5775,59 eurot ja kontolt tehti väljamakseid 5830,05 euro ulatuses. Väljavõttel kajastuvad lisaks vältimatutele kuludele ka kulutused restoranidele, klubidele, spaale, sõiduteenustele ja korduvad ülekanded Revoluti kontole (dtl 79-106). Kohus ei käsita üksikuid tarbimiskulusid iseenesest maksevõime tõendina, kuid väljavõte ei tõenda kostja väidetud vältimatuid 1000-euroseid igakuiseid kulusid ega seda, et kogu tema sissetulek kulus vältimatutele vajadustele.
3 (5)
2-25-16104
16.Kostjal on ka kontod AS LHV Pangas (dtl 161) ja AS-is Swedbank (dtl 165-166), kuid olulisi laekumisi ei toimunud.
17.Kokkuvõttes on kostja tõendanud ajutist töötust, tagasihoidlikku varalist seisu, teise alaealise lapse olemasolu ja mõningaid teise lapse kulusid. Kostja ei ole aga tõendanud töövõimetust, takistust sissetuleku teenimiseks, enda oluliste vältimatute kulude suurust ega teise lapse sattumist hagejaga võrreldes halvemasse varalisse olukorda. Kogutud andmed ei tõenda siiski kostja objektiivset võimetust tasuda seadusjärgset elatist. PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks ei ole tõendatud.
18.Kuigi sõnumivahetusest (dtl 8-9, tõlge dtl 14) nähtub, et hageja ema ei pidanud 100 euro suurust makset lapse ülalpidamiseks piisavaks ja palus kostjal makstavat summat suurendada, ei nähtu esitatud väljavõttest üheselt selle pöördumise kuupäev. Kohtuvälise nõude esitamata jätmine või selle täpse aja tõendamata jäämine ei välista iseenesest PKS § 108 kohase nõude rahuldamist, kuid seda tuleb arvestada koos lapse vajaduste, kostja varasema ja praeguse majandusliku olukorra ning nõude kogusuurusega.
19.PKS § 108 lubab nõuda ülalpidamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kostja vastuväide, et temalt ei saa elatist välja mõista aja eest, mil hageja põlvnemine kostjast ei olnud veel seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud või mil kostjat ei olnud kantud rahvastikuregistrisse lapse isana, ei ole põhjendatud. PKS § 108 võimaldab nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist ka juhul, kui põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõuded on esitatud üheaegselt. Põlvnemine ei teki ega lõppe rahvastikuregistri kande tegemise või muutmisega. Elatise nõude kohta tehtav lahend ei saa jõustuda enne põlvnemise tuvastamise kohta tehtud lahendi jõustumist (RKTKm 15.06.2023, 2-22-7773/22, p-d 9–13).
20.Hageja oli kogu tagasiulatuva perioodi vältel alaealine ja elas koos emaga. Hageja igapäevased vajadused kattis peamiselt tema ema, kusjuures kostja tegi alates 2025. aasta märtsist kuus 100-eurost makset, mis on tagasiulatuva elatise arvestusest maha arvatud. Asjas ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et hageja tavapärased vajadused oleksid olnud PKS § 101 järgi arvutatud elatise summast väiksemad. Seetõttu saab tagasiulatuva elatise ulatuse määramisel lähtuda kõnealusel perioodil kehtinud PKS § 101 järgsest summast.
21.Hageja tagasiulatuva elatise nõue hõlmab ajavahemikku 01.10.2024 kuni 25.09.2025. Selle perioodi seadusjärgne elatis on kokku 3486,47 eurot: 01.10.2024–31.03.2025 eest 1726,32 eurot (287,72 × 6), 01.04.2025–31.08.2025 eest 1508,70 eurot (301,74 × 5) ning 01.09.2025– 25.09.2025 eest 251,45 eurot ning hageja on maha arvanud kostja märtsist augustini 2025 tehtud kuus 100-eurost makset, kokku 600 eurot (dtl 10, 181). Kostja 2025. aasta palgaandmed näitavad regulaarset töötasu vähemalt jaanuarist augustini 2025 (dtl lk 146-154). Kostja ei esitanud vaatamata kohtu antud võimalusele andmeid oma 2024. aasta oktoobri–detsembri sissetulekute, vältimatute kulude ega muude ülalpidamiskohustuste tegeliku ulatuse kohta. Seetõttu ei ole tõendatud, et kostja majanduslik olukord oleks sellel perioodil välistanud PKS § 101 järgi arvutatud elatise maksmise või et tagasiulatuva nõude rahuldamine asetaks ta otsuse tegemise ajal äärmiselt raskesse olukorda.
22.Arvestades kostja 2025. aasta sissetulekuid, tema töövõime säilimist, esitatud kontoandmeid, vara ja kohustuste kohta kogutud teavet, tagasiulatuva nõude suurust ning seda, et kostja ei ole tõendanud olulisi vältimatuid kulusid, ei ole alust järeldada, et 2886,47 euro väljamõistmine asetaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda või oleks talle muul põhjusel ebamõistlikult koormav.
23.Ajavahemiku 26.09.2025 kuni 17.09.2026 seadusjärgne elatis on kokku 3634,38 eurot: 26.09.2025 kuni 31.03.2026 eest 1860,73 eurot (6 × 301,74+50,29), 01.04.2026 kuni 31.08.2026 eest 1593,10 eurot (5 × 318,62) ning 01.09.2026 kuni 17.09.2026 eest 180,55 4 (5)
2-25-16104 eurot. Kostja tasus selle ajavahemiku eest tõendatult 08.02.2026, 10.04.2026, 08.05.2026, 12.06.2026, 10.07.2026 ja 10.08.2026 iga kord 100 eurot, kokku 600 eurot (dtl 181). Tasumata sissenõutavaks muutunud elatis on seega 3034,38 eurot.
24.Edaspidi tuleb kostjalt välja mõista PKS § 101 järgi muutuv elatis 318,62 eurot kuus. Kuna hageja ei viibi kostja juures ning kostja ei ole tõendanud vahetut osalemist hageja igapäevases ülalpidamises, puudub alus vähendada elatist PKS § 101 lg 6 järgi.
25.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi elatise nõude osas täies ulatuses. Hageja on palunud tasuda elatis B.Q arvelduskontole ning kostja on ka varem teinud hagejale ettenähtud elatismaksed sellele kontole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.