Kohtla-Järve linn, XX tn 15 korteriühistu avaldus D Bi vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, XX tn 15 korteriühistu (registrikood xx, aadress: XX tn 15, Kohtla-Järve, seaduslikud esindajad: juhatuse liikmed A K, O B, e-post: xxx) Avaldaja lepinguline esindaja: T J, e-post: xxx Puudutatud isik: D B (isikukood xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, XX tn 15 korteriühistu avaldus.
2.Välja mõista D Bilt Kohtla-Järve linn, XX tn 15 korteriühistu kasuks majajapidamiskulude/kommunaalkulude ja kasutatud teenuste võlgnevus 1 223,05 eurot (.sh põhivõlgnevus 1 099,82 eurot ja viivis 123,23 eurot).
3.Jätta menetluskulud õigustatud ulatuses D Bi kanda
4.Välja mõista D Bilt Kohtla-Järve linn, XX tn 15 korteriühistu kasuks menetluskulud 230 eurot (riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 180 eurot).
Välja mõistetud summad D Bil tasuda avaldaja arvelduskontole nr xxx SEB Pank AS-is, selgitusega „D B, tsiviilasja nr 2-25-11464“.
6.Toimetada kohtumääruse ärakiri puudutatud isikule kätte avalikult, avaldades
selleks kohtumääruse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
AVALDAJA NÕUE
1.Kohtla-Järve linn, XX tn 15 korteriühistu esitas 16.07.2025. a Viru Maakohtule avalduse Z N vastu võlgnevuse 655,43 euro, s.h põhivõlgnevuse 630,48 euro ja viivise 24,95 euro nõudes. Esitatud avalduse kohaselt Z N on korteriomandi, asukohaga xxx, omanik. Alates 18.09.2024. a viibib Z N SA Kiviõli Tervisekeskuses. Seisuga 30.04.2025. a on puudutatud isiku põhivõlg avaldaja ees 630,48 eurot ja viivisevõlgnevus 24,95 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul august 2024. a – 30. aprill 2025. a avaldaja poolt esitatud, kuid võlgniku poolt maksmata jäetud arvetest. Avaldaja palub puudutatult isikult välja mõista võlgnevuse summas 655,43 eurot. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 10.06.2025. a vastuse kohaselt ei ole Z Nle määratud eestkostjat ning võlanõudega seotud dokumente on õigus saada temal endal. Avaldaja palus jätta menetluskulud kogusummas 230 eurot puudutatud isiku kanda.
2.Menetluse käigus selgus, et Z N on surnud xxx. a. Kohus palus avaldaja esindajal esitada kohtule seisukoht menetluse edasise käigu suhtes. Avaldaja esitas kohtule avalduse, milles märgib, et esitas 11.03.2026. a notarile avalduse pärimismenetluse algatamiseks. Avaldaja märgib, et Z N seadusjärgne pärija on poeg D B. Avaldaja palub välja mõista kommunaal- ja majapidamiskulude võlgnevus D Bilt. 27.03.2026. a määrusega peatas kohus tsiviilasja menetluse kuni puudutatud isiku õigusjärglase selgumiseni. Avaldaja esitas 08.06.2026. a kohtule täpsustatud avalduse, milles märgib, et notar Ülle Mesi väljastas 19.05.2026. a pärimistunnistuse, millest nähtub, et D B on xx. a surnud Z N pärija. Avaldaja palub jätkata tsiviilasja menetlust ja kaasata D B menetlusse. Avaldaja palub avaldus rahuldada ja välja mõista D Bilt võlgnevus 1 223,05 eurot.
3.09.06.2026. a uuendas kohus menetluse ja lubas Z N õigusjärglasel D Bil menetlusse astuda. Kohus saatis dokumendid koos lisadega D Bile ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjalik vastus. Kohtuteates selgitati kohtule vastamise kohustust. Kohus saatis puudutatud isikule dokumendid rahvastikuregistris märgitud aadressile xxx – dokumendid tagastatud märkega „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid“. Kohus edastas dokumendid puudutatud isikule eposti aadressile xxx. Puudutatud isiku tegelik asukoht oli teadmata, mistõttu toimetati puudutatud isikule kohtudokumendid ja kirjaliku vastuse nõue kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 21.07.2026. a. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lõike 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
5.Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Vastuse esitamise tähtaeg oli 21.08.2026. a. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud.
6.Pärimistunnistuse kohaselt on puudutatud isik endise korteriomaniku Z N pärija. Pärimisseaduse (PärS) § 118 lõike 1 kohaselt, kui pärija käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja jooksul (kolm kuud) pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. 19.05.2026. a notari poolt on toimunud pärimistunnistuse tõestamine, mille kohaselt on Z N pärijaks D B. Puudutatud isik päris korteriomandi asukohaga xxx. Puudutatud isik on jätnud perioodil august 2024. a – veebruar 2026. a tasumata majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, arvestuse teenus) kokku 1 099,82 eurot.
7.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lõike 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lõige 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lõike 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lõikele 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lõike 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lõige 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest ning laekumistest. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla 1 099,82 eurot. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida puudutatud isik pole korrektselt tasunud. Puudutatud isik ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud.
10.Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevuse välja mõista ka viivised. KrtS § 42 lg 1 järgi kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib
korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja on arvestanud viivist 123,23 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 123,23 eurot. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 172 lõige 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
12.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
13.TsMS § 174 lõike 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
14.Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 460 eurot, s.h tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 410 eurot.
15.Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Avaldaja esindaja on esitanud kohtule MTÜ xxx õigusabi teenuse osutamise arved avaldajale. 20.05.2025. a arve nr 02/2025, teenuse nimetus „hagita avaldus“ ajakuluga 3 tundi, tunnihinnaga 60 eurot, kokku 180 eurot; 16.02.2026. a arve nr 03/2026, teenuse nimetus „päring kohtule“ ajakuluga 0,5 tundi, 30 eurot; 17.02.2026. a arve nr 05/2026, teenuse nimetus „taotlus kohtule“ ajakuluga 0,5 tundi, 30 eurot; 11.03.2026. a arve nr 06/2026, teenuse nimetus „hagita avaldus D Bi vastu“ ajakuluga 1 tund, 60 eurot ja tehingu juriidilise saatmine ajakuluga 0,5 tundi, 30 eurot, kokku 90 eurot; 29.05.2026. a arve nr 10/2026, teenuse nimetus avalduse täpsustus D. Bi vastu ajakuluga 1 tundi, 60 eurot ja tehingu juriidiline saatmine 0,3 tundi 20 eurot, kokku 80 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja taotletud õigusabikulud on põhjendatud üksnes osaliselt. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb hinnata, millises ulatuses on osutatud õigusabi olnud seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, eelkõige kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamisega, ning kas taotletud kulud olid asja konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vajalikud.
Kohus ei pea põhjendatuks hagita avalduse koostamise ja täpsustamise eest taotletud ajakulu kokku kahe tunni ulatuses. Esitatud täpsustatud avaldus on sisuliselt identne varasema avaldusega ning sellele on lisatud üksnes kaks lauset avalduse punktis 1.2. Samuti on 17.03.2026. a esitatud avaldus sisuliselt identne varasema, Z.N vastu esitatud avaldusega, erinedes peamiselt võlgnevuse summade ning mõne täiendava asjaolu poolest. Seetõttu ei pea kohus eluliselt usutavaks, et professionaalsel ja kogemustega esindajal kulus kolme sisuliselt samalaadse avalduse koostamiseks kokku viis tundi. Kohtu hinnangul tuleb menetlusdokumendi koostamise ajakulu hindamisel arvestada muu hulgas dokumendi sisu ja mahtu, asja keerukust ning esindaja kvalifikatsiooni ja kutseoskusi. Kohtupraktikas on peetud tavapärase keerukusega asjas ligikaudu ühe lehekülje pikkuse menetlusdokumendi koostamisel mõistlikuks ajakuluks üldjuhul ligikaudu 40 minutit kuni üks tund, sõltuvalt seejuures asjaolude ja tõendite mahust ning õigusliku analüüsi vajadusest. Käesoleval juhul on tegemist tavapärase keerukusega võlaõigusliku vaidlusega. Avaldus on vormiliselt ligikaudu viie lehekülje pikkune, kuid sisulist teksti on selles ligikaudu üks lehekülg, ülejäänud osa moodustavad õigusnormide ja põhikirja tekstid. Arvestades menetlusdokumendi tegelikku sisu ja mahtu ning asja keerukust, leiab kohus, et tasutaotluses märgitud ajakulu on selles osas ülepaisutatud. Samuti ei pea kohus põhjendatuks arvetel nr 06/2026 ja 10/2026 märgitud teenust nimetusega „tehingu juriidilise saatmine“, mille eest on arvestatud kokku üks tund, 60 eurot. Tasutaotlusest ja kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu piisavalt selgelt, milles nimetatud õigusteenus seisnes. Kohtule menetlusdokumentide esitamine on võimalik e-toimiku kaudu ning üksnes dokumentide edastamine ei põhjenda ühe tunni pikkuse ajakulu arvestamist. Samuti ei pea kohus põhjendatuks 16.02.2026. a arvel nr 03/2026 märgitud teenust „päring kohtule“ ajakuluga 0,5 tundi ning 17.02.2026 a. arvel nr 05/2026 märgitud teenust „taotlus kohtule“ ajakuluga 0,5 tundi. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks 2026. aasta veebruaris kohtule päringu esitanud. Avaldaja seaduslik esindaja, juhatuse liige A.K esitas 18.02.2026. a kohtule taotluse õigusjärglase vastu avalduse esitamise tähtaja pikendamiseks. Seetõttu ei ole kohtule arusaadav, milliste konkreetsete toimingute eest nimetatud arvetel tasu taotletakse, mistõttu ei pea kohus nende teenuste eest tasu hüvitamist põhjendatuks. Kohus ei sea kahtluse alla, et õigusabiteenus võib hõlmata ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise. Menetluskulude hüvitamisel tuleb siiski lähtuda sellest, et vastaspool ei pea vastutama kõikide esindaja poolt tehtud toimingute ja nende eest arvestatud kulude eest. Kohtuasja menetlemine ja lahendamine sõltuvad eelkõige menetlusosalise kohtule esitatud sisulistest taotlustest, seisukohtadest ja põhjendustest. Seetõttu tuleb hinnata, kas konkreetne toiming oli asja lahendamiseks vajalik ning kas selle tegemiseks märgitud ajakulu oli mõistlik. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et avaldaja esindaja taotletud menetluskulud on osaliselt põhjendamatud ja ülepaisutatud. Taotletud ajakulu ei vasta esindaja kvalifikatsiooni ja kutseoskusi ning asja tegelikku keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades nimetatud toimingute tegemiseks eeldatavale mõistlikule
töömahule. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks kokku kolm tundi. Kohus juhib esindaja tähelepanu ka sellele, et menetlusdokumendis viidatud „Tsiviilkoodeksi üldosa seadus“ ei ole Eesti Vabariigis kehtiv seadus. Asjakohane õigusakt on tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS). Riigilõivu suuruse sätestab seadus ning menetluskuluna taotletud 50 euro suuruse riigilõivu hüvitamist peab kohus põhjendatuks.
16.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulude katteks välja kokku 230 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.